Kursus Eesti valitsemissüsteem (1)

Kursuse Eesti valitsemissüsteem I eksami kordamisküsimused
Võimude lahusus :
- Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim).
-Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus ).
- Funktsionaalne võimude lahusu –jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus).
- Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei , riigikantselei).
- Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise
võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik ).
Võimude lahusus Eestis:
Printsiip kirjas põhiseaduses §-s 4:
- Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel.
NB! President ei moodusta iseseisvat riigivõimu, ta kuulub täidesaatva riigivõimu harru.
Eesti Vabariigis on põhiseaduslikult kolm riigivõimu - seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim;
Eesti Vabariigis on riigivõimud üksteisest funktsionaalselt ja organisatsiooniliselt(organitena) eraldatud.
Võimude tasakaal:
Võimude vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiip:
- Eesmärgiks on anda igale võimuharule võimalus olla vastukaaluks teise haru võimule, muutes nad seega üksteisest sõltuvaks
- Eesmärgiks ära hoida isikute/institutsioonide võimuliialdused, kellele põhiseadus on usaldanud võimu kasutuse
- Riigivõimud küll eraldatud, kuid seatud samas üksteisest vastastikkusesse sõltuvusse ja
varustatud üksteise kontrollimise funktsioonidega.
Põhiseadus
Osata mõtiskleda teemal, mida tähendab põhiseadus Eesti riigikorralduses.
Teada, millised on Eesti põhiseaduse muutmise protseduurid vt Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ptk 13.
Põhiseadus kui regulatsioon , Põhiseadus kui institutsioon .
EESTI PÕHISEADUS

• Põhiõigused – riigi roll õiguste tagamisel;
  
• Institutsionaalne organisatsioon – Põhi-seadus, ehk kuidas riik peaks nägema välja;
  
• Institutsionaalsed tasakaalud – horisontaalsed(nt. kuidas President saab kontrollida Riigikogu ja Riigikogu Valitsust) ja vertikaalsed (kohalike omavalitsuste sõltumatus).
  

13. peatükkPÕHISEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU MENETLEMISE KORD 

• § 122. Põhiseaduse muutmise algatamine
  
• (1) Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil.
  
• (2) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu üleandmisel, vormistamisel , menetlusse võtmise otsustamisel ning tagasivõtmisel järgitakse käesoleva seaduse §-des 91, 92, 93 ja 95 ettenähtut.
  
• (3) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatajad märgivad seletuskirjas, millisel viisil nad põhiseaduse muutmise seadust vastu võtta soovivad.
  
• § 123. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutamise kord
  
• (1) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutab Riigikogu kolmel lugemisel.
  
• (2) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimese ja teise lugemise vahele peab jääma vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahele vähemalt üks kuu.
  
• (3) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse käesoleva seaduse 11. peatüki 2., 3., 4., 5 ja 6. jaos ettenähtut järgides, arvestades käesolevas peatükis ettenähtud erisusi.
  
• (4) Muudatusettepaneku põhiseaduse muutmise seaduse eelnõule võib esitada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust.
  
• § 124. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise viisi otsustamine
  
• (1) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise viisi otsustab Riigikogu eelnõu kolmandal lugemisel.
  
• (2) Ettepaneku põhiseaduse muutmise viisi osas teeb Riigikogule põhiseaduskomisjon. Ettepanek esitatakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandaks lugemiseks.
  
• § 125. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panemise otsustamine
  
• (1) Kui põhiseaduskomisjon teeb Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust rahvahääletusega, algatab ta enne põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist Riigikogu otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks.
  
• (2) Otsuse-eelnõule määrab muudatusettepanekute esitamise tähtaja Riigikogu esimees eelnõu menetlusse võtmisel. Muudatusettepanekuid võivad esitada üksnes fraktsioonid.
  
• (3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud juhul toimub põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine koos rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu lugemisega, kusjuures esmalt arutatakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ning pärast esitatud muudatusettepanekute hääletamist arutatakse otsuse-eelnõu.
  
• (4) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esineb ettekandega juhtivkomisjon. Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse.
  
