Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused (0)

Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused.
Mailis Taim
MTTp-13
14.10.2013
Libastumised, komistamised ja kukkumised on kõige tavalisem tööõnnetuste põhjus hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris, eriti köökides. Neid põhjustavad peamiselt vee, toidujäätmete või õli tõttu libedaks muutunud pinnad. Asjakohatute jalatsite kandmine suurendab ohtu veelgi. Riski suurendavad ka jooksmine või liiga kiiresti kõndimine, segavad tegurid ja trepikäsipuu mittekasutamine.
Mida saad teha sina?

• Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele.
  
• Tee töö- ja liikumisaladel nõuetekohaseid hooldustöid ning hoia need alad takistustest vabad.
  
• Kanna asjakohaseid jalatseid.
  
• Kontrolli, et valgustatus oleks nõuetekohane.
  
• Sulge ahju, nõudepesumasina ja kappide uksed.
  
• Ära jookse, vaid kõnni.
  
• Redel peab olema töö jaoks sobiva pikkusega ning redeli külglattide üla- ja alaotstes peavad libisemiskindlad otsakud. Ära kasuta kunagi redeli asemel muid abivahendeid, nagu toole, kaste või tünne.
  
• Trepid peavad olema hästi valgustatud ning neil peavad olema tugevad käsipuud.
  
• Kasuta libisemist takistavaid matte.
  
• Pane välja hoiatussildid, et inimestele ohte meelde tuletada.
  
• Pööra tähelepanu piirkondadele, mis jäävad nägemisulatusest välja, nt külmkambrid, jahutus- ja hoiuruumid, laadimisplatvormid või baarileti tagune ala.
  

Lõikureid, hakkureid, miksereid ja nuge kasutatakse köökides väga palju. Enamik köökides juhtunud tööõnnetustest on lõikehaavad, mis saadakse kas nimetatud vahendite kasutamisel või puhastamisel.
Mida saad teha sina?

• Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele.
  
• Noad peavad olema teravad ja heas töökorras. Pese nuge ükshaaval.
  
• Kasuta ülesandeks sobivat nuga .
  
• Kasuta sobivat libisematut lõikelauda.
  
• Nuge tuleb hoida noahoidikus, asjakohasel noariiulil või seinale kinnitatud magnetribal.
  
• Õpeta töötajaid kasutama seadmeid ohutult.
  
• Kontrolli, et kõikidel seadmetel oleksid tõkked ja kaitseseadised ning et kõik töötajad kasutaksid neid seadmete käsitsemisel. Viilutitel peavad olema pöidlakaitsmed ning viimase viilu lõikamise seadised .
  
• Väljalülitamisnupp peab olema kergesti ligipääsetav.
  

• Põletuste korral : Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele.
  
• Kasuta kuumade vedelike, taldrikute või nõude kandmiseks kandikut või käru.
  
• Hoiata teenindajaid ja kliente kuumade taldrikute eest.
  
• Varusta köögiuksed akendega, et tagada teenindajate ohutu liikumine.
  
• Õpeta töötajatele õigeid kuumade esemete käsitsemise viise, näiteks et potikaas tuleb avada endast eemale.
  
• Kontrolli, et pannikäepidemed ja potisangad ei ulatuks pliidiservast üle.
  
• Tõsta kuumi esemeid kuiva räti abil.
  

Raskuste käsitsemine ning luu- ja lihaskonna vaevused

Paljud hotelli-, restorani- ja toitlustussektori tööd hõlmavad raskuste käsitsemist: täis pottide ja pannide ning nõudepesumasinarestide tõstmine, taldrikuvirnade tassimine, kummardumine fritterite kohale nende puhastamisel ja tolmuimeja kasutamine. Vigastused võivad tekkida äkki, tööõnnetuse tagajärjel, kuid sagedamini tulenevad vigastused koormuse ja pinge talumisest pika aja jooksul. Raskuste tõstmine ja teisaldamine on peamine seljavalu põhjus ning jõu rakendamist nõudvad ja korduvad liigutused ning halb tööasend põhjustavad käe- ja õlavigastusi.
Esemete käsitsemisest tulenevatest vigastustest ning korduvliigutustega tööst tingitud luu- ja lihaskonna vaevused on hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris väga sagedad. Luu- ja lihaskonna vaevused on tööga seotud lihase-, liigese-, kõõluse-, sideme- ja närvikahjustused. Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi on kumulatiivsed ning tulenevad pika aja jooksul korduvast suure või väikese intensiivsusega koormusest. Luu- ja lihaskonna vaevusteks võivad olla ka õnnetuse korral tekkivad ägedad traumad , näiteks luumurrud . Luu- ja lihaskonna vaevused esinevad tavaliselt seljas , kaelas, õlgades ja kätes, kuid mõnikord ka jalgades.
Hotelli-, restorani- ja toitlustustöötajatel on suurem luu- ja lihaskonna vaevuse kujunemise risk, sest nende töö sisaldab tihti seismist pika aja vältel ja töötamist ebamugavas asendis. Suur osa nende tööst on füüsiliselt koormav , stressirohke ning tööpäevad on pikad. Lisaks kasutatakse palju hooajalisi ja noori töötajaid, kellel ei ole aega tööga kohaneda või kes ei ole veel tööelus kogenud.
Mida saad teha sina?

