Töösuhetes tekkinud vaidluste lahendamine (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

25

docx

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

o Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötajal on õigus keelduda töö tegemisest. - Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda. Sel juhul peab töötaja tööandjale esitama arsti või ämmaemanda tõendi. Rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisel on naisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, tal on õigus keelduda töölähetusse saatmisest. Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist, töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist, välislähetuse päevaraha. o Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust

Tööõigus

98

docx

TÖÖÕIGUS

Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast isikust; tööd tehakse tavaliselt isiklikult; oluline on tööprotsess; tööd tehakse tasu eest.

Õigus

28

pptx

Töölepingu lõppemine

110 kohaselt 3 kuud pärast vaidluses tehtud lahendi jõustumist. Kui lepingupool on viivitanud oma nõude esitamisega üle seadusega ettenähtud aegumistähtaja, võib TsÜS §142 lg 1 kohaselt kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest nõude aegumise tõttu. Kui vaidlus on jõudnud juba töövaidlusorganisse, siis peab kohustatud isik aegumise arvestamist kohtult või töövaidluskomisjonilt sõnaselgelt taotlema (TsÜS § 143). Töövaidluse lahendamine Kui tegemist on töötaja ja tööandja vahelise töösuhtest tuleneva vaidlusega, on see individuaalne töövaidlus ning selle lahendamiseks on võimalik pöörduda kohtusse või töövaidluskomisjoni. Kohtus toimub menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel, arvestades individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest (ITVS) tulenevaid erisusi, töövaidluskomisjonis rakendatakse ITVSi sätteid. Töövaidluste lahendamine (2) Töövaidluskomisjonis kehtivad teatud erisused:

Tööõigus

10

docx

Tööõiguse eksamiks kordamine

tingimustel. Mõlemal juhul peab töötajal olema vastav arsti otsus. Tööandjal võib tekkida vajadus muuta töötaja töötingimusi seoses töömahu või tellimuste ajutise vähenemisega. Töötajale osalise tööaja kehtestamiseks või töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele saatmiseks on vajalik nii töötaja kui tööinspektori nõusolek. 6. Töösisekorra eeskirjad Töösisekorraeeskirjad on dokument, mis määratleb tööandja ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende koostööks vajalikud kohustused ja õigused. Töösisekorraeeskirjad on tööandja ja töötajate vahelise töölepingu lahutamatu osa ja täitmiseks kohustuslikud nii tööandja kui ka kõigi töötajate jaoks. Küsimustes, mis ei ole töösisekorraeeskirjadega kindlaks määratud, juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja muudest õigusaktidest. Tööandja tutvustab töösisekorraeeskirju,

Tööõigus

22

doc

TÖÖIGUSE EKSAMIKS

03.2017 - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ac1b920f-a163-438d- aaeb-2e895f660506/Töövaidluse%20lahendamise%20seadus  VVM - vabariigi valitsuse määrus  VÕS - võlaõigusseadus  õpik - Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud trükk. Koost. M. Muda. Tln: Õigusteabe AS Juura, 2008 I Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus - töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Tööõiguse kujunemine - Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitse õigusena, sest töötaja oli töösuhtes majanduslikult nõrgem pool. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Kujunes välja koos industrialiseerimise ja masstootmise tekkimisega. Tööõigus hakkas arenema 19. sajandi lõpus. (Eestis baseerus tsiviilõiguslikul teenistuslepingul, mille sisuks oli teise isiku tööjõu kasutamine, mis oli olemas ka Balti eraseaduses.)

Tööõigus

12

doc

Õigusõpetus XI - tööõigus

(TLS§119). Töötaja omavolilisel töölt lahkumisel on tööandjal õigus nõuda hüvitust kuni töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses. Kui töötajal on erisoodustustega tööleping ja ta lahkub omavoliliselt, siis on tööandjal õigus nõuda töötajalt TL alusel saadu tagastamist ja hüvitsut kuni töötaja kolme kuu keskmise palga ulatuses.(TLS §118) Eraldi reguleerib töölepingu seadust ka töölepingu tühistamisega tekkinud küsimusi. Vt õpikust ise! 382-384 Töölepingu lõpetamise vormistamine Töölepingu lõpetamise protseduur Vastavalt pg 73 alusel teeb tööandaj töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse töölepingu lõpetamise aluse formuleering koos viitega seaduse ppg lõikele ja punktile. Samuti töölepingulõpetamise päev ning töötajale või tööandjale makstav hüvitis ning sumam mis lepingu järgi tagastatakse. Töölepingu lõpetamise päevaks on töötaja

Õigusõpetus

12

doc

EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES

Katseaja kestel on töötajal õigus tööleping lõpetada. Kui katseaeg on lõppenud ja töötaja jätkab tööd, loetakse ta katse sooritanuks ja tööandja võib temaga töölepingu lõpetada ainult teistel seaduses ettenähtud alustel. 12. TOOTMISHÄDAVAJADUS JA TÖÖSEISAK Tööseisak on töö seiskumine töö tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Töötaja süül tekkinud tööseisaku aja eest talle tasu ei maksta. Kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ja on teatanud tööseisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest tööandjale või tema esindajale, maksab tööandja talle tööseisaku aja eest tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast. Tootmishädavajadus on erakorralistest asjaoludest tingitud vajadus töötaja ajutiseks

Tööõiguse alused

34

docx

TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED

Peetakse ebatüüpiliseks töö suhteks, seda ei reguleeri üldiselt TLS vaid äriseadustik. Kui on sõlmitud tööleping, siis TLS. TLS reguleerib järgmisi ebatüüpilisi töösuhteid: osaline tööaeg, tähtajaline tööleping. Renditöö ­ kolmepoolne töösuhe, firma rendib tööjõudu kellegi teise töö tegemiseks; TLS reguleerib seda; erisätted § 6, § 9. Valdkonnad Tööleping, töö- ja puhkeaeg, puhkus, töötasu, töövaidluste lahendamine, kollektiivsed töösuhted, töölepingu lõppemine Töölepingu tunnused 1. tööd tehakse alluvussuhtes 2. töötegija sõltub tööd andvast isikust 3. tööd tehakse tavaliselt isiklikult 4. oluline on tööprotsess 5. tööd tehakse tasu eest Turvalise paindlikkuse kontseptsioon Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab üldisemalt öeldes raskuspunkti nihutamist traditsiooniliselt töösuhtes oleva isiku kaitselt laiemalt tööturul olevale isikule.

Tööõigus

Kommentaarid (0)