• (5) Otsuse-eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Kui eelnõule on esitatud muudatusettepanekuid, pannakse need hääletamisele pärast läbirääkimiste lõpetamist.
  
• (6) Pärast otsuse-eelnõule esitatud muudatusettepanekute hääletamist paneb istungi juhataja hääletamisele rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu vastuvõtmise. Otsuse-eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus. Kui otsuse-eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse ka põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks.
  
• § 126. Põhiseaduse muutmine Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt
  
• (1) Kui põhiseaduskomisjon on teinud Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt vastuvõetava seadusega, paneb istungi juhataja kolmandal lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu lõpphääletusele. Seadus on saanud Riigikogu selle koosseisu toetuse, kui eelnõu saab Riigikogu koosseisu häälteenamuse. Kui eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks.
  
• (2) Riigikogu eelmise koosseisu enamuse toetuse saanud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu võetakse päevakorda Riigikogu juhatuse algatusel esimesel võimalusel.
  
• (3) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõule muudatusettepanekuid ei esitata .
  
• (4) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu lugemisel ettekannet ei peeta. Eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad.
  
• (5) Pärast läbirääkimiste lõpetamist pannakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu lõpphääletusele. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus. Kui eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks.
  
• § 127. Põhiseaduse muutmine kiireloomulisena
  
• (1) Kui põhiseaduskomisjon on teinud Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust kiireloomulisena, paneb istungi juhataja põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandal lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist hääletamisele ettepaneku käsitleda eelnõu kiireloomulisena. Eelnõu kiireloomulisena käsitlemise otsuse vastuvõtmiseks on nõutav neljaviiendikuline häälteenamus.
  
• (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutmisviis saab nõutava häälteenamuse, paneb istungi juhataja hääletamisele põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise. Eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus.
  
• (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutmisviis või põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks
  

Riigikogu liikme mandaat, õigused ning piirangud (Riigikogu liikme staatuse seadus)
“Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja
poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites ”
Demokraatia nõue – rahvatahet ei tohi takistada ega moonutada – keegi (sh fraktsioon , erakond ja valija) ja midagi (nt. valimiseelsed lubadused) ei tohiks takistada, mõjutada saadiku rahvatahte väljendamisõigust;
“Riigikogu liige on puutumatu”
Garantii riigi (täidesaatva võimu) RK asjadesse sekkumise , tagakiusamise vastu;
“Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis” Ühelt poolt, on tähtis vältida väärtuste ja huvide konflikti – saadik peaks otsustama ühiskonna kui terviku huvides;
Teiselt poolt, saadik peaks keskenduma vaid oma esindamiskohustustele;
Riigikogu valimiste üldkirjeldus
Eestis saab riigikoguliikmeid valida isik, kes on vähemalt 18-aastane, teovõimeline ja ei kanna antud hetkel reaalset vanglakaristust . Riigikokku saab valida ehk kandideerida saavad isikud, kes eesti kodanikud, vähemalt 21-aastased, teovõimelised ja ei kanna hetkel reaalset vanglakaristust.
Riigikogu valimistel saavad siis kandideerida kas erakond ( kanditaatide nimekirja alusel: ringkonnanimekirjad või üleriigilised nimekirjad) või üksikkanditaat.
Eestis toimub Riigikokku valimine proportionaalse süsteemi alusel. Eestis jagatakse 101 riigikogu mandaati 12 ringkonna peale, kus siis sõltuvalt valijate arvust on igale ringkonnale eraldatud 8-11 kohta. Valimised toimuvad Eestis 3 vooru alusel.:

• 1 .voorust osutavad valituks need kandidaadid kes saavutasid lihtkvoodiga võrde või kõrgema taseme ( ca 7590) .
  
• 2 voor on tähtis just erakondadele, sest antud vooruss elgub milline erakond saab kohti Riigikokku. Selleks tehakse kindlaks millised erakonna nimekirjad said vähemalt 5% valijate häältest. Seejärel reastatakse kandidaadid. Mandaadid selgitatakse välja selle järgi kui mitu korda ületas nimekirja häältearv lihtkvoodi.
  
