Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Asjaajamiskorra ühtsed alused iseseisev töö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistele asutustele kehtib Asjaajamiskorra ühtsed alused?
  • Mida reguleerib Asjaajamiskorra ühtsed alused?
  • Mida peab asutuse asjaajamine tagama?
  • Kes tagab asjaajamise korraldamise asutuses?
  • Mida sisaldab asutuse asjaajamiskord?
  • Mis võib olla asutuse asjaajamisperioodiks?
  • Mida peavad võimaldama dokumendihaldussüsteemid?
  • Kuidas toimub isiku autentimine dokumendihaldussüsteemis?
  • Millisele normile peab vastama eestikeelne dokument?
  • Millised dokumendid vormistatakse üldjuhul dokumendiplankidele?
  • Millised elemendid kantakse üldplangile?
  • Millised võivad olla paberkandjal plangi turvaelemendid?
  • Mis keeles on plangid?
  • Millised on dokumendi kohustuslikud elemendid?
ISESEISEV TÖÖ NR
ASJAAJAMISKORRA ÜHTSED ALUSED
  • Millistele asutustele kehtib Asjaajamiskorra ühtsed alused?
     Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute (edaspidi asutus)
  • Mida reguleerib Asjaajamiskorra ühtsed alused?
    1) asjaajamisele esitatavaid nõudeid;
    2) dokumentide vormistamise nõudeid;
    3) dokumentide registreerimise korraldamist;
    4) asutuse dokumendihaldussüsteemile ja dokumendiregistrile esitatavaid nõudeid;
    5) dokumentide läbivaatamise, kooskõlastamise ja allkirjastamise protseduuri;
    6) asjaajamise üleandmist ametiisiku, teenistuja (edaspidi  ametnik ) või töötaja teenistusest või töölt vabastamise, teenistussuhte või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral.
  • Mida peab asutuse asjaajamine tagama?
     Asutuse asjaajamine peab tagama:
    1) asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise vähemalt õigusaktidega ettenähtud ulatuses;
    2) dokumentide vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele;
    3) dokumentide kiire ringluse;
    4) dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile;
    5) dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise;
    6) tähtaegse dokumentide täitmise ning asjade lahendamise kontrolli;
    7) dokumentide ja nende tõestusväärtuse säilimise dokumentidele kehtestatud säilitustähtaegade jooksul.
  • Kes tagab asjaajamise korraldamise asutuses?
    Asutuse asjaajamise korraldamise tagab asutuse juht või muu seaduses, põhimääruses või põhikirjas sätestatud isik.
  • Mida sisaldab asutuse asjaajamiskord?
     Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra, milles sätestatakse:
    1) asutuse asjaajamisperiood või -perioodid;
    2) asutuse dokumendiringluse kord või skeemid;
    3) dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord;
    4) registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (viidete) süsteem;
    5) dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu ;
    6) dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord;
    7) asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord;
    8) asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord;
    9) dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord;
    10) dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord;
    11) vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord;
    12) dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 308 kinnitatud „Arhiivieeskirjaga”;
    13) ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise, teenistus - või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral asjaajamise üleandmise kord;
  • Mis võib olla asutuse asjaajamisperioodiks?
    Asutuse asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta , õppeaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Töörühmade, komisjonide ja teiste kindla ülesandega üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood.
  • Millal peab asutus avalikustama uued sideandmed, kui need andmed muutuvad?
    Kui asutuse sideandmed muutuvad, avalikustab asutus uued sideandmed vähemalt 10 tööpäeva enne andmete muutumist.
  • Kui pika aja jooksul peab asutus elektronposti muutumisel tagama vana aadressi kasutamise?
    Asutuse ametliku elektronposti aadressi muutumisel tagab asutus vana aadressi kasutamise vähemalt 6 kuud pärast aadressi muutmist.
  • Mida peavad võimaldama dokumendihaldussüsteemid? (6 punkti)
    1) dokumendi registreerimise, sõltumata dokumendi kandjast;
    2) kehtestatud juurdepääsuõiguste kasutamise;
    3) lihtsa ja kiire juurdepääsu dokumentidele;
    4) asjaajamis- ja arhiveerimistoimingud nii üksikdokumendi kui ka dokumentide kogumitega;
    5) dokumentide koostamise ja säilimise selliselt , et oleks tagatud dokumentide autentsus, usaldusväärsus, terviklikkus ja kasutatavus nende eraldamiseni hävitamiseks või arhiivi üleandmiseks;
    6) igal ajal kindlaks teha dokumendiga süsteemis tehtud toimingud , toimingute tegemise aja ja toiminguid teostanud isikud.
  • Kas ühes dokumendihaldussüsteemis võivad oma dokumentide haldamist korraldada mitu asutust?
    Jah võivad.
  • Kes võib dokumendihaldussüsteemi dokumente sisestada või neid seal luua ja menetlusmärkeid teha?
    Dokumendihaldussüsteemi võib dokumente sisestada või neid seal luua ja menetlusmärkeid teha isik, kellel on vastavad õigused ja kelle isikusamasus on tuvastatud.
  • Kuidas toimub isiku autentimine dokumendihaldussüsteemis?
     Isiku autentimine toimub isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel või muu isiku digitaalset tuvastamist võimaldava vahendi abil või paroolipõhiselt vastavalt dokumendihaldussüsteemi kasutamise korrale.
  • Millistes dokumentides on sätestatud nõuded dokumentide koostamiseks ja vormistamiseks?
      Dokumendid koostatakse ja vormistatakse vastavalt õigusaktides ja standardites ettenähtud nõuetele.
  • Millisele normile peab vastama eestikeelne dokument?
    Eestikeelne dokument peab vastama eesti kirjakeele normile.
  • Millised dokumendid vormistatakse üldjuhul dokumendiplankidele?
    1)Kirjad;
    2) protokollid ja aktid;
    3)õigusaktid,dokumendid;
    4)millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi.
  • Kas asutusesiseses asjaajamises on kohustuslik kasutada planke ?
    Asutusesiseses asjaajamises ei ole kohustuslik kasutada planke, välja arvatud õigusaktide puhul või kui plangi kasutamine on ette nähtud õigusaktides.
  • Millised elemendid kantakse üldplangile?
    Üldplangile kantakse asutuse või asutuse ja tema struktuuriüksuse nimetus või ametniku või töötaja ametinimetus (edaspidi dokumendi väljaandja) nimetavas käändes ning vapi kujutis või muu sümbol.
  • Millised võivad olla paberkandjal plangi turvaelemendid ?
    1) vesimärk;
    2) reljeef- või värvitrükis vapi või muu sümboli kujutis;
    3) plangi number;
    4) reljeefpitsatiga, polügraafiliselt või muul viisil valmistatud element.
  • Mis keeles on plangid ?
    Plangid on eesti keeles. Vajaduse korral lisatakse tõlge võõrkeelde või võõrkeeltesse. Diplomaatilisest tavast tulenevalt võib plank olla vaid võõrkeelne.
  • Millised on dokumendi kohustuslikud elemendid?
    Dokumendi kohustuslikud elemendid on:
    1) autor;
    2) kuupäev;
    3) tekst;
    4) allkirjastaja.
  • Asjaajamiskorra ühtsed alused iseseisev töö #1 Asjaajamiskorra ühtsed alused iseseisev töö #2 Asjaajamiskorra ühtsed alused iseseisev töö #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 87 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor marcei Õppematerjali autor
    Leiate vastused iseseisvatöö küsimustele