• Hinda kõiki töö aspekte , et teha kindlaks luu- ja lihaskonna vaevuste riskid ning eelkõige see, kas tõstmist ja kandmist on võimalik vältida.
  
• Kasuta nii palju kui võimalik mehaanilisi abivahendeid, nt kahe- või neljarattalisi kärusid.
  
• Kohanda töökoha planeeringut, pidades nõu töötajatega, ning taga, et töötajaid õpetataks mehhaanilisi abivahendeid kasutama.
  
• Esemeid tõstes või kandes hoia koorem kehale võimalikult lähedal.
  
• Osta tarnijatelt kaupa kergemate saadetistena ja väiksemas koguses.
  
• Ladusta varud riiulitele ohutult.
  

Müra

Söögitegemise hääled, piiksuvad signaalid, nõudepesumasinad, köögiseadmed, ventilatsioon , kohviveskid, koristamishääled, pesupesemine, muusika ning loomulikult töökaaslaste või klientide jutuvada kuuluvad hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris töötamise juurde.
Müra on liiga vali, kui lähedal seisva inimesega rääkimiseks peab häält tõstma. Korduv kokkupuude müraga pika aja jooksul võib kahjustada kuulmist .
Mida saad teha sina selle vältimiseks?

• Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele.
  
• Eemalda töökohast ohtlikud müraallikad.
  
• Kanna asjakohaseid kuulmiskaitsevahendeid.
  

Ohtlikud ained

Ohtlikud ained võivad põhjustada vigastusi ja haigusi, kui töötaja nendega vahetult kokku puutub või ei kasuta neid nõuetekohaselt. Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse aineid, mis on töötajatele väga ohtlikud, sh nõudepesuvahendid, nõudepesuained ja -loputusvedelikud, kanalisatsioonipuhastid, ahjupuhastid, desinfitseerimisained, WC-puhastid, valgendid, hügieenitarbed ning katlakivieemaldid. Kõige tavalisem risk on nende sattumine nahale või silma, nende sissehingamine või neelamine .
Paljud puhastuskemikaalid on ohtlikud selle tõttu, et nad sööbivad ja võivad nahale või silma sattumisel tekitada söövituse. Asjakohaste kaitsemeetmeteta võivad ohtlikud ained tekitada dermatiiti (kuiv valulik kestendav nahk) või muud nahaärritust, astmat või hingamisraskusi. Dermatiiti põhjustab lisaks kokkupuude toiduainetega: puu- ja köögiviljade mahla või kalas , karploomades, lihas ja jahus sisalduvate valkudega. Muud ärritustegurite ja ohtlike ainete allikad on söögitegemisel eralduvad aurud ning passiivne suitsetamine .
Mida saad teha sina selle vältimiseks?

• Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele.
  
• Puhastusaineid tuleb hoida mahutites, mille kuju või märgistus näitab selgelt, et need ei sisalda toiduaineid. Puhastusainete mahutid tuleb märgistada nii, et nende ohtlikkusest saavad aru kõik kasutajad.
  
• Ohtlike puhastusainete kasutamisel tuleb kasutada kaitsevahendeid. Isikukaitsevahendite hulka peab kuuluma kaitsemask või kaitseprillid, vajaduse korral respiraator, kaitsekindad, kummipõll ning kaitsejalatsid.
  
• Koostada tuleb tegevusjuhendid, milles kirjeldatakse ohtlike puhastusainete tervise- ja keskkonnaohte, samuti vajalikke ennetusmeetmeid ja käitumisjuhiseid.
  
• Kõige tõhusam viis töötajate kaitsmiseks passiivse suitsetamise eest on suitsuvabade piirkondade loomine. Kui see ei ole võimalik, aitab asjakohane ventilatsioonisüsteem.
  

Surugaasi kasutamine

Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse väga sageli jookide annustamiseks surugaasi. Sellised seadmed sisaldavad gaasiballoone ja torustikku, samuti reguleerimis- ja segamisseadiseid. Paljudes restoranides ja pubides asuvad surugaasiseade ja gaasiballoonid halva ventilatsiooniga keldris .
Surugaasina kasutatakse lämmastikku, süsinikdioksiidi ning mõnikord suruõhku. Kõige levinum on süsinikdioksiid, mis on lõhnatu ja värvitu, aga tõrjub ruumist välja hapniku.
Sõltuvalt süsinikdioksiidi kontsentratsioonist ja kokkupuute kestusest võib töötajatel tekkida peavalu, higistamine, hingeldamine , pulsi kiirenemine , õhupuudustunne, peapööritus, depressioon , nägemishäired ja külmavärinad. Suurema kontsentratsiooni korral tõrjub gaas välja hapniku, mille tulemuseks on hapnikupuudus. See võib põhjustada otsustusvõime halvenemist, minestamist või isegi surma.

Süsinikdioksiidi (CO2) käsitsemine – traagilised tagajärjed

Kohalikus spordiklubis peeti pulmi. Töötaja läks vahetama süsinikdioksiidiballooni ning ei tulnud tagasi. Ettekandja leidis ta keldri põrandalt teadvusetult. Kaks appi palutud külalist läksid keldrisse ning kaotasid samuti teadvuse. Kaks teist külalist, kes üritasid siseneda keldrisse teise ukse kaudu, jõudsid napilt välja. Traagiline lõpp: kolm inimest suri ning kaks sai raskelt kannatada.
Selle vältimiseks :

• Tunne ohte ning tee riskihindamine , mis hõlmab kõiki töötajaid, kes keldris käivad või töötavad. Tööandja peaks teatama töötajatele gaasi kasutamise konkreetsetest riskidest.
  
• Paigalda uued süsinikdioksiidimahutid avatud ruumi põrandale. Võimaluse korral paiguta põrandast kõrgemal asuvad mahutid mujale.
  
• Kohas, kus võib tekkida suurem gaasileke, peab olema piisav ventilatsioon, et hoida õhk ohutuna, ning sinna tuleks paigaldada gaasiandurid koos hoiatusseadmega. Süsteem peaks töötama alaliselt ning hoiatama ohutsooni sisenejaid heli- või valgussignaaliga.
  
• Pane kohtadesse , kuhu võib koguneda palju gaasi, välja asjakohased hoiatussildid.
  
• Taga nõuetekohane valgustatus.
  
• Kinnistesse ruumidesse peaks olema õigus siseneda üksnes selleks ettenähtud töötajatel. Gaasiseadet käsitsevatele töötajatele tuleb seadme kasutusjuhendi järgi õpetada ohutut käsitsemist.
  
• Koosta hädaolukorra plaan ja õpeta töötajaid seda täitma.
  
• Balloonide tarne tuleks korraldada nii, et gaasiballoonide arv ja suurus oleks võimalikult väike.
  
• Kontrolli regulaarselt kõiki torusid , voolikuid ja ühendusi ning hoolda süsteemi vastavalt tootja suunistele. Kord aastas tuleb lasta teha professionaalne kontroll.
  

Töötamine kuumas keskkonnas

Hotelli-, restorani- ja toitlustussektori töötajaid ohustab kuumastress kauba mahalaadimisel, töötamisel köögis ning teenindades kliente. Köögis muudab söögitegemine õhu kuumaks ja niiskeks; suvel võivad tingimused olla veelgi halvemad.
Liigne kokkupuude kuumusega võib tekitada mitmesuguseid vaevusi. Higivilliklööve (kuumalööve) ja minestamine on kuumast tingitud kurnatuse esimesed sümptomid. Kui kuumast tingitud kurnatust ei ravita kiiresti, võivad sellel olla rasked füüsilised tagajärjed, mis lõpevad kuumarabanduse, ülekuumenemise või kuumakrampidega.
Selle vältimiseks :

• Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele.
  
• Paigalda üldventilatsioon. Kasu võib olla kliimaseadmest või paiksest õhujahutusest. Köökides on kõige tõhusam viis temperatuuri alandada ja vähendada see, kui paigaldada ohtlikke aineid sisaldavaid söögitegemisaure