• 3 voorus jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena üleriigiliste mandaatide alusel.
  

Valimiste tulenusi kontrollib ja kuulutab välja Valimiste Komisjon. Tulemused kuulutatakse välja 10-nendal päeval. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Kuna tegu on proportsionaalse valimissüsteemiga, siis ei saavuta keegi valimistega enamusvõitu. Võimule tulevad mitmeparteilised valimisliidud.
Riigikogu struktuur
Eesti Riigikogu on ühekojaline ja koosneb 101 liikmest. Riigikogu tegevust ja struktuur on sätestatud Põhiseaduse ja Riigikogu kodukorra-ja tööseadusega.Riigikogu struktuur on jaotatud 3ks osaks:
–Hierarhiline struktuur – juhatus ja lihtliikmed : formaalne ja administratiivne juhtimine, päevakorra kujunemine ja istungite läbiviimise kord;
–Funktsionaalne struktuur: Riigikogu komisjonid – RK analüütiline keskus, võimaldab kontrollida Valitsuse esitatud ettepanekuid , tasakaalustada Valitsuse seadusandlikku jms. tegevust;
–Poliitiline struktuur – fraktsioonid: poliitilised keskused, kes genereerivad otsuseid rahvalt saadud võimu alusel;
Riigikogu juhatuse 3-4 funktsiooni

Riigikogu juhatus on kollegiaalne juhtimisorgan, kes korraldab Riigikogu tööd ning tagab Riigikogu haldamise.

Riigikogu juhatus:
1) korraldab Riigikogu esindamist ning vajaduse korral kehtestab üldised juhised Riigikogu liikmete välislähetuste kohta;
2) võtab eelnõusid Riigikogu menetlusse ning määrab neile juhtivkomisjone;
3) otsustab Riigikogu täiendava istungi toimumise ning valmistab ette täiendava istungi päevakorra;
4) koostab infotunniks küsimuste esitamise järjekorra;
Riigikogu juhatuse esimehe 3-4 funktsiooni(1) Riigikogu esimees esindab Riigikogu ja korraldab Riigikogu tööd.(2) Riigikogu esimees:
1) kutsub kokku Riigikogu juhatuse istungid ning juhatab neid;
2) kutsub kokku Riigikogu komisjoni esimese istungi;
3) kutsub kokku Riigikogu täiendavad istungid;
4) kutsub kokku Riigikogu erakorralised istungjärgud;
Riigikogu komisjonid on alatised , eri-, uurimis - ja probleemkomisjonid
Alatised - Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid.
Nt: 1) keskkonnakomisjon;
2) kultuurikomisjon;
3) maaelukomisjon ;
Erikomisjon – Erikomisjonid ehk spetsiifiliste ülesannetega ‘nimeta’ komisjonid;
- Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks.
- Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord.
- Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise võib Riigikogu panna mõnele alatisele komisjonile
Näiteks:
- Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon;
- Riigieelarve kontrolli erikomisjon
- Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon;
Uurimiskomisjon - ehk avalikkuse huvioribiidis asuvate probleemide uurimise komisjonid;
Näiteks

• Riigikogu uurimiskomisjon riigi viljareservi kadumise uurimiseks (tegevuse lõpetanud);
  

Probleemikomisjonid võib moodustada olulisetähtsusega probleemi läbitöötamiseks, poliitikate väljatöötamiseks.
Näiteks

• Riigikogu probleemkomisjon HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamiseks
  

Riigikogu franktsiooni selgtamine
Fraktsiooni võivad moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt viis sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liiget. Sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Riigikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kes samal ajal ei või olla Riigikogu esimeheks ega aseesimeheks. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees.
Riigikogu ühendused
Riigikogu liikmed ja fraktsioonid võivad moodustada ühendusi. Ühenduse esimees esitab Riigikogu juhatusele teatise, milles peavad olema märgitud ühenduse nimi, tegevuse eesmärgid ning sellesse kuuluvate Riigikogu liikmete või fraktsioonide nimed.
Nt regionaalsed (idavirumaa, pärnumaa) tegevusalased( jahimeeste , muinsuskaitse ) toetusrüumad( vähemusrahvuste, soome- ugri kaitseks,eesti tuumajaama toetusrühm) kodanikeühiskond ja demokraatia ( kohaliku algatuse ja eesti kodanikuühiskonna toetusrühm) muud( õigeusline, väikelaevade ja sadamate ühendus) jne
Riigikogu ühendused
Regionaalsed: Ida-Virumaa, Pärnumaa, Saarte, Järva- ja Viljandimaa , Kagu-Eesti jne
Tegevusalased: Jahimeeste, Muinsuskaitse, Skautlik ühendus jne
Toetusrühmad: Vähemusrahvuste, Soome-ugri, Petserimaa, Tiibeti , Valgevene demokraatliku arengu kaitseks, "Inimõiguste kaitseks Tšetšeenias ja mujal Põhja- Kaukaasias “, Taiwani sõprusrühm, Birma toetusrühm, Eesti Tuumajaama toetusrühm, Polaar - ja kliimauuringute toetusrühm, Kuuba demokraatia toetusrühm, Lähis-Ida rahuprotsessi toetusrühm, Üliõpilaskonna toetusrühm jne
Kodanikeühiskond ja demokraatia: Kohaliku algatuse, Eesti Kodanikuühiskonna toetusrühm jne
Muud: Õigeusuliste, Väikelaevade ja väikesadamate ühendus jne

• Riigikogu töö (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus): istungi, päevakorra kujunemine, arupärimised, infotund, suulised ja kirjalikud küsimused
  

 Ajagraafik :

• _ Töö fraktsioonides;
  
• _ RK istungid;
  
• _ Töö komisjonides;
  
• _ Arupärimised ja infotund;
  

Suulised küsimused: Küsimuse esitamiseks annab istungi juhataja aega ühe minuti. Küsimus peab olema lühike ja võimaldama lühikest vastust. Vastamiseks annab istungi juhataja aega kaks minutit. Pärast vastamist võib istungi juhataja anda küsijale võimaluse esitada täpsustavaid küsimusi. Kui istungi juhataja leiab, et valitsusliige on Riigikogu liikme küsimusele andnud piisava vastuse, lõpetab ta selle küsimuse käsitlemise.
Kirjalikud küsimused: Küsimus peab olema lühike ning võimaldama lühikest vastust. Küsimusele võib Riigikogu liige lisada muid materjale, mis on küsimusega seotud. Küsimus esitatakse kirjalikult Riigikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile viivitamata. Küsimuse adressaat vastab küsimusele kirjalikult 10 tööpäeva jooksul selle edastamisest arvates. Küsimuse adressaat saadab kirjaliku vastuse Riigikogu esimehele, kes korraldab selle Riigikogu liikmetele teatavakstegemise.
Õigusaktide menetlemine riigikogus
Seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel.
Eelnõu esimene lugemine peab toimuma Riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates. Eelnõu esimesel lugemisel toimub eelnõu üldpõhimõtete arutelu. Esimesel lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu. Eelnõu teisel lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Eelnõu kolmandal lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Eelnõu kolmandal lugemisel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus. Pärast seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist kirjutab sellele alla Riigikogu esimees, tema äraolekul istungit juhatanud Riigikogu aseesimees hiljemalt viiendal tööpäeval pärast vastuvõtmist.
Eesti Vabariigi President:
Vabariigi President on Eesti riigi pea. Esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises - Seda sätet ei saa tõlgendada selliselt, et presidendil oleks juhtiv roll välispoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Langeb raskuspunkt riigi välispoliitika realiseerimisel Vabariigi Valitsusele. valitsus tegutsema koostöös presidendiga. Presidendil on õigus olla informeeritud valitsuse välispoliitilistest Suundumustest. Eesti rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel on Presidendi pädevuses nende ratifitseerimine ja denonsseerimine
Riigikaitse pädevus -Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Presidendi ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Kuulutab president Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja. President nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna.
President ja seadusandlus – Põhiseaduse järgi ei ole presidendil seaduste algatamise õigust, v.a põhiseaduse muutmise algatamine. Presidendil on õigus välja anda seadlusi, kui Riigikogu ei saa erakorralistel asjaoludel kokku tulla ( V.a. põhiseadust, konstitutsioonilisi seadusi) Vabariigi President kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused. See on presidendi ainus pädevus, millesse ei ole kaasatud ükski teine põhiseaduslik institutsioon.
President ja riigikogu laialisaatmine - Erakorralised Riigikogu valimised peab President välja kuulutama juhul, kui tekivad raskused valitsuse moodustamisega. Teiseks kuulutab president välja Riigikogu uue koosseisu valimised, kui Riigikogu algatatud rahvahääletus ei leia rahvalt vajalikku toetust. Kolmas põhjus lõpetada Riigikogu ennetähtaegsete volituste lõpetamiseks on Riigikogu võimetus uut riigieelarvet vastu võtta kahe kuu jooksul pärast uue eelarveaasta algust. Peaministrile või Vabariigi Valitsusele umbusalduse avaldamise korral võib president Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutada uued valimised.
Presidendi valimise kord - Vabariigi Presidendi valib Riigikogu. Kui Vabariigi President jääb Riigikogus valimata, valib presidendi valimiskogu . Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi Presidendi valimise korraldab Vabariigi Valimiskomisjon . Korraliselt valitud uus Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega esimesel Riigikogu istungil , mis järgneb Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemise päevale. Erakorraliselt valitud uus Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega esimesel Riigikogu istungil, mis järgneb Vabariigi Presidendi valimise päevale.
Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsuse pädevusse kuulub:
teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.
- teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu.
-Ühiskonna probleemide lahendamine
- Poliitikate kujundamine, elluviimine
Valitsuse moodustamine -
1. Valitsuse moodustamises osalevad põhiseaduse kohaselt nii president kui kaparlament.
2. Primaarselt kuulub ülesseadmise õigus ja ametisse määramise õigus presidendile ja
sekundaarselt parlamendile.
3. President määrab peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks valitsuse moodustamise.
Valitsuse tagasiastumine –
1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel;
2) peaministri tagasiastumisel;
3) peaministri surma korral;
4) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi;
5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega
seotud seaduseelnõu.
Valitsuse istung ja otsuste tegemine :
Vabariigi Valitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust. Vabariigi Valitsuse istungit juhatab peaminister . Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vabariigi Valitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa riigisekretär. Vabariigi Valitsuse istungist võib sõnaõigusega osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais asjus riigikontrolör.
Otsused: Vabariigi Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. Vabariigi Valitsuse otsused tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega. Vabariigi Valitsuse igal liikmel on üks hääl. Häälte poolekslangemise korral on otsustav peaministri hääl. Peaministri või asjaomase ministri motiveeritud taotlusel lükatakse küsimuse otsustamine edas
Õigusaktide ettevalmistamine istungiks ja sellele lisatavad materjalid:
Seaduseelnõude paketid peavad sisaldama:
Eelnõu; Seletuskirja – seaduse vajadus ja selle põhiseisukohtade põhjendamine ning ülevaade; Kooskõlastuskirjeid;Kooskõlastuste tabelit koos märkuste jaettepanekutega arvestamise tabeliga;
Seletuskiri peab sisaldama:
eelnõu koostajate nimesid ;
otsuse vajalikkuse põhjendust;
otsusega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid;
otsuse tagajärgede (õiguslikke,majanduslikke, sotsiaalsete) prognoosi;
andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevateorganisatsiooniliste muudatuste kohta;
kooskõlastamistabelit koos kooskõlastamise tulemustega ja mittearvestamise põhjustega
Formaadid : Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi.
Tugistruktuurid
Rollid: Peaministri poliitiline nõustamine versus Valitsuse administratiiv-tehniline teenindamine.
Parteipoliitiline koordineerimine :
Poliitikate koordineerimine
Administratiiv-tehniline koordineerimine
Vajadus: Tugistruktuuriks nimetatakse organisatsioonilist üksust, mis osutab tugiteenuseid. Tugistruktuur pakub toetust nii organisatsioonile tervikuna , selle üksustele, toimivatele protsessidele kui ka juhtivisikutele:
Riigisekretäri põhifunktsioonid :