    Sarnased õppematerjalid

    Põhimõisted asjaajamises
    20
    docx

    Põhimõisted asjaajamises

    dokumendil on seerianumber, mille alusel see toimikusse paigutatakse), säilitustähtaja määramine, dokumendi kasutamine, siis kas dokumendi hävitamine või säilitamine. Asjaajamise seaduslik pool Arhiiviseadus, Arhiivieeskiri, Avaliku teabe seadus (avalike andmete levitamine; avalik teave on teave, mis on väljastatud riigile kuuluvate asutuste poolt), Digitaalallkirja seadus, Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus, Asjaajamiskorra ühtsed alused määrus (peab läbi lugema), Andmekogude seadus, Avaliku teenistuse seadus, Haldusmenetluse seadus, Isiku andmekaitse seadus (sirvida), Karistusseadustik, Keeleseadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Raamatupidamise seadus, Riigisaladuse seadus- piirangud, konfidentsiaalsus, Riigivapi seadus- millistel juhtudel tohib riigivappi kasutada, Tsiviilseadustiku üldosa seadus- kes on füüsiline ja kes juriidiline isik (eraõiguslik ja avalik

    Sekretäritöö
    Asjaajamise korraldamine
    15
    doc

    Asjaajamise korraldamine

    3) lepingud; 4) saabunud ja väljasaadetavad dokumendid (kirjad, avaldused, märgukirjad, taotlused, teabenõuded jm); 5) suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata; 6) asutusele tema valitsemisalas või halduses oleva asutuse, asutuse struktuuriüksuse, ametniku või töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või see on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks; 7) muud õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorra kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid. § 19. Ühekordse registreerimise nõue Dokumentide registreerimine asutuses peab olema ühekordne. Asjaajamisteenistuses registreeritud dokumenti struktuuriüksustes uuesti ei registreerita. 6. Kirjeldage detsentraliseeritud asjaajamist. Detsentraliseertud asjaajamine ­ eraldi struktuuriüksustes, kasutatakse tütarfirmade puhul ja kui kontorid on üle eesti laiali 7

    Asjaajamine
    Asjaajamiskorra ühtsed alused KT küsimused ja vastused
    6
    docx

    Asjaajamiskorra ühtsed alused KT küsimused ja vastused

     dokumentide kiire ringluse;  dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile;  dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise;  tähtaegse dokumentide täitmise ning asjade lahendamise kontrolli;  dokumentide ja nende tõestusväärtuse säilimise dokumentidele kehtestatud  säilitustähtaegade jooksul. 2. Kes kinnitab asutuse asjaajamiskorra?  Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra 3. Asutuse asjaajamisperioodiks  võib olla kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannete. 4. Asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide haldamiseks dokumentide Loetelu, mis sisaldab vähemalt  liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi. 5. Elektrooniline dokumendivahetus dokumendihaldussüsteemide vahel toimub asutustevahelise

    Sekretäriõpe
    Konspekt
    13
    pdf

    Konspekt

    organisatsiooni funktsioonidest tulenevad ülesanded Digitaalallkirja seadus (2000) tuleb dokumenteerida Keeleseadus dokumentide säilitamine ettenähtud aja jooksul Määrused dokumentide üleandmine Arhiivieeskiri Asjaajamiskorra ühtsed alused Hea tava eeldab, et Standardid organisatsioonis on dokumendihaldus reglementeeritud EVS-ISO 15489-1:2004. Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. reglementeeritud nõuetest kinnipidamise eest on EVS 882-1:2006. Dokumendielemendid ja vorminõuded, Osa 1: Kiri määratletud vastutus

    Dokumendihaldus
    Dokumendihaldus
    10
    doc

    Dokumendihaldus

    Asjaajamist reguleerivad normdokumendid: I Riiklikud Seadused · "Andmekogude seadus" · "Arhiiviseadus" · "Avaliku teabe seadus" · "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus" · "Digitaalallkirja seadus" · "Haldusmenetluse seadus" · "Isikuandmete kaitse seadus" · "Keeleseadus" · ,,Riigisaladuse seadus" · "Riigivapi seadus" · "Vabariigi Valitsuse seadus" Määrused · "Arhiivieeskiri" · "Asjaajamiskorra ühtsed alused" Standardid · EVS-ISO 15489-1:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded" · EVS-ISO 15489-2:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 2: Juhised" · EVS-ISO 15836:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core'i metaandmeelemendid" · EVS-ISO 5127:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik" · EVS-ISO 23081-1:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldusprotsessid.

    Dokumendihaldus
    Dokumendihalduse eksam
    12
    docx

    Dokumendihalduse eksam

    1. Asjaajamist reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO 15489:2004 ­ Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused ­ riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus ­ isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Avaliku teade seadus ­ avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning

    Majandus
    ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS
    20
    docx

    ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS

    arhiivihalduse toimingutele: dokumentide loomine ja saamine- jah registreerimine, liigitamine ja säilitustähtaegade määramine- jah säilitamine asutuses- jah arhivaalide kaitse- jah juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu koostamine ja asjaajamise korraldamine- Ülikooli asjaajamise eest vastutab rektor. Ülikooli asjaajamist korraldab rektoraadi büroo. Struktuuriüksuse asjaajamise eest vastutab struktuuriüksuse juht, kes oma tegevuses juhindub asjaajamiskorrast. Ülikooli struktuuriüksuste asjaajamise eest vastutavad struktuuriüksuste töötajad, kellele töölepinguga on pandud vastav kohustus. Struktuuriüksuse juht tutvustab asjaajamiskorda igale uuele töötajale, kes

    Asjaajamiskord
    Asjaajamiskorra analüüs
    12
    doc

    Asjaajamiskorra analüüs

    registreerimine, liigitamine ja säilitustähtaegade määramine- jah säilitamine asutuses- jah arhivaalide kaitse- jah juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu koostamine ja asjaajamise korraldamine- Ülikooli asjaajamise eest vastutab rektor. Ülikooli asjaajamist korraldab rektoraadi büroo. Struktuuriüksuse asjaajamise eest vastutab struktuuriüksuse juht, kes oma tegevuses juhindub asjaajamiskorrast. Ülikooli struktuuriüksuste asjaajamise eest vastutavad struktuuriüksuste töötajad, kellele töölepinguga on pandud vastav kohustus

    Asjaajamise alused ja dokumendikeel




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun