vastu jne. Ostutehingute kajastamine raamatupidamisarvestuses sõltub sellest, kas ostja on registreeritud käibemaksukohuslasena. Mittekäibemaksukohustuslane lülitab käibemaksu saadud väärtuste soetusmaksumusse või kannab kuludesse koos arvel näidatud põhisummaga. Käibemaksukohustuslane võtab ostuarvel näidatud käibemaksusumma üles nõudena , mille ta saab hiljem Maksu-ja Tolliametilt tagasi küsida või tasaarveldada. 3 Dokumenteerimine Ostutehingud registreerimise aluseks on tarnijatelt saadud arve. Arve peab olema vormistatud vastavalt Raamatupidamise seaduses ja Käibemaksuseaduses toodud nõuetele. Arve saamisel tuleb kontrollida, et tarnija oleks märkinud sellele kõik nõutavad rekvisiidid. Arvele ei tohi käibemaksusummat näidata tarnija, kes ei ole käibemaksukohuslane. Kui ostjal tekib kahtlus tarnija käibemaksukohusluse osas, saab ta pöörduda teabe saamiseks Maksu-ja Tolliameti poole.
1) D: Kaup 11 000 K: Võlad tarnijatele 11 000 2) D: Tarnijatelt laekumata arved 17 000 K: Müügitulu 17 000 3) D: Kaup 540 K: Kassa 540 4) D: Kaup 2650 K: Võlad tarnijatele 2650 5) D: Tarnijatelt laekumata arved 12 000 K: Müügitulu 12 000 6) D: Kaup 16 851,25 K: Müüdud kauba kulu 16 851,25 Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.märts Algvaru 100 57 3. märts Ost 200 55 7.märts Müük ? ? 9
toimuks maksimaalses vastavuses reaalse nõudlusega. Traditsiooniliste logistilises ketis osalejate vaheliste suhete ja infovahetuse puhul on juhtaeg liiga pikk ja info lõppturu kohta liiga vähene, et nõudlustele täpselt ja paindlikult reageerida. Logistikaketi liikmed püüavad oma pikka reaktsiooniaega kompenseerida nõudluse prognoosimisega. Vastavuses müügiprognoosil teostatakse tegevuseks vajalikud hanked oma tarnijatelt. Näiteks klassikalise logistilise keti tarnija tootja lõppmüüja lõpptarbija puhul koostab hulgimüüja eelneva perioodi jaemüügitellimuste põhjal müügiprognoosi, mille alusel esitatakse tellimus tootjale. Eelneva perioodi tellimuste alusel koostab tootja müügiprognoosi, mille alusel planeeritakse tootmismahtusid ja esitatakse tellimused tarnijatele jne. Prognoosid pole täpsed, mida lühema aja prognoos, seda ebatäpsem ta on. Tõenäoliste
Töötajate keskmine vanus 2013. aasta lõpu seisuga oli 41 eluaastat. Keskkond Elering teavitab oma töötajaid ning tarnijaid seadusandlikest jm keskkonnaalastest nõuetest ning kohustub neid täitma. Elering väldib keskkonna saastamist ja vähendab jäätmeteket, rakendades selleks parimat võimalikku tehnoloogiat. Tarbib ressursse säästlikult. Elering nõuab oma hankedokumentides tarnijatelt keskkonnateadlikku tegevust ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamist. Ettevõtte keskkonnapoliitika ja keskkonnaaspektid on avalikud – neid võib iga töötaja vabalt levitada väljaspool ettevõtet. Taastuvenergia Kehtiva Elektrituruseaduse mõttes on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Nendest allikatest
üks aasta, kantakse nende soetamiseks tehtud väljaminekud kuludesse läbi amortisatsiooni nende kasuliku tööea jooksul. Akumuleeritud kulum on amortisatsioonide summa. N:Lineaarne amortisatsiooni arvestuse meetod Põhivara soetusmaksumus on 200 000.- ; likvideerimisväärtus 20 000.- kasutusiga 5a. Amortisatsioonimäär on 100%/5a. =20%/12kuud Amortisatsioonisumma aastas 200 000-20 000/5=36 000.- Materiaalne põhivara ostmine tarnijatelt D:Materiaalne pv. K:Km; K:Tarnijate tasumata arved Kui käibemaks ei kuulu tagastamisele, liidetakse see soetusmaksumusele ning debiteeritava kontona ei näidata kontot km. Materiaalse põhivara ostmine tarnijatelt soetusmaksumuse selgitamisega D;Lõpetamata ehitus (D:KM); K;Võlad töövõtj, K:SM; K:TK; K:Tarnijate tasumata arved Materiaalse põhivara mahakandmine täieliku kulumise tõttu(soetusm.=akumuleeritud kulum)D:Põhivara akumuleeritud kulum; K:Materiaalne põhivara
*Külma ja vihmase suve ning kevadiste öökülmade puhul on saagi vähenemise oht, sest kevadised öökülmad võivad hävitada mustsõstrapõõsaste õiepungad, mis röövib enamuse saagist. *Kui põõsad langevad lehetäide ja muude kahjurite söödaks või haigestuvad hahkhallitusse, võib suur osa saagist hävida. Selle tõttu võime olla sunnitud ostma sisse meie peamist toorainet, mustsõstraid, teistelt tarnijatelt, et täita eelsõlmitud lepinguid. *Majanduskasvuga võib kaasneda keskmise palga tõus ja tööjõuressursi kallinemine, mille tõttu oleme sunnitud toote hinda tõstma või kärpima kulutusi millegi muu arvelt. *Energiaallika võimalik hinnatõus tõstab transpordi- ja tootmiskulusid. 5 Jõu Mudel 3 Uued tulijad *Mastaabiefekt *Kogemuskurvi efekt *Tarbija lojaalsus
1. Mõisted sisenev (sisend-) logistika- Materjalide ja toodete liikumine tarnijatelt ja müüjatelt tootmisprotsessi või ladudesse nähtuna kaubasaaja vaatepunktist. Hõlmab ettevõtte hanke- ja ostutegevust, materjalide ja valmistoodete mahalaadimist laos, vastuvõtukontrolli ja vajadusel lahtipakkimist, hoiuühikute koostamist ning hoiukohtadele paigutamist. Ostmine- Osa sisendlogistikast. Protsessid ning tegevused [ostmine], mille tulemusena saavad ettevõtted oma tegutsemiseks vajalikke materiaalseid vahendeid (kaubad, materjalid) ja teenuseid.
7) 31.12.20x1 seisuga selgus, et puhkusetasueraldis peab olema 30 euro võrra suurem ja seega ka sotsiaalmaksueraldis on 9,9 euro ning töötuskindlustusmakse eraldis 0,42 euro võrra suurem. Eraldis korrigeeriti. Teha raamatupidamiskanded ja leida konto Puhkusetasueraldis jääk seisuga 31.12.20x1, kui seisuga 31.10.20x1 oli jääk 1200 eurot. ÜLESANNE 4 Teha r. Käibemaksuvõla jääk seisuga 1.03.20x1 on 5600 eurot. Majandustehingud 20x1.aasta märtsikuus: 1) Tarnijatelt osteti kaupa, saadi arve: kaup 10 000 eurot ja käibemaks 2000 eurot, kokku 12 000 eurot. Arve on tasumata 2) Osteti masin, mida hakatakse kasutama põhitegevuses. Saadi arve: masina maksumus 12 000 eurot ja käibemaks 2400 eurot, kokku 14 400 eurot. Arve tasumata. 3) Müüdi kaupa maksumusega müügihinnas 25 000 eurot, millele lisandub käibemaks määraga 20%. Raha on laekumata 4) Maksu- ja Tolliametile tasuti käibemaksu 5600 eurot.
•Tootmisel toob suurem kvaliteet kaasa suurema maksumuse, kasutamisel vastupidi. 2. Toote spetsifikatsioon (detailiseerimine, määratlemine) •Nõudluse uuring •Tootekujundus •Turu-uuring ja prognoos •Logistika planeerimine •Hindade määramine •Reklaam, et suurendada kliendi teadlikust 3. •Toote arendamine •Klienditeenindus •Tootmismahu arendamine ja kasutamine •Müügikanalite laiendamine •Hinnapiiride määramine •Teenused tarnijatelt •Siht konkreetsetele konkurentidele •Panuse analüüs 4. •Toote variatsioonid •Kliendi segmentimine •Toote hinna alandamine •Lõpetatud toodete laovarude reguleerimine (kontroll) •Paindlik hinnakujundus •Väärtuse analüüs / hinna ratsionaliseerimine •Halduskulude vähendamine 5. •Varude ja optimiseerimisteenuse kulude vähendamine •Müügiprognoos •All-lepingute sõlmimine - tarnijate kontroll •Jaotuskanalite ratsionaliseerimine
4) RAAMATUPIDAMIS ARUANNE(kuude või aasta kaupa) Kui mul on AKTIVIA MUUTUS nt. Klient tasus arve panka. Siis mõlemad asuvad aktivia poolel(pank, klient) Pank suureneb ja nõuded vähenesid. Üks aktivia pool suurenes. Bilansi üldsumma ei muutu ja tasakaal jäi püsima. PASSIVA MUUTUS OÜ üldkoosoleku otsusega täiendati reservkapitali, eraldati summa aastaaruande kasumist. Reservkapital suureneb ja kasum väheneb e. bilansi ükskonto vähenes ja teine suurenes. BILANSI MAHU MASS: Nt. Tarnijatelt saadi materjali, mõlemad suurenesid Suureneb varu ja võlad tarnijaltele. Bilanss tasakaalus. BILANSI MAHU KAHANEMINE: Nt. Kassast maksti palk, mõlemad vähenesid. KONTO: Majandustehingud kirjendatakse raamatupidamise kontodel. Konto on finants arvestuse abivahend, mida kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üles kirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks . KONTO- on majandus tehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne millel on
õhtusööke, ja meelelahutust saatvate isikute ees suurem kontroll. Peale viivitamatu eelarve probleeme, on need muutused kajastanud kasvavat vajadust koosolekuid pidada rahaliselt vastutavalt. 1.2 Paindlikkus ja innovatiivsus Üldine suhe projekteerijate ja tarnijate vahel muudavad nad kui turul ostjateks, kus planeerijatelt on oodata leppimist soodsamate järeleandmistega, stiimulitega, määrade ja muude lepingu sätetega. Planeerijatelt ja tarnijatelt tahaks eeldada, et tuleks ülesehitada rohkem paindlikkust oma lepingutes ja seeläbi arvestada kindla turuga. Seistes silmitsi raske majandusturuga, koosolekute tootmisharu 2009 aastal teritab sellele keksendumist ja tõhutsab oma tegevust majanduslikku ellu. Planeerijate operatiivseid otsuseid juhindatakse ülekaalukalt kuludest ja teisalt praktilisuselt nagu õhusild sihtkohta ja kliendi teenidnust hotellides ja konverentsikohtades.
saiaküpsetusleti toodet. Teisel kohal oli Ringtee Selver, kus oli samuti palju pakutavaid tooteid, täpsemalt 52. Kaubaartiklite rohkuste põhjuseks võib pidada Fazeri küpsetusleti olemasolu poes. Rimi Hypermarketis oli küll Fazer esindatud, kuid ainult kolme toote näol. Juhataja sõnul oli kesise esindatuse põhjuseks, et neil on enda küpsetuslett, mitte Fazeri oma ning enamus toormaterjali ostetakse sisse teistelt tarnijatelt ja lõpptoode valmistatakse ise. Kõigil kolmel ettevõttel oli ühiselt esindatud vaid kaks toodet, üks magus ja üks soolane saiake: kohupiimapirukas ja singijuustupirukas. Selveris oli pakutavatest artiklitest soolased 31 toodet, mis moodustas kogu valikust 59,6%, magusate osakaal oli 40,4% ehk 21 toodet. Toidumaailmas oli magusaid tooteid rohkem kui soolaseid, vastavalt 39 ja 21 tükki. Protsentuaalselt olid need näitajad 35% ja 65%. Rimi Hypermarketis olid vastavad tootekogused 2 ja 1
On osa organisatsiooni juhtimissüsteemist, mis Keskkonnajuhtimise põhistiimulid: Majanduslikud põhjused, riskide maandamine. Energia, vee, toorme ja muude ressurssie säästlik tarbimine ning korduskasutus aitab kulutusi kärpida ning uusi kokkuhoiuvõimalusi leida. Suhted ametkondadega. Ametkondade silmis positiivsel kohal. Avalikud hanked ja tarneahela juhtimine. Ettevõtted ja riigiasutused on hakanud nõudma tarnijatelt tõendeid tõhusa keskkonnategevuse kohta, nt ISO 14001 sertifikaadi või EMASi registreeringu olemasolu. Tarbijate nõudmised. Ettevõtte turuväärtus. Keskkonnategevuse tulemuslikkust jälgitakse aktsiaturgudel hoolega juba täna. Edumeelne juhtimine. Toodete ja teenuste kvaliteet. Tehnoloogiline areng ja innovatsioon. Finantsasutused ja kindlustusettevõtted. Töötajate motivatsioon
Logistika kui töövahend hõlmab endas: laotegevust, laovarusid, veondust, infot, pakkimist, korjet e tagastust. Logistika on materjalivoo (tooraine, pool- ja valmistooted) ning sellega seotud info lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli protsess, et rahuldada tarbija vajadust. Logistika on tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. Tarnekett koosneb tegevuste ja organisatsioonide võrgust, mida materjalid läbivad liikudes algpunktist lõpptarbijani. Tarnekett koosneb: 1) tarnijatest, tootmiskeskustest, kaubaladudest, jaotuskeskustest ja klientidest 2) toorainest, tootmisprotsessis olevast materjalidest/poolmaterjalidest ja lõpptoodetest ning infovoost, mis liiguvad objektide vahel.
kogu teabe ühte kohta. Groove'i tööruumid hoiavad meeskondi uue teabega kursis automaatselt ja tõhusalt ning lubavad neil töötada kus, millal ja kellega tahes, nii et vähem aega kulub töö kooskõlastamisele ja rohkem aega jääb tööks. 1.8 Microsoft InfoPath InfoPath on Microsoft Office'i süsteemi väljaandes 2007 sisalduv teabe kogumise programm. Näiteks, saate koguda äriandmeid inimestelt, kellega teete koostööd – kolleegidelt, partneritelt, tarnijatelt ja klientidelt. Samuti lubab programm koostada oma asutuse töötajate kuluaruannete vormimalli. Programmiga saate luua ja kasutada elektroonseid vormilahendusi, mille abil saab tõhusalt ja turvaliselt teavet koguda. Need teabed jõuavad vajalike inimesteni hõlpsalt, vähendavad tarbetut andmesisestust ning parandavad kogutavate andmete kvaliteeti. 5 Nimi+eriala 1.9 Microsoft Communicator Communicator 2007 koondab endas võimsaid kohaoleku- ja kontaktihaldusfunktsioone
seisukohta selle kohta ei ole veel võetud. Uurimused on avastanud et inimestel, kes elavad või töötavad tugevama magnetvälja läheduses, suureneb risk haigestuda leukeemiasse ja ajukasvajate oht. Tööandja kohustused: · tegema kindlaks (kaardistama) kaitstaval alal mõjuvate elektromagnetväljade tasemed ja kõrgendatud terviseriskiga piirkonnad; · keelama töö kontrollimata raadiosageduslike seadmetega; · taotlema raadiosageduslike seadmete tarnijatelt infot tekitatava kiirgusvälja ja selle mõju vähendamise võimaluste kohta. Juhul kui selline info puudub või ei ole usaldusväärne, korraldama seadme elektromagnetvälja parameetrite mõõtmised; · kontrollima vähemalt kord 3 aasta jooksul raadiosageduslike seadmete kiirgusvälja taset. Juhul kui seadme konstruktsiooni, ekraneerimist või kasutamisviisi on muudetud, viima läbi täiendavad elektromagnetvälja
Sisenemine ehk juurutusfaas: Toote spetsifikatsioon (detailiseerimine, määratlemine) Nõudluse uuring Tootekujundus Turu-uuring ja prognoos Logistika planeerimine Hindade määramine Reklaam, et suurendada kliendi teadlikust Müügitoetus Konkurentide positsiooni identifitseerimine Kasvufaas: Toote arendamine Klienditeenindus Tootmismahu arendamine ja kasutamine Müügikanalite laiendamine Hinnapiiride määramine Teenused tarnijatelt Siht konkreetsetele konkurentidele Panuse analüüs Küpsusfaas: Toote variatsioonid Kliendi segmentimine Toote hinna alandamine Lõpetatud toodete laovarude reguleerimine (kontroll) Paindlik hinnakujundus Väärtuse analüüs / hinna ratsionaliseerimine Halduskulude vähendamine Langusfaas: Varude ja optimiseerimisteenuse kulude vähendamine Müügiprognoos All-lepingute sõlmimine - tarnijate kontroll Jaotuskanalite ratsionaliseerimine 9
·Nõudluse uuring ·Tootekujundus ·Turu-uuring ja prognoos ·Logistika planeerimine ·Hindade määramine ·Reklaam, et suurendada kliendi teadlikust ·Müügitoetus ·Konkurentide positsiooni IT INFRASTRUKTUURI identifitseerimine ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.1 Toote elutsükkel (5) 1.1.2 Kasvufaas ·Toote arendamine ·Klienditeenindus ·Tootmismahu arendamine ja kasutamine ·Müügikanalite laiendamine ·Hinnapiiride määramine ·Teenused tarnijatelt ·Siht konkreetsetele konkurentidele ·Panuse analüüs IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.1 Toote elutsükkel (6) 1.1.3 Küllastusfaas ·Toote variatsioonid ·Kliendi segmentimine ·Toote hinna alandamine ·Lõpetatud toodete laovarude reguleerimine (kontroll) ·Paindlik hinnakujundus ·Väärtuse analüüs / hinna ratsionaliseerimine ·Halduskulude vähendamine IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.1 Toote elutsükkel (7) 1.1.4 Langusefaas
ajal lahendatud. Kui pakkumine sobib, lepitakse kokku ajagraafik ja tööetapid ning töö pannakse käiku. Töö valmimisel antakse töö üle ning esitatakse arve. Kaubanduses tegeleb kauba tellimisega peamiselt juhataja ise, kuid suuremalt jaolt abistab teda ka müüja (kes tegeleb ühtlasi ka kauba vastuvõtmisega). Kuna tegemist on väikese maa poega, ei ole ka tööprotsess väga märkimisväärne: Tellitakse erinevatelt tarnijatelt kaup, müüja võtab kauba vastu ning allkirjastab saatelehed. Vajadusel sisestab juhataja uue kauba müügiprogrammi ning kõigile arvestatakse hinnad. Raamatupidajana praktikal olles sain osa nii ehitus- kui ka kaubandusvaldkonnast, kuna koostasin arveid ehitusvaldkonna klientidele, kuid ka tasusin maksmata arveid ka kaubanduse tarnijatele ehk siis tegelesin kogu raamatupidamisega. Kindlat tööpäeva kellast kellani polnud,
· Hinda kõiki töö aspekte, et teha kindlaks luu- ja lihaskonna vaevuste riskid ning eelkõige see, kas tõstmist ja kandmist on võimalik vältida. · Kasuta nii palju kui võimalik mehaanilisi abivahendeid, nt kahe- või neljarattalisi kärusid. · Kohanda töökoha planeeringut, pidades nõu töötajatega, ning taga, et töötajaid õpetataks mehhaanilisi abivahendeid kasutama. · Esemeid tõstes või kandes hoia koorem kehale võimalikult lähedal. · Osta tarnijatelt kaupa kergemate saadetistena ja väiksemas koguses. · Ladusta varud riiulitele ohutult. Müra Söögitegemise hääled, piiksuvad signaalid, nõudepesumasinad, köögiseadmed, ventilatsioon, kohviveskid, koristamishääled, pesupesemine, muusika ning loomulikult töökaaslaste või klientide jutuvada kuuluvad hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris töötamise juurde. Müra on liiga vali, kui lähedal seisva inimesega rääkimiseks peab häält tõstma
Suur tarnijate arv tähendab kaotatud võimalusi. Suured varud tähendavad eelkõige raiskamist. Ühise õnnestumise nimel jagatkse infot kõigi osadega. Oluliste tarnijatega pidev koostöö. Ostutegevus on omandanud strateegilise tähenduse, sest on tekkinud surve konkurentsi poolt. Juhtkonna suhtumine mõjutab. Saab kasutada infosüsteeme mis seda võimaldab. Passiivne hanketegevus tekitab kulusid, püüab minimeerida kulusid, ootab et tarnijad võtaksid ise ühendust, usaldab tarnijatelt saadud infot. Aktsepteerib või lükkab tagasi tarnija poolt tehtud ettepanekud Aktiivne hanketegevus otsib lisaväärtust, püüab arendada äritegevust, otsib uusi tarnijaid, turustab ettevõtet ja selle vajadusi tarnijale, arendab tarnija poolt tehtud ettepanekuid. Muutusi ostu- või hanketegevuses tekitavad uue juhi tulemine, majandusolukord jne. Strateegiline hankimine on pidev protsess mille ülesandeks on parimate tarnijate leidmine ja
tal on võimalik harjutada peamisi käitumismalle ja teha plaane oma käitumise parandamiseks, siis võib selle tulemusena töötaja käitumine reaalselt ja mõõdetavalt muutuda. Tagasiside peaks liikuma organisatsioonis (nt toitlustusettevõttes) alt üles (töötajalt juhtidele) ja ülalt alla (juhtidelt töötajatele) kui ka horisontaalselt (töötajate ja osakondade vahel). Tagasisidet saab teadlikut koguda nii sise- kui ka välisklientidelt, partneritelt, vahendajatelt, tarnijatelt jne. Kogu tagasiside tuleb ühendada hoolikalt planeeritud ja tõhusalt toimivasse tagasisidesüsteemi. 8.2 Tagasisidesüsteemi loomine Tagasiside saamiseks ja andmiseks on mitmesuguseid viise. Neid tundes saab iga ettevõte valida endale kõige sobivamad ja ühendada need ühiseid eesmärke kandvasse tagasisidesüsteemi. Tagasisisdesüsteemi olemasolust saab rääkida juhul, kui kõik tagasiside andmise ja saamisega seonduvad elemendid on vormitud sobivasse terviklikku,
Logistika I eksami materjal 1) Logistika on … lk 16 ... osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist, kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19 hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest.
suurus kõigub vahemikus 1,0-1,4 eurot. 29. Miks kasutatakse ladusid (vähemalt 5 põhjust)? Transpordikulude kokkuhoid (suur hulk kaupa saab hoida ühes kohas); tootmiskulude kokkuhoid (ladu töötab valmistoodangu puhul puhvrina); hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine (saab korraga osta suurema hulga toorainet, materjali, pooltoodangut); tootmiskomponentide varu hoidmine ettenägematute tarnehäirete puhuks (nt tarne hilinemine jms); erinevatelt tarnijatelt erineval ajal sisse ostetud materjalide koondamine ühte kohta; ettevõtte klienditeeninduse tagamine (nt firmal peab olema kaup laos, et edastada kliendile 24 h jooksul); tarnevaru loomine planeeritud või ettenägematute tootmisseisakute puhuks; sesoonse nõudluse puhul varude akumuleerimine müügiperioodiks. 30. Nimeta kommenteeritult ladude 4 põhifunktsiooni tarneahelas? 1. Varude kogumine ja täiendamine erinevatelt tarnijatelt tuleb erinev materjal,
see, kas tõstmist ja kandmist on võimalik vältida. · Kasuta nii palju kui võimalik mehaanilisi abivahendeid, nt kahe- või neljarattalisi kärusid. · Kohanda töökoha planeeringut, pidades nõu töötajatega, ning taga, et töötajaid õpetataks mehhaanilisi abivahendeid kasutama. · Esemeid tõstes või kandes hoia koorem kehale võimalikult lähedal. · Osta tarnijatelt kaupa kergemate saadetistena ja väiksemas koguses. · Ladusta varud riiulitele ohutult. Müra Söögitegemise hääled, piiksuvad signaalid, nõudepesumasinad, köögiseadmed, ventilatsioon, kohviveskid, koristamishääled, pesupesemine, muusika ning loomulikult töökaaslaste või klientide jutuvada kuuluvad hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris töötamise juurde.
võimalus valida digitelevisiooni, telefoni ja interneti teenusepakkujate vahel. Lisaks on ühistu välja ehitanud oma jagatud internetivõrgu kuid selle kasutajaid enam ei ole. Joonis 7. Ühistusisene interneti jaotuskast Vesi. Külma vee mõõtja on üldine kui ka eraldi igas korteris nii köögis kui vannitoas (Joonis 9.). 2011. aastal oli veemõõtjate näit keskmiselt nihkes 3,337 m³ ja 2012. aastal 2,901 m³. Näiteks 2012. aastal moodustasid tarnijatelt saadud ja korteriomanikele esitatud arvete vahed kokku 44,15 eurot. Üldveemõõtja ja korterite veemõõtjate näitude erinevus oli 30, 245 m³ 12 Joonis 8. Veemõõtja Põllu korteris Gaas. Ehitisregistri andmetel on maja ühendatud gaasivõrku kuid 2003 aastal eemaldati gaasivõrk kogu alevikust. Elekter. Üldine elektrikilp on ühe trepikoja keldris. Korterite individuaalsed voolumõõtjad on trepikodade esimestel korrustel (Joonis 10.)
· Transporditeenused vedaja või vahendaja vastutusega · Tolliteenused · Kauba kokku- ja laialivedu · Ladustamisteenused · Veoste markeerimine · Pakkimisteenused · Kulleriteenused 33. Miks kasutatakse ladusid? (vähemalt 5 põhjust) · Transpordikulude kokkuhoid · Tootmiskulude kokkuhoid · Hulgiostu hinnasoodustuse ärakasutamine · Tootmiskomponentide varu hoidmine ettenägematute tarnehäirete puhuks · Erinevatelt tarnijatelt erineval ajal sisseostetud materjalide koondamine ühte kohta · Ettevõtte klienditeeninduse taseme tagamine · Tootjate ja klientide vaheliste ajaliste ja ruumiliste erinevuste ületamine · Tarnevaru loomine planeeritud või ettenägematute tootmisseisakute puhuks · Sesoonse nõudluse puhul varude loomine müügiperioodiks 34. Loetle ladude tüüpe. (vähemalt 5 tüüpi) · Üldotstarbeline kaubandusladu · Külmutusladu · Tolliladu · Omandiladu
Kuue sigma eesmärk on tõsiste ning juba pikka aega esinenud ettevõtlusprobleemide lahendamise kaudu parendada ettevõtluse toimimist ja kvaliteeti ning suurendada kasumit. Organisatsioonide jaoks on sellise lähenemisviisi puhul liikumapanevaks jõuks konkurentsivõimelisus ning vigade ja raiskamiste kõrvaldamine. Suur hulk kuue sigma projektidest käsitlevadki kadude vähendamist. Mõned organisatsioonid nõuavad nii oma töötajatelt kui ka oma tarnijatelt kuue sigma printsiipide täitmist. Kuue sigma meetod on projektipõhine ja keskendub ettevõtluse strateegilistele eesmärkidele. Lähenemisviis pärineb statistilistest meetoditest, kuid ei piirdu ainult nendega. Kuus sigmat on protsessisuutvusele keskendunud lähenemine protsessiohjele ja hajuvuse vähendamisele, mis püüdleb protsessi radikaalsele parendamisele. Kuus sigmat räägib ärikeelt (st kogu projekti vältel toimub väärtuste mõõtmine) ja tema filosoofiaks on
tõusu korral kiirem reageerimine · Pikkade efektiivsete tootmistsüklite võimaldamine ettevõtted eelistavad toota suurte partiidena ning toodangu säilitamiseks on vajalik piisav laopind · Puhver tootmistsüklite vahelise nõudluse rahuldamiseks pooltootooted, mille tootmine toimub edasi. Pooltoote hoiustamiseksvajalik laopind · Võimalus osta tarnijatelt suuri partiisid , mis võimaldab hinnasoodustusi risk, et kaup rikneb/ei suudeta ära tarbida · Sesoonsuse negatiivse mõju vähendamine ettevõttele hooajaliste kaupade tootmist saab alustada varem, tänu ladudele on see võimalik. · Paljudelt tarnijatelt pärit toodete hoidmine võimalik ladustada suurt kaubavalikut
kodanikulagatustel ja riikikult loodud regulaatoreid) 9. Milles seisneb juhtide eetiline ja sotsiaalne vastutus? Juht eetika väljendub järgmistes tegevustes: · Kuidas org. kotleb oma töötajaid (värbamine ja valik vabastaine, töötasu maksmine, töötingimused, privaatsus jne) · Kuidas töötajad suhtuvad organisatsooni firmasaladuste hoidmine, kingituste vastuvõtmine tarnijatelt, ausus kulude arvestamisel, ausus kauba ja väärtustega ümberkäimisel. · Kuidas org. kohtleb väljastpoolt sisenejaid kas kliente teavitatakse muudatustest teeninduses, toodete osas, kas tarnijaid teavitatakse makseraskustest jas fnantseerijatele antakse objektiivset infot firma majandustegevuse kohta. Sotsiaalne vastutus seisneb vabaduse astmest tulenevalt:
arv ja asukohad, jaotuskeskuste arv ja asukohad, ladude ja klientide paiknemine jne. Strateegiaotsustega leitakse ka vastused küsimustele MIDA JA KUI PALJU TOOTA. Neid otsuseid langetavad tippjuhid, kasutades seejuures konsultantide abi. 2.Taktikalised otsused. Taktikalised otsused tarneahelas kannavad endas strateegia sõnumit. Keskendutakse meetmete valimisele, mis teenivad kulude vähendamist, parimate tegutsemispraktikate arendamist, ostmist strateegiliselt eelistatud tarnijatelt, logistikapartneri valikut, samuti ka laotegutsemiskulude vähendamise eesmärki. Ülesanne on välja selgitada alternatiivid ja töötada välja ettevõtte jaoks kõige väiksemate kulude, kõrgema teenindustaseme ja lühemate läbimisaegadega tingimused, sealjuures järgides strateegilist suunda. Need otsused hõlmavad materjalijuhtimist, varude juhtimist, planeerimise ja prognoosimise tegevusi. Taktikalisel tasandil otsustatakse näiteks, kuidas valmistada tooteid madalama hinnaga
Proaktiivne innovatsioon nõuab täielikku tehnoloogiliste saladuste säilitamist selleks, et vältida info levikut konkurentide poole. Projektid on tavaliselt väga riskantsed. Näiteks Apple Aktiivne – eesmärgiks ei ole mitte esimesena olemine, vaid valmisolek kiireks vastuseks. Kasutatakse enamasti inkrementaalset innovatsiooni. Vajalikke teadmisi saadakse tehnoloogilistelt liidritelt, klientidelt ja tarnijatelt. Aktiivne strateegia vajab kiirust probleemide lahendamisel, selleks, et konkurentidele järele jõuda. Nende projektid on keskmise riskiga. Näiteks Microsoft Reaktiivne – eesmärk: olla kaugel liidri taga. Taolise strateegia valitakse selle jaoks, et kasutada teiste saavutusi, kuid mitte osutada neile konkurentsi. Ostetakse litsense ning omandatakse luba tegutsemiseks. Sellisel ettevõtluses peaaegu puuduvad riskid, kuna ollakse väga ettevaatlikud ning tähtsaid muutusi
Kogude kujundamist ja kasutamist peegeldav traditsiooniline statistika iseloomustab ainult osa raamatukogu jooksvast tegevusest. Kaasaja raamatukogu · Kui enamiku traditsioonilist statistikat saab raamatukogu koguda iseseisvalt, siis elektroonilisi teenuseid ja eelkõige nende kasutamist puudutavaid statistilisi andmeid tuleb teatud määral koguda erinevatest allikatest, mis kõik ei ole raamatukogude otsese kontrolli all: tootjatelt ja tarnijatelt, arvutuskeskustelt ja raamatukogukonsortsiumitelt. · Raamatukogud peaksid jõudma kokkuleppele oma teenuste hindamiseks vajalike statistiliste andmete osas. Elektrooniliste teavikute kogu · Erinevalt traditsioonilistest ressurssidest ei ole elektroonilistel ressurssidel sageli füüsilist vormi ega piire, ning see mõjutab nii kogu kui ka selle kasutamise mõõtmist. Elektrooniliste teavikute kogu Elektrooniliste teavikute kogusid puudutavad
Seal saab luua andmebaase mingi ühise tunnuse järgi ühendatud andmefailidest või ka ainult ühest failist. Publisher on küljendustarkvara, millega saab luua teksti, graafikaid ja pilte sisaldavaid trükiseid ( voldikud, vihikud ), reklaame ja elektroonilisis dokumente. InfoPath on vormide loomise ja andmekogumistööriist. InfoPathi saab kasutada, et koguda äriandmeid inimestelt, kellega sa töötad, kaasaarvatud kolleegidelt, klientidelt, partneritelt ja tarnijatelt. SharePoint aitab avardada koostöövõimalusi. Lync on suhtlusklient. Põhiliste funktsioonide hulka kuuluvad kiirsõnumite saatmine, häälfunktsioonid ja videokonverentside pidamine. Erinevateks tarkvarapaketideks on Kodu/kool, Kodu/äri, Professional, Professional Plus ja Standard. Need paketid erinevad nii hinna kui ka kaasas olevate programmide poolest. Nagu alati on kõige odavamal paketil vähem programme kui kõige kallimal, aga erinevatel
omavahelist lõimumist välisinformatsiooni ja sisemiste näitajate vahel (tootmistsükli rahalised -ja tootmisandmed). Kui AIS integreerib informatsiooni erinevate tsüklite, allikate ja tüüpide kohta, siis kokkuvõttes on võimalik koostada piiramatul hulgal aruandeid. Raamatupidajad peaksid neid aga pidevalt täiustama ja parandama. 14 KOKKUVÕTE Majandustegevuses sisaldab kulude arvestustsükkel järgmist: · kaupade tellimine tarnijatelt, · kaupade vastuvõtt tarnijalt, · tarnija arvete maksmise heakskiitmine. Nende tegevuste efektiivsus ja tõhusus võib märkimisväärselt mõjutada ettevõtte üleüldist toimimist, sest puudused vajalike varude taotlemisel ning tellimisel võivad põhjustada tootmises nii öelda pudelikaelaefekti ja tulemuseks on kaotus müügis. Probleeme toimingutega, mis on seotud vastuvõetavate ja hoitavate kaupadega saab
· _ tarbevee soojendamiseks; · _ olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks. · Arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone standardkasutusel. 51. Energiatõhususega seotud mõisted: tarnitud energia, hoone summaarne energiakasutus, primaarenergia, netoenergiavajadus. Tarnitud energia (kWh/a): · elektrivõrkudest ostetud elektrienergia; · kaugküttevõrkudest ostetud soojusenergia; · kütuste tarnijatelt ostetud kütuste energiasisaldus Hoone summaarne aastane energiakasutus: (Hoone summaarne energiakasutus sisaldab kõiki tehnosüsteemide kadusid). · hoone kütmiseks; · jahutamiseks; · tarbevee soojendamiseks; · ventilatsiooniks; · valgustuseks; · elektriseadmete kasutamiseks Primaarenergia ühe kWh tarnitud energia tootmiseks vajalik energiahulk, mis sisaldab kõiki kadusid: · energiaallika ammutamine; · energia tootmine; · energia ülekanne;
vajaliku laovaru kindlaksmääramine, arvestades seejuures ka teiste logistiliste tegevuste kuludega. 3. Nõudluse prognoosimine. Nõudluse prognoosimisega tegelevad mitmed ettevõtte funktsioonid. Turundus ennustab klientide nõudlust lähtudes promotsioonidest, hindadest, konkurentsist jms. Tootmine ennustab tootmisvajadust lähtudes turunduse müügiprognoosidest. Logistika ülesandeks on tavaliselt prognoosida, kui palju tegevussisendeid tuleb tarnijatelt tellida / sisse osta ja kui palju lõpptooteid tuleb toimetada igale ettevõtte poolt teenindatavale turule. Loomulikult teevad turundus, tootmine ja logistika nõudluse prognoosimisel tihedat koostööd. Püüeldakse selle poole, et nõudlust vähem prognoosida, pigem sellele võimalikult kiiresti reageerida. See eeldab äriettevõtetelt paindlikkust ja muutustega kaasaminekut, mis sõltub väga suures osas logistikakorraldusest. 6. Transport
tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa rahavood äritegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. 7. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni äritegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest äritegevuse alamaruandest RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) · kaupade müügist ja teenuste osutamisest (ettemaksed); · saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud; · maksude tagasimaksed; · tagastamised tarnijatelt; · kindlustussummade laekumine; · võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) · tarnijale kaupade, materjalide ja teenuste eest tasumised (ettemaksed); · teenuste eest tasumine; · töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); · intresside maksmine*; · kindlustus- maksed; · maksude tasumine; · kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni
Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa – rahavood äritegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. 7. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni äritegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest äritegevuse alamaruandest RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) • kaupade müügist ja teenuste osutamisest (ettemaksed); • saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud; • maksude tagasimaksed; • tagastamised tarnijatelt; • kindlustussummade laekumine; • võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) • tarnijale kaupade, materjalide ja teenuste eest tasumised (ettemaksed); • teenuste eest tasumine; • töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); • intresside maksmine*; • kindlustus- maksed; • maksude tasumine; • kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8
tehnoloogilistelt liidritelt ning kõige nõudlikumatelt klientidelt. Proaktiivne innovatsioon nõuab täielikku tehnoloogiliste saladuste säilitamist selleks, et vältida info levikut konkurentide poole. Projektid on tavaliselt väga riskantsed. Näiteks Apple Aktiivne eesmärgiks ei ole mitte esimesena olemine, vaid valmisolek kiireks vastuseks. Kasutatakse enamasti inkrementaalset innovatsiooni. Vajalikke teadmisi saadakse tehnoloogilistelt liidritelt, klientidelt ja tarnijatelt. Aktiivne strateegia vajab kiirust probleemide lahendamisel, selleks, et konkurentidele järele jõuda. Nende projektid on keskmise riskiga. Näiteks Microsoft Reaktiivne eesmärk: olla kaugel liidri taga. Taolise strateegia valitakse selle jaoks, et kasutada teiste saavutusi, kuid mitte osutada neile konkurentsi. Ostetakse litsense ning omandatakse luba tegutsemiseks. Sellisel ettevõtluses peaaegu
pooltooteid.Kaubandusettevõttes on lihtsalt kaubalaod. 6. Tarneahela planeerimine (tarneahela juhtimine, tarnijate hindamine) Tarneahelaks-( supply chain) nimetatakse tegevuste seeriat, mis sooritatakse materjaliliikumisel esialgselt tarnijalt lõpptarbijani. Igal tootel ja teenusel on oma tarneahel, misvõib olla lihtne või koosneda väga paljudest lülidest. Tarneahela juhtimine-( supply chain management ) on materjalide või teenuste voo planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine tarnijatelt lõpptarbijateni liikumisel. Selletervikliku lähenemisega on otseselt seotud tarnijad, varude juhtimine, terviklik logistika ja sellega kaasnevad tegevused. Tarnijate hindamine-nõuded tarnijatele peavad olema ühiselt mõistetavad ja selged. Hindame tarnijate järmiseid tegureid:tarnija asukoht, kulud logistikale, hinnatase, aasta kesmine hinna tõus, muutustega kohanemine, sobivus valmistada väike või suur toote seeria. Tarnijate hindaamis skeem
4. Tagasisuunaline voog on logistilises ketis vastupidises suunas liikuv toormaterjali, pooltoote, pakendi ja valmistoote voog tootmisest, jaotusest või kasutuskohast taastamis- või kõrvaldamispunktini. 5. Korjevoog osa tagasisuunalisest voost, sisaldades nii jäätmekäitluse kui ka taastuvkasutatava materjali voo. 6.Defineerida logistikat lühidalt. Logistika tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. Logistika vastutab materjalide liikumise ja ladustamise eest tarneketis. (2003, Donald Waters ,,Logistics. An introduction to Supply Chain Management")) 8. Keda rõhutavad ameeriklased, defineerides logistikat? Ameerika spetsialistid, defineerides logistikat, rõhutavad kliendi teenindamist. Firma jaoks ei lõpe logistika siis, kui ta on lähetanud oma toote kaubandusse. Logistiline mõtlemine,
ja kätes, vahel ka jalgades. Veel soovitusi. Hinda kõiki oma töö aspekte, et teha kindlaks luu- ja lihaskonna vaevuste riskid (nt kas tõstmist ja kandmist on võimalik vältida). Kasuta võimalikult palju mehaanilisi abivahendeid, näiteks kahe- või neljarattalisi kärusid. Kohanda töökoha planeeringut, pidades nõu teiste töötajatega. Esemeid tõstes või kandes hoia koorem kehale võimalikult lähedal. Osta tarnijatelt kaupa kergemate saadetistena ja väiksemas koguses. Ladusta varud riiulitele ohutult. 12 Kutsehaigused ja tööõnnetused Hotelli- ja toitlustussektori psühhosotsiaalsed ohud Psühhosotsiaalsed riskitegurid on seotud töökorralduse ja töö vaimsete nõuetega.
Turu-uuring ja kasutamine Lõpetatud toodete laovarude Müügiprognoos
prognoos Müügikanalite laiendamine reguleerimine (kontroll) All-lepingute sõlmimine
Logistika planeerimine Hinnapiiride määramine Paindlik hinnakujundus - tarnijate kontroll
Hindade määramine Teenused tarnijatelt Väärtuse analüüs / hinna- Jaotuskanalite
Promotsioon, et suurendada alandamine ratsionaliseerimine
kliendi teadlikust Panuse analüüs Halduskulude
Müügitoetus Siht konkreetsetele vähendamine
Konkurentide positsiooni konkurentidele
identifitseerimine
[NÕUDLUS TEADMATA] [NÕUDLUS>PAKKUMINE] [NÕUDLUS
Pärast optimaalse lahendi leidmist on soovitatav kontrollida,kas optimaalse baasitabelist saadud muutujate väärtused annavad sihifunktsioonile optimaalse väärtuse. Optimaalsest 6 baasitabelist saab välja kirjutada ka DÜ lahendi, see on leitav optimaalse baasitabeli sihifunktsiooni abitundmatute kohalt (täiendav lisaühik annab y krooni kasumit) TRANSPORDIÜLESANDED On tegemist ühetüübilise kauba vedamisega ladudest (tarnijatelt) tarbijatele (kauplused, vahendajad). Veokulud kaubaühku kohta i-ndast laost j-ndale tarbijale on cij. Eesmärgiks on kaup laiali vedada vähimate kuludega. Min Z=c11x11+c12x12+...+c1nx1n Kitsendused: 1) iga hankija juures olev kaubakogus tuleb välja vedada 2) iga tarbija vajadus tuleb rahuldada (vedusid tuleb teostada vastavalt nõudlusele, s.t. vastavalt tellimustele) 3) veetavad kaubakogused ei saa olla negatiivsed (tundmatute mittenegatiivsuse nõue):
Ostutehingute kajastamine raamatupidamisarvestuses sõltub sellest, kas ostja on registreeritud käibemaksukohuslasena. Mittekäibemaksukohustuslane lülitab käibemaksu saadud väärtuste soetusmaksumusse või kannab kuludesse koos arvel näidatud põhisummaga. Käibemaksukohustuslane võtab ostuarvel näidatud käibemaksusumma üles nõudena, mille ta saab hiljem Maksu-ja Tolliametilt tagasi küsida või tasaarveldada. 2. Dokumenteerimine. Ostutehingud registreerimise aluseks on tarnijatelt saadud arve. Arve peab olema vormistatud vastavalt Raamatupidamise seaduses ja Käibemaksuseaduses toodud nõuetele. Arve saamisel tuleb kontrollida, et tarnija oleks märkinud sellele kõik nõutavad rekvisiidid. Arvele ei tohi käibemaksusummat näidata tarnija, kes ei ole käibemaksukohuslane. Kui ostjal tekib kahtlus tarnija käibemaksukohusluse osas, saab ta pöörduda teabe saamiseks Maksu-ja Tolliameti poole. Ostutehingutega tegelemisel võib ettevõte kokku puutuda mitmesuguste
Importööril pole kohustust rakendada puidu liikumise ning päritolu kontrolli süsteeme, kuid ta võib seda teha kõrge riskiga situatsioonides. Madala riskiga piirkondades, kus ebaseaduslikku metsaraiet ei esine, ei pruugi täiendavate 6 kontrollsüsteemide rakendamine olla vajalik. (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise...) See valikuvõimalus nõuab tarnijatelt, et tõendatakse puidu päritolu ning raie seaduslikkus päritolumaal. Kohustus esitada piisavad tõendid võiks hõlmata kõiki tarneid. Päritolu ning raie seaduslikkuse tõendamise kohustus lasuks tarnijal. Kui seaduslikkust tõestada ei õnnestu, siis on tegemist rikkumisega, mida karistatakse Euroopa seaduste alusel Euroopa Nõukogus (otsus võeti vastu 2008 aasta oktoobris). (Additional Legislative Options)
· Hea pika-ajaline koostöö tarnijatega · Katkestuste ärahoidmine: teha kõik, et süsteem töötaks stabiilselt · Inimressursi juhtimine: koolitamine, kaasatus, koostöö ja motiveeritus Probleemid · Sobib hästi ainult automatiseeritud masstootmisesse ning stabiilse nõudluse keskkonda · Varudesse "raiskamine" (waste) võib vahetuda "raiskamisega" transpordis (suurenev veovajadus: kütus, ummikud, heitgaasid) · Nõuab tarnijatelt lisapingutust, tõstes tarnete hinda (Jaapanis ~5%), mõnikord keeruline leida · Pika-ajaline käivitusperiood 13. Tegevusmahu planeerimise põhiküsimused · Kuivõrd on prognoositud vajadus usaldatav? · Milliseid ressursse hoida varuks, arvestades võimaliku nõudluse muutusega? · Millised on puudujäägi ja hiliste tarnete kulud? · Millised ressursid on turul realiseeritavad? · Millised ressursid on kergesti asendatavad?
sellele 300mm pinnast. Isolatsioonmaterjali veeimavus peab olema väiksem kui 2%, kui see paiknev vundamendi välisküljel. 31. Mõisteid Energiatõhususarv [kWh/(m2a)] – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone standardkasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus. Tarnitud energia – aastane elektrivõrkudest hangitud elektrienergia või kaugküttevõrkudest hangitud soojusenergia kilovatt-tundides (kWh/a) või kütuste tarnijatelt hangitud kütuste energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone summaarne aastane energiakasutus. Kinnistult hangitud kütused loetakse tarnitud energiaks. Primaarenergia – ühe kilovatt-tunni tarnitud energia tootmiseks vajalik esmane energiahulk taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest, mis sisaldab kõiki energiaallika ammuta- mise, energia tootmise, ülekande ja jaotamise kadusid.
• Katkestuste ärahoidmine: teha kõik, et süsteem töötaks stabiilselt • Inimressursi juhtimine: koolitamine, kaasatus, koostöö ja motiveeritus Probleemid • Sobib hästi ainult automatiseeritud masstootmisesse ning stabiilse nõudluse keskkonda • Varudesse “raiskamine” (waste) võib vahetuda “raiskamisega” transpordis (suurenev veovajadus: kütus, ummikud, heitgaasid) • Nõuab tarnijatelt lisapingutust, tõstes tarnete hinda (Jaapanis ~5%), mõnikord keeruline leida • Pika-ajaline käivitusperiood 13. Tegevusmahu planeerimise põhiküsimused • Kuivõrd on prognoositud vajadus usaldatav? • Milliseid ressursse hoida varuks, arvestades võimaliku nõudluse muutusega? • Millised on puudujäägi ja hiliste tarnete kulud? • Millised ressursid on turul realiseeritavad? • Millised ressursid on kergesti asendatavad?
annaabi.ee 