• on valitsuse tugistruktuuride ja administratiivseks tippjuhiks;
  
• juhib Riigikantseleid;
  
• peaminister nimetab ametisse
  
• on ministri volitustega ametnik , kuid valitsusespuudub tal otsustamisel hääl;
  

Funktsioonid

• teeb Vabariigi Valitsuse istungi aja ja päevakorraaegsasti teatavaks ministritele, õiguskantslerile ja riigikontrolörile ning istungile kutsutud isikutele
  
• jälgib, et Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega
  
• teeb peaministrile ettepanekuid ministri ja maavanema õigusaktide peatamise ja tühistamise küsimustes
  
• annab kaasallkirja Vabariigi Valitsuse määrustele ja korraldustele ning Vabariigi Valitsuse istungi protokollidele;
  
• keeldub kaasallkirja andmast, kui Vabariigi Valitsuse määrus või korraldus ei vasta põhiseadusele või seadustele
  
• annab arvamuse ministeeriumi kantsleri ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel;
  

Riigikogu kantselei ülesanded:
5.1 nõustab Riigikogu, tema organeid ja Riigikogu liikmeid õigusloome ja parlamentaarse kontrolli alal ning Riigikogu muude ülesannete täitmisel;
5.2 teenindab Riigikogu, korraldab tema asjaajamist ning loob Riigikogule tema ülesannete täitmiseks vajalikud tingimused;
5.3 osutab Riigikogule kaasabi suhtlemisel teiste riigiorganitega ja avalikkusega, samuti korraldab Riigikogu välissuhtlemist;
5.4 analüüsib parlamendiõigust ja -praktikat ning teeb ettepanekuid Riigikogu töö täiustamiseks;
5.5 korraldab Riigikogu liikmete ametihüvedega seonduvat; määrab ja maksab välja parlamendipensione;
5.6 korraldab riigivara valitsemist vastavalt riigivaraseadusele;
5.7 koostab Riigikogu eelarve projekti ja täidab kinnitatud eelarvet ;
5.8 teenindab Vabariigi Valimiskomisjoni;
5.9 teeb koostööd Rahvusraamatukoguga;
5.10 Riigikogu juhatuse volitusel esindab Riigikogu kohtus ja teistes riigiasutustes .
6. Kantselei täidab seaduste või muude õigusaktidega talle pandud ja Riigikogu organite poolt antud teisi ülesandeid.
7. Kantselei täidab temale pandud ülesandeid oma struktuuriüksuste kaudu.
8. Oma ülesannete täitmiseks on Riigikogu Kantseleil õigus saada teistelt riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustelt asjaomaseid dokumente ja teavet.
Valitsusasutuste kordamisküsimused
Ametiasutused – riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine .
VALITSUSASUTUS - Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millele seadusega või
seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutused on ühtlasi ka ametiasutused. Ainult seaduse alusel Ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning teised seadusega ettenähtud valitsusasutused moodustatakse, korraldatakse ümber ja nende tegevus lõpetatakse seaduse alusel.Seotud võimude lahususe printsiibiga
Ministeerium - Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt
seaduse alusel antud ülesandeid.
Juhtkond (minister, kantsler , asekantslerid, ministri nõunikud, ministeeriumi nõunikud)
Osakonnad (osakonna juhataja, osakonna juhataja asetäitja, talituse ja büroo juhatajad, ametnikud) - ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes
Talitused ja bürood (talituse ja büroo juhataja,ametnikud) - osakonna koosseisu kuuluvad struktuuriüksused
KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA

• riigi kultuuri-, kehakultuuri -, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine
  
• kunstide edendamine,
  
• osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning
  
• vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
  

Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on Muinsuskaitseamet:
- muinsuskaitsetöö korraldamine;
- riikliku järelevalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle;
- kultuurimälestiste riikliku registri pidamine;
- kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatami
9