Dokumentide vorminõud. Olemas (SYGA 2012:19); Asjade menetlus. Osaliselt puudulik; Dokumentide ringlust. Olemas (SYGA 2012:5-7); Dokumentide sisemine kooskõlastus. Olemas (SYGA 2012:12); Kontrolli tähtaegadest kinnipidamise üle. Olemas (SYGA 2012:6); Dokumentide ametlikku kinnitamist. Olemas (SYGA 2012:7); Asjaajamise üleandmist. Olemas (SYGA 2012:15-16); Asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord, koolisiseste dokumentide teatavakstegemise kord ning nende allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord on samuti selgesõnaliselt välja toodud- kes ja kuidas. Asjaajamiskorra allikad Kehtiv seadusandlus. Olemas (SYGA 2012:3); Organisatsiooni tegevust reguleerivad õigusaktid (põhimäärus jt). Olemas (SYGA 2012:3-20); Organisatsiooni töökorda reguleerivad dokumendid (kvaliteedistandardid, struktuuriüksuste põhimäärused, tegevus- ja töökorrad ning –juhendid). Olemas,
3. vaidlustamisviide, 4. muud haldusakti kohustuslikud andmed. Nimetatud osade eristamine on vajalik tulenevalt asjaolust, et neil on erinev õiguslik tähendus. Näiteks sätestab HMS § 60 lg 2, et resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas ka haldus- ja riigiorganitele; muudel osadel, sh põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Erinevate osade eristamist on vaja teada ka haldusaktide vormistamise ja teatavakstegemise juures. Näiteks võimaldab HMS § 56 lg 1 esitada põhjenduse mitte üksnes haldusaktis, vaid ka muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohtupraktikas on siiski välja kujunenud järgmised seisukohad, millal taoline viitamine on lubatav: - motivatsioon oleks ebaproportsionaalselt mahukas; - põhimotiivid tuleb esitada kokkuvõtlikult haldusaktis; - viide dokumendile peab olema konkreetne ja arusaadav;
Istungil kuulatakse ära asjaosaliste ja tunnistajate selgitused, tutvutakse dokumentide ja muude tõenditega ning antakse neile hinnang. Täiendavad nõuded esitatakse kirjalikult. Töövaidluskomisjoni otsuse täitmine Otsus tehakse asja arutamise päeval. Otsuse tegemise juures viibivad ainult komisjoniliikmed. Töövaidluskomisjoni otsus tehakse vaidlevatele pooltele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teatatakse pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ning kellaaeg. Otsusega mittenõustumisel võib selle vaidlustada täies ulatuses või osaliselt. Vaidlevatel pooltel on õigus pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Töösuhetest tekkinud lahkarvamuse kokkuleppeline lahendamine · Lahkarvamuste lahendamiseks võib tööandja moodustada, kooskõlastatult töötajate
Dokument Dokumendihaldus Arhivaal Arhiiv asutuse asjaajamisperiood või perioodid asutuse dokumendiringluse kord või skeemid dokumendiblankide kasutamise kord registreeritavate dokumentide liigid; registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29.dets. 1998 aasta määrusega nr. 308 kinnitatud "Arhiivieeskirjaga" Dokument- mis tahes teabekandjale
4.1-11 Kassaväljavõtted 7 aastat Arbalans OÜ 4.1-12 Kassadokumendid 7 aastat Arbalans OÜ 6. ASUTUSE SISENE DOKUMENTIDE KOOSKÕLASTAMISE KORD 6.1. Asutuste vahel kooskõlastatakse dokumendid kirjalikult või muul viisil vastavalt õigusaktidele. 6.2. Asutusesisest kooskõlastust nõudvad dokumendid vaadatakse juhataja poolt läbi hiljemalt viie tööpäeva jooksul. 7. ASUTUSESISENE DOKUMENTIDE TEATAVAKSTEGEMISE KORD 7.1. Asutuses sõltub dokumentide teatavaks tegemise viis dokumendi sisust ja koopiasaajate hulgast. 7.2. Asutusesisesed dokumendid tehakse teatavaks infostendil. 7.3. Käskkirjad, töölepingud ja teatised, mis sisaldavad personaalseid töökohustusi (- ülesandeid) edastatakse töötajatele allkirja vastu. 8. DOKUMENTIDE ALLKIRJASTAMISE JA AMETLIKU KINNITUSEGA TÕESTAMISE KORD 8.1. Õigusaktid ja protokollid allkirjastatakse ühes eksemplaris, kui seadusest ei tulene
1) asutuse asjaajamisperiood või -perioodid; 2) asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; 3) dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord; 4) registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (viidete) süsteem; 5) dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; 6) dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; 7) asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord; 8) asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; 9) dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord; 10) dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord; 11) vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord; 12) dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 308 kinnitatud ,,Arhiivieeskirjaga";
2) akti liik; 3) pealkiri; 4) number; 5) kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg; 6) jõustumise kuupäev; 7) juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed); 8) andmed kehtivuse kohta (kehtiv, kehtetu, kehtivuse tähtaeg); 9) andmed akti muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta. Kui akti jõustumine on seotud akti teatavakstegemise või avaldamisega, siis jõustumise kuupäeva registrisse ei kanta. Protokollide ja aktide kohta dokumendiregistrisse kantavad andmed (1) Asutuses koostatud protokollide ja aktide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) organi nimetus (protokollide korral); 2) number; 3) kuupäev; 4) päevakord, teema või pealkiri; 5) juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed);
ja kellaaeg) ja kohast (kohtu nimi, asukoht, kohtusaali number) allkirja vastu eelistungil või kohtukutsega. 13. Kohtuotsus Kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Otsuse tegemine (1) Kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. (2) Kohtuotsusega lõpeb menetlus selles kohtuastmes. (3) Kohtuotsuse kuupäev on selle avalikult teatavakstegemise päev. . Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus (1) Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. (2) Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. (3) Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
asjaajamiskorras edastab direktori abi dokumendi direktorile, kes määrab lahendaja, tähtaja ning vajadusel lahendamise korra ja muud asjaolud. 7) Asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord: Asutusesiseseks kooskõlastuseks saadetakse dokument koos kooskõlastuslehega astmelt madalamale töötajale ning seejärel kõrgemale töötajale. Kooskõlastuse kogu protseduuri tähtajaks on kirja pandud 10 tööpäeva. 8) Asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord: Antud asjaajamiskorras puudub. 9) Dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord: On selgelt välja toodud, kes mida allkirjastab, ja töötajate õigused ja pädevusdokumentide allkirjastamised määratakse seadustes. 10) Dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord: Kool tagab juurdepääsu enda poolt hallatavale teabele teabenõude täitmisega ja teabe avalikustamisega. Teabe avalikustab kool oma veebilehel
kuid mitte hiljem, kui kümne aasta möödudes õigusvastase haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. Sama paragrahvi lg 4 järgi arvutatakse tähtaegu tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. Ka Kaljumäe on leidnud, et kaebuse esitamise tähtaegsus ja vastavate kohtulahendite rohkus annavad põhjust nimetatud temaatika omaette käsitlemiseks (Haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamine ... 2003:1321). Vene leiab, et haldusakti teatavakstegemise ja selle vaidlustamise tähtaja juures tuleb eraldi vaadelda kahte juhtumit: 1) teatavakstegemine ja vaidlustamine haldusakti adressaadi poolt; 2) teatavakstegemine ja vaidlustamine kolmanda isiku poolt. Vene leiab, et esimese juhtumi korral on probleem vähem tähtis, kuivõrd haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2007, 24, 127) § 61 lõikest 1 tulenevalt adressaadile teatavaks tegemata haldusakt üldse ei kehtigi ning seda pole adressaadil vaja vaidlustada.
tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras sisse asendusosa. Kinnistuspäevik (KRS § 19) (1) Kinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused (§ 34), milles on väljendatud soov kande tegemiseks. (2) Kinnistuspäevikusse kantakse lisaks avalduse vastuvõtmise kuupäev, puudutatud kinnistu number, määruse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kandemääruse tegemise, sissekandmise ja teatavakstegemise aeg, kinnistamist läbiviivate isikute allkirjad, tehinguväärtus ja riigilõiv. § 20. Kinnistustoimik (1) Kinnistustoimikus säilitatakse kõiki kinnistu kohta käivaid dokumente. (2)Kinnistusosakond tagab kinnistustoimikus säilitatavate dokumentide vastavuse algdokumentidele. (3) Kinnistustoimik koosneb: 6) registriosa ärakirjast; 7) kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest.
3 Kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine on niivõrd tähtis protsess, et menetlusreeglite vastu eksimine toob endaga kaasa kättetoimetamise tühisuse, seega peab olema täpne reeglistik, kuidas menetlusdokumentide kättetoimetamine peab toimuma. 2. MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMISE VIISID. Kättetoimetamine peab olema dokumenteeritud, et oleks võimalik tõendada dokumendi üleandmist menetlusalusele isikule. Kättetoimetamine on teatavakstegemise dokumenteerimise menetlus.6 Kohus korraldab menetlusdokumentide kättetoimetamist. Üheks võimaluseks kuidas menetlusdokumendid edastada menetlusalusele isikule on postiteenust majandustegevusena osutava isiku, kohtutäituri või kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku vahendusel või muul seaduses nimetatud viisil. (TsMS § 306 lg 3) Nimetatud viisil menetlusdokumentide kättetoimetamine eeldab, et kohtul oleks teada
kooskõlastamiseks kasutatakse kooskõlastuslehte (kui kooskõlastusi on rohkem kui kaks). Dokument tuleb ülikoolisiseselt kooskõlastada kahe tööpäeva jooksul. Mõjuvatel põhjustel võib tähtaega pikendada, informeerides sellest dokumendi koostajat. Suuremahulised dokumendid (üle 10 lehe) esitatakse osakondadele kooskõlastamiseks koopiatena. asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord (millised dok milliste töötajateni peavad jõudma)- Ülikoolisisesed dokumendid tehakse teatavaks elektroonilise dokumendiregistri kaudu ja vajadusel paberil (isikkoosseisu ja üliõpilasi puudutavad käskkirjad, korraldused), viimasel juhul dokumendid paljundatakse ja jagatakse asjaosalistele. Teavete elektrooniliste dokumentide kohta peab jagama struktuuriüksuse dokumendihaldur
a personalialased ja õigusaktid, mis käsitlevad ühe osakonna pädevuses olevaid küsimusi) ülikoolisiseseks kooskõlastamiseks kasutatakse kooskõlastuslehte (kui kooskõlastusi on rohkem kui kaks). Dokument tuleb ülikoolisiseselt kooskõlastada kahe tööpäeva jooksul. Mõjuvatel põhjustel võib tähtaega pikendada, informeerides sellest dokumendi koostajat. Suuremahulised dokumendid (üle 10 lehe) esitatakse osakondadele kooskõlastamiseks koopiatena. asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord (millised dok milliste töötajateni peavad jõudma)- Ülikoolisisesed dokumendid tehakse teatavaks elektroonilise dokumendiregistri kaudu ja vajadusel paberil (isikkoosseisu ja üliõpilasi puudutavad käskkirjad, korraldused), viimasel juhul dokumendid paljundatakse ja jagatakse asjaosalistele. Teavete elektrooniliste dokumentide kohta peab jagama struktuuriüksuse dokumendihaldur. Ülikooli nõukogu ja valitsuse määrused ja otsused
1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 5) märked hüpoteegi kohta; 9. Mis on kinnistuspäevik ja mida selles registreeritakse? Kinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused (§ 34), milles on väljendatud soov kande tegemiseks. Kinnistuspäevikusse kantakse lisaks avalduse vastuvõtmise kuupäev, puudutatud kinnistu number, määruse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kandemääruse tegemise, sissekandmise ja teatavakstegemise aeg, kinnistamist läbiviivate isikute allkirjad, tehinguväärtus ja riigilõiv. 10. Mis on ja mida sisaldab kinnistustoimik? Kinnistustoimikus säilitatakse kõiki kinnistu kohta käivaid dokumente. Kinnistustoimik koosneb: 1) registriosa ärakirjast; 2) kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest. 11. Millistest osadest koosnevad kinnistusregistri kanded ja mille kohta neid tehakse? Kinnistusregistri kanne sisaldab: 1) kande teksti; 2) kande tegemise kuupäeva;
* asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; * dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord; * registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem; * dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; * dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; * asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord; * asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; * dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord; * vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord; * dokumentide hoidmise ja hävitamise kord; * ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise või teenistus- või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord; 9. E- kirja puhul viitame lisadele allkirjastajast allpool 10
asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood; · asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; · dokumendi plangid ja nende kasutamise kord; · registreeritavad dokumendiliigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem; · dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; · dokumendi läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; · asutusesisene dokumendi kooskõlastamise kord; · asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; · digitaalallkirja andmise ja kasutamise kord; · dokumentide avalikustamise ja neile juurdepääsu tagamise kord; · juurdepääsupiirangute kehtestamine asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumentidele; · vastust või lahendamist vajavate dokumentide täitmise kontrolli kord; · dokumentide hoidmise ja hävitamise kord; · ametniku teenistusest või töölt vabastamise või teenistussuhte või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord;
Kinnistusraamat on juriidiline register kinnisasjaõiguste kohta.Kinnistusraamat koosneb kolmest osast: · kinnistuspäevikust;- registreeritakse avaldused, milles on väljendatud soov kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Lisaks kantakse kinnistamispäevikusse avalduse vastuvõtmise kuupäev, vastava kinnistu number, määruse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kinnistamisotsuse või kandemääruse tegemise, sissekandmise ja teatavakstegemise aeg, kinnistamist läbiviivate isikute allkirjad, info tehinguväärtuse ja riigilõivu kohta. Kinnistamisavaldusi menetletakse nende esitamise järjekorras (kinnistuspäevikus registreerimisaja järgi). Kui ühe kinnistu kohta on menetluses mitu avaldust, siis menetletakse neid koos, kuid kanded tehakse ikkagi avalduste esitamise järjekorras. Kinnistuspäevik vajalik kandeavalduste registreerimiseks ja menetluste jälgimiseks, seega on tegu klassikalise registri e
Kirjalikud küsimused: Küsimus peab olema lühike ning võimaldama lühikest vastust. Küsimusele võib Riigikogu liige lisada muid materjale, mis on küsimusega seotud. Küsimus esitatakse kirjalikult Riigikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile viivitamata. Küsimuse adressaat vastab küsimusele kirjalikult 10 tööpäeva jooksul selle edastamisest arvates. Küsimuse adressaat saadab kirjaliku vastuse Riigikogu esimehele, kes korraldab selle Riigikogu liikmetele teatavakstegemise. Õigusaktide menetlemine riigikogus 5 Seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel. Eelnõu esimene lugemine peab toimuma Riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates
sisaldab. Asjajamisperiood on üks õppeaasta (1. september- 31. august). Põhjalikult on välja toodud dokumendi kohustuslikud rekvisiidid ning lisarekvisiidid ning muu dokumentide vormistamisega seotud informatsioon. Väga pealiskaudne teave on dokumendiringluse korra kohta. Jäi selgusetuks, kuidas see toimub. Täpsemat ülevaadet oleks oodanud ka dokumentide tähistuste süsteemi, dokumendiplankide, dokumendi läbivaatamise ja saatmise, kooskõlastamise, teatavakstegemise korra kohta. Põhjalikult oli välja toodud dokumentide avalikustamise, juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord. Kindlasti võiks olla sisukam paragrahv 13, mis sisaldas teavet Konguta Kooli dokumentide hoidmise ja hävitamise korra kohta. Positiivse mulje jättis dokumendi üldine vormistus ja ülesehitus see oli selge ja arusaadav ning mugav lugeda. 1.2 Pärnu Linnavalitsuse asjaajamiskord Asjaajamiskord jõustus 31.07.2009
2) asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; 3) dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord; 4) registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (viidete) süsteem; [RT I 2007, 54, 365 - jõust. 14.10.2007] 5) dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; 6) dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; 7) asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord; 8) asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; 9) dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord; 10) dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord; 11) vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord; 12) dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 308
1) akti andja nimetus; 2) akti liik; 3) pealkiri; 4) number; 5) kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg; 6) jõustumise kuupäev; 7) juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed); 8) andmed kehtivuse kohta (kehtiv, kehtetu, kehtivuse tähtaeg); 9) andmed akti muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta. (2) Kui akti jõustumine on seotud akti teatavakstegemise või avaldamisega, siis jõustumise kuupäeva registrisse ei kanta. § 26. Protokollide ja aktide kohta dokumendiregistrisse kantavad andmed (1) Asutuses koostatud protokollide ja aktide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) organi nimetus (protokollide korral); 2) number; 3) kuupäev; 4) päevakord, teema või pealkiri; 5) juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed);
avalikult teatavaks N: kohtuotsusega saab tutvuda kohtu kantselei kaudu 21.05.2008.a. alates kella 16.00 . Kohtuotsuse vormistamiseks on kohtul aega 20 päeva (TsMS § 452 lg 4), kuid vajadusel võib seda kohus ka pikendad. LIHTSUSTATUD MENETLUSED Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Nimetatud nõusolekut võivad pooled tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Kui pool ei ole kohtule teatanud, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil (TsMS § 403). Varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa
1) asutuse asjaajamisperiood või -perioodid; 2) asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; 3) dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord; 4) registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (viidete) süsteem; 5) dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; 6) dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; 7) asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord; 8) asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; 9) dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord; 10) dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord; 11) vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord; 12) dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas ,,Arhiiviseaduse" § 13 alusel kehtestatud arhiivieeskirjaga (edaspidi ,,Arhiivieeskiri");
Kevad 2011 Lisaks eelpool toodud kolmele haldusakti osale (motivatsioon, resolutiivosa, vaidlustamisviide) peavad HMS kohaselt kirjalikust haldusaktist nähtuma järgmised andmed: 1. haldusakti andnud haldusorgan; 2. haldusorgani juhi või tema poolt volitatud isiku nimi ja allkiri; 3. haldusakti andmise aeg (seda tuleb eristada haldusakti teatavakstegemise ajast); 4. muud õigusaktiga ette nähtud andmeid. Haldusakt ei pea sisaldama andmeid akti andnud isiku volituste kohta, kui seadus ei nõua teisiti. Samas aga on kohus haldusasja lahendamisel kohustatud kontrollima, kas akt on antud pädeva ametiisiku poolt, kui tekib või võib tekkida kahtlus volituste olemasolus." Sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida.
aega see nimetatakse aktis haldusakti kehtima hakkamise ajast. ,,Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist." Haldusakti andmise ajal ei ole veel selge, millal adressaat haldusaktist teada saab ja millal akt kehtima hakkab. Haldusakti teatavakstegemise viisid posti teel - Selleks on kolm viisi: tähtkiri kui eriseadus või määrus kasutab sõnastust posti teel, tuleks seda käsitada tähtkirjaga saatmisena; lihtkiri sel viisil võib dokumendi saata, kui seda lubab eriseadus või määrus; väljastusteatega tähtkiri saadetakse juhul, kui selleks kohustab seadus või määrus. Haldusakt saadetakse taotluses nimetatud aadressil. Kui isik ei ole taotluses märkinud aadressi, mille kaudu ta sooviks
Istungil toimub asjaosaliste selgituste ja tunnistajate ärakuulamine, dokumentide ja muude tõenditega tutvumine ning nende hindamine. Tunnistajad kuulatakse ära üksteisest eraldi. Istung lõpeb vaidlevate poolte lõppseisukohtade ärakuulamisega. Seejärel läheb komisjon nõu pidama. Töövaidluskomisjoni otsus tehakse vaidlevatele pooltele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teatatakse pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ning kellaaeg. 25. Hagi esitamine kohtusse (millisel juhul esitatakse, kes on poolteks jne) Hagi ehk kohtu kaudu esitatud tsiviilnõue. Osalised on hageja ja kostja. Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel
asutuse asjaajamisperiood või perioodid asutuse dokumendiringluse kord või skeemid dokumendiblankide kasutamise kord registreeritavate dokumentide liigid; registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29.dets. 1998 aasta määrusega nr. 308 kinnitatud "Arhiivieeskirjaga"
Ameti kandja on isik, kes täidab ameti vastavaid ül-d. Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus ametiasutuse töö korrald-ks anda teenistusalaseid akte. Nendes määratakse: Tööaja algus ja lõpp Tööpäevasisesed vaheajad Töö- ja puhkeaja korraldus Puhkepäevadel, riigipühadel ja pärast igapäevase tööaja lõppu ametiasutuses viibimise tingimused ja kord Teenistusalaste tingimuste teatavakstegemise kord Töötervishoiu ja tööohutuse üldjuhised Teenistusest puudumise teatamise kord Muu ametiasutuse töökorraldust puudutav Ametnike ettepanekud kavade osas on soovituslikud. Ametiasutuse hallatav asutus: KOV eelarvest finantseeriv asutus, mille põhif-niks on avaliku teenuse osutamine (põhikool, gümn, rahvarmtk, spordibaasid jne). Nende poolt osutavate avalike teenuste hinnad kehtest oma korraldusega valla- või linnavalitsus, arvest seejuures HMS § 5 lg 3
ja dokumendimenetlus. 15.1. Vastavalt TsMS §-le 403 lg 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. See tähendab, et hageja esitab hagiavalduse, milles märgib ära, et on nõus kirjaliku menetlusega TsMS paragrahvis 403 sätestatud korras. Kostja annab vastuse ning märgib samuti ära, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määrab tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks, ühtlasi näitab ära otsuse avalikult teatavakstegemise aja13. Kui nõuded ei ole selged ei saa asja kirjalikus menetluses lahendada. 15.2. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras (lihtmenetlus), järgides üksnes käesolevas seadustikus 11 Lk 63 12 Lk 64 13 Lk 65 15 sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Nimetatud menetluses peavad asjaolud olema väga selged
hakkamise ajast. ,,Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist." Haldusakti andmise ajal ei ole veel selge, millal adressaat haldusaktist teada saab ja millal akt kehtima hakkab. Haldusakti teatavakstegemise viisid posti teel - Selleks on kolm viisi: tähtkiri kui eriseadus või määrus kasutab sõnastust posti teel, tuleks seda käsitada tähtkirjaga saatmisena; lihtkiri sel viisil võib dokumendi saata, kui seda lubab eriseadus või määrus; väljastusteatega tähtkiri saadetakse juhul, kui selleks kohustab seadus või määrus. Haldusakt saadetakse taotluses nimetatud aadressil. Kui isik ei ole taotluses märkinud aadressi, mille kaudu ta
Tehakse liikmete häälteenamusega, vähemusse jäänud liige võib teha eriarvamuse. TVK juhataja võib lahendada ainuisikuliselt, kui pool, kelle vastu on nõue esitatud, tunnustab oma kirjalikus vastuses kõiki avalduses esitatud nõudeid. Otsus koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast osast, komisjoni põhjendusest ja resolutsioonist. Otsuse teatavakstegemine Tehakse pooltele teatavaks 5 tööpäeva jooksul pärast istungi toimumisest. Istungi toimumise päeval teatatakse pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ja kellaaeg. Teatavakstegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või toimetatakse see pooltele haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras. Otsuse kättetoimetamine Kui otsust ei ole võimalik kätte toimetada loetakse otsus kätte toimetatuks otsuse panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise.
10. TVK juhataja ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või kui kompromissi ei ole võimalik täita, jätkates sellisel juhul vaidlusasja menetlemist Töövaidluskomisjoni otsuse tegemine: 1. asja arutamisel istungil teeb TVK otsuse resolutsiooni asja arutamise päeval 2. otsus tehakse pooltele teatavaks 10 tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist 3. teatavakstegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või toimetatakse otsus pooltele kätte TVK otsuse vaidlustamine: 1. pooled võivad pöörduda kohtusse sama vaidluse läbivaatamiseks 30 kalendripäeva jooksul otsuse saamisest 2. kui TVK jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldajaesitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas 3. avaldaja võib hagis esitada üksnes neid nõudeid, mille ta esitas TVK-le 4
Seaduse järel olulisim õigusakt. Määruseid võtavad vastu valitsus, ministrid, kohalikud omavalitsused. Käskkirja mõiste Minister annab seaduste, presidendi seadluste ning valitsuse määruste ja korralduste alusel määrusi ja käskkirju. Käskiri on õigusakt, mis erinevalt määrusest on mittenormatiivse sisuga. Käskkirju annavad näiteks ka asutuste ja ettevõtete juhid. Otsuse mõiste Otsus on mittenormatiivse sisuga õigusakt. Õigusakti teatavakstegemise viisid Üks õigusaktide teatavaks tegemise viise on nende avaldamine Riigi Teatajas. Seaduse jõustumine Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määruse jõustumine Vabariigi Valitsuse, ministri ja Eesti Panga presidendi määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Õigusakti ajaline kehtivus
seos, mis ise on induktiivne üldistus: kui inimest on noaga haavatud ja ta sureb, siis [suure tõenäosusega] inimene suri noahaava tagajärjel). 17. Milline peab olema kohtuotsuse sisu ja struktuur TsMS § 442 järgi? (1) Otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osast. (2) Otsuse sissejuhatuses märgitakse: 1) otsuse teinud kohtu nimetus; 2) otsuse teinud kohtuniku nimi; 3) otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht; 4) tsiviilasja number; 5) hagi ese; 51) tsiviilasja hind; 6) menetlusosaliste nimed ja isiku- või registrikoodid; 7) menetlusosaliste aadressid, kui see on ilmselt vajalik otsuse täitmiseks või tunnustamiseks; 8) menetlusosaliste esindajate nimed, esindajate asendumise korral viimaste esindajate nimed; 9) viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses. (5) Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel
· TVK juhataja võib lahendada ainuisikuliselt, kui pool, kelle vastu on nõue esitatud,tunnustab oma kirjalikus vastuses kõiki avalduses esitatud nõudeid. · Otsus koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast osast, komisjoni põhjendusest ja resolutsioonist. Otsuse teatavakstegemine · Tehakse pooltele teatavaks 5 tööpäeva jooksul pärast istungi toimumisest. · Istungi toimumise päeval teatatakse pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ja kellaaeg. · Teatavakstegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või toimetatakse see pooltele haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras. Otsuse vaidlustamise tähtaeg ja vorm · Otsusega mittenõustumisel või selle rahuldamisel osaliselt võib teine pool pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks või rahuldamata osa suhtes kohtusse 1 kuu jooksul, arvates otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. · Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus TVK otsuse peale.
Larkale 62 070 toetus-allkirja, J. Laidonerile 38 066; K. Pätsile 18 510 ja A. Reile 4983). See pani K. Pätsi ja J. Laidoneri kokku leppima ning 12. märtsil riigipööret tegema. Vapside organisatsioonid suleti nüüd teistkordselt, A. Larka vangistati. Juunil 1935 toimunud Sõjaringkonnakohtu istungil mõisteti talle tõsisemate süütõendite puudumisel 1 aasta vangistust tingimisi. See oli mõnus ja õiglane karistus, eriti arvestades seda, et kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks oli A. Larka juba 1 aasta ja 3 kuud kinni istunud. Vabadusse jäi A. Larka vaid pooleks aastaks. Ööl vastu 8. detsembrit 1935 vangistati ta uuesti, seekord koos kolonelide Eduard Kubbo, Viktor Puskari ja Aleksander Seimani, doktor Hjalmar Mäe ja teistega. Kõiki neid süüdistati hirmsa verevalamisega planeeritud riigipöörde ettevalmistamises, mis pidi toimuma järgmisel päeval ,,Estonia'' teatri- ning kontserdihoones, kui sinna pidi kokkutulema kogu
9 Page 10 of 24 ainult tema leppenimetust. Kannatanu ja tunnistaja õige nimi, aadress (3) Kui otsuse tegemine ja vormistamine nõuab enam aega, võib kohus ja vajaduse korral ka muud andmed koos andmete õigsust kinnitava otsuse avalikult teatavakstegemise kuni 15 päevaks edasi lükata. allkirjaga kantakse eraldi lehele, mis suletakse ümbrikusse. Ümbrik, (4) Kui kohus ei kuulutanud kohtuotsust kohtusaalis samal istungil, varustatuna toimiku numbri ja uurija allkirjaga, pitseeritakse ja jääb teatab ta protsessiosalistele, millal kohtuotsus istungil kuulutatakse või uurija kätte hoiule
(2) Kohus kuulutab kohtuotsuse kohtusaalis, selgitades otsuse peale 12) andmed riigieelarve tulude laekumise kohta; edasikaebamise korda ja tähtaega. 13) andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike (3) Kui otsuse tegemine ja vormistamine nõuab enam aega, võib kohus keskkonnamõjude kohta; otsuse avalikult teatavakstegemise kuni 15 päevaks edasi lükata. 14) riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende (4) Kui kohus ei kuulutanud kohtuotsust kohtusaalis samal istungil, jõustumisest alates; teatab ta protsessiosalistele, millal kohtuotsus istungil kuulutatakse või 15) ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse
dokumendi läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord: peab olema määratletud, kelle poolt sissetulevad dokumendid läbi vaadatakse ja kuidas vormistatakse resolutsioon täitjatele; asutusesisene dokumendi kooskõlastamise kord: peab olema määratletud, millised asutuses vormistatavad dokumendid kuuluvad kooskõlastamisele, milliste ametiisikute poolt üks või teine dokument kooskõlastatakse ning kuidas vormistatakse kooskõlastusmärge; asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord: tuleb näidata, millised dokumendid milliste töötajateni peavad jõudma, mis kujul ja milliseid kanaleid pidi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata personalidokumentide ja regulatsioonide teatavaks tegemise nõuetele (nt sisekorraeeskiri, asjaajamiskord), mida tuleb tutvustada kõigile asutuse töötajatele. dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord: peab olema kirjeldatud, milline ametiisik ühele või teisele dokumendile alla kirjutab, kes seda
maksumenetluses toimingute vajadus, liik ja ulatus, kaalutlusõigus, määrata vajadusel tasumisele kuuluv maksusumma, tuvastada maksusumma hindamise teel, nõuda teavet, infot jne. Kohustus: kontrollida MKS ja maksuseaduste täitmist seaduses toodud pädevuse piires, arvestada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid, hoida maksusaladust, järgida avaliku teenistuse eetikakoodeksi. VAIDEMENETLUS: Vaie haldusakti peale 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemise või kättetoimetamise päevast arvates. Vaie toimingu peale 30 päeva jooksul päevast, mil saadi teada või pidi teda saadama vaidlustatavast toimingust. FI ETTEVÕTTJA TULU: Ettevõtlustulu, renditulu ja litsentsitasu kui ettevõtlustulu, kindlustushüvitis, kasu vara võõrandamisest, vara isiklikku tarbimisse võtmine, seotud isikutega tehingute ümberhindamise tulemid, muud tulud (nt tulu välisriigist, ettevõtlustoetused)
suhtuvad eitavalt omaenda mõnusse, väites, et on väär, kui suitsetajad allutavad teisi oma käitumise ebasoodsatele tagajärgedele. Ka mõned mittesuitsetajad hääletavad omaenda eelistuste vastu, väites, et suitsetamine on individuaalse otsuse küsimus. Teiste sõnadega, need inimesed hääletavad erapooletult, mistõttu hääletamine ei näita nende huvisid. Kui seda arvestada, siis ei saa rahus eeldada, et demokraatia on individuaalsete huvide või eelistuste teatavakstegemise viis. Mõned inimesed hääletavad selle poolt, mida nad kõige rohkem tahavad. Teised jätavad oma eelistused või huvid kõrvale ning hääletavad moraalsete kaalutluste alusel. Me ei saa kunagi olla kindlad, mis motiveerib mingi valijaskonna liikmeid; tegelikult ei pruugi nad ka ise selles kindlad olla. Mis siit tuleneb? Kui inimesed ei hääleta alati vastavalt oma eelistustele, ei saa me hääletamisprotsessi mõista nii, et see toob automaatselt ilmsiks enamuse eelistused
Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud: Kohalviibijatele Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt Eemalviibijatele Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid Konkreetsele isikule Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule Avalikkusele Pakkumus esitatakse konkursi vormis
või neist loobuda - vastaspool kas tunnistab nõudeid või vaidleb neile vastu - pooled võivad istungil taotleda täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamist - (TvLS § 43) - istungil toimub poolte selgituste ja tunnistajate ärakuulamine, dokumentide jm tõenditega tutvumine ja nende hindamine ning poolte lõppseisukohtade ärakuulamine - pärast asja sisulist arutamist teatab TVK juhataja pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäeva, kellaaja ja viisi - (TvLS §§ 43) 10.9 Tõendamise põhimõtted, tunnistaja - kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited - poolel on õigus esitada TVK-le taotlus, et TVK nõuaks teiselt poolelt tema käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist - kui seadusest tuleneb poole kohustus säilitada tõendeid või andmeid ja
seaduslike õiguste ja huvide kaitseks. Töövaidluskomisjoni otsus tehakse häälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoniliikmel on õigus eriarvamusele. Otsus koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast osast, komisjoni põhjendusest ja resolutsioonist. Töövaidluskomisjoni otsus tehakse vaidlevatele pooltele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teatatakse pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ning kellaaeg. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või
Juhataja tutvustab avalduse sisu ja komisjoni koosseisu pooled võivad esitada taandusi. Juhataja selgitab vaidluse olemust. Avaldaja nõue ja selle põhjendus. Teise poole seisukoht Tõenditega tutvumine Poolte lõppseisukohad TVK otsus. Otsuse tegemine Otsus tehakse asja arutamise päeval. Pooltele tehakse otsus teatavaks 5 tööpäeva jooksul istungi toimumisest. Otsuse teatavakstegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või toimetatakse see pooltele ätte (ITVS §-d 22 ja 23). Veel puudub kompromissi kinnitamise võimalus (eelnõu § 53). Otsuse vaidlustamine Sama vaidlusega võib pöörduda kohtusse 1 kuu jooksul otsuse saamisest. Kohtule esitatavas hagis või avalduses tuleb märkida, et TVK on asja juba lahendanud, ning lisada otsuse ärakiri (ITVS § 24, vt võrdlusena eelnõu § 60).
Tagasivõtmine / muutmine peab olema tehtud samal viisil. Nt. Esialgne tasulubadus oli tehtud Maalehes. Ka tagasivõtmine/muutmine siis Maalehes. Erand; kui teo tegemiseks on määratud tähtaeg, siis ei saa tagasi võtta, kui algses tahteavalduses ei ole seda võimalust ette nähtud ( 1006 lg 2 ls 2) Erand: kui isik teab tahteavalduse tagasivõtmisest, siis tema suhtes enam ei kehti tagasivõtmise avalikkuse/samal viisil teatavakstegemise nõue. ( 1006 lg 1 ls 2) 12. Missugused on tasulubaduse tagasivõtmise ja muutmise tagajärjed? Tasu lubanud isik peab hüvitama tegu teha üritanud isikutele nende poolt teo tegemiseks heauskselt tehtud kulutused (kuni lubatud tasu suuruseni) ( 1006 lg 3). Erand: kui tasu lubaja suudab tõendada, et kulutusi teinud isik ei oleks suutnud ega saanud seda tegu teha. Kõne alla tulevad siin nii objektiivne kui ka subjektiivne võimatus.
taastamiseks tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras sisse asendusosa. Kinnistuspäevik (KRS § 19) (18) Kinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused (§ 34), milles on väljendatud soov kande tegemiseks. (19) Kinnistuspäevikusse kantakse lisaks avalduse vastuvõtmise kuupäev, puudutatud kinnistu number, määruse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kandemääruse tegemise, sissekandmise ja teatavakstegemise aeg, kinnistamist läbiviivate isikute allkirjad, tehinguväärtus ja riigilõiv. § 20. Kinnistustoimik (1) Kinnistustoimikus säilitatakse kõiki kinnistu kohta käivaid dokumente. (2)Kinnistusosakond tagab kinnistustoimikus säilitatavate dokumentide vastavuse algdokumentidele. (3) Kinnistustoimik koosneb: 6) registriosa ärakirjast; 7) kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest.
13.2.9.3. TÖÖVAIDLUSKOMISJONI OTSUS JA SELLE TÄITMINE Töövaidluskomisjon teeb otsuse asja arutamise päeval ja otsuse tegemise juures viibivad ainult komisjoni liikmed. Otsus koosneb: o sissejuhatusest; o kirjeldavast osast; o komisjoni põhjendusest; o resolutsioonist. Komisjon teeb vaidlevatele pooltele otsuse teatavaks istungi toimumise päeval. Otsuse ärakiri antakse pooltele viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse resolutsiooni teatavakstegemise päevast. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Täitmine toimub: o üldkorras - pärast selle jõustumist;
volikogude ning valitsuste määrused olema avalikustatud. Nagu juba märgitud, avaldatakse üldist tähtsust omavad määrused Riigi Teatajas. Ülejäänud määruste avalikustamise kord nähakse ette valla või linna põhimääruses. Näiteks Tartu linna põhimääruse järgi avalikustatakse linnavolikogu määrused linnaraamatukogus, Tartu Ülikooli raamatukogus ja volikogu kantseleis, linnavalitsuse määrused eespool nimetatud raamatukogudes ja linnavalitsuse kantseleis. Siin on tegemist teatavakstegemise erilise vormiga, mis tuleneb kohaliku omavalitsuse spetsiifikast. Halduse üldaktide avaldamine (avalikustamine) ei ole üksnes formaalne toiming, vaid ta on akti jõustumise eelduseks. Kuna halduse üldaktid on legislatiivaktid, siis kehtib neile sama põhiseaduslik reegel, mis seadustelegi - täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Seega on täitmiseks kohustuslikud üksnes avaldatud (avalikustatud) halduse üldaktid.
annaabi.ee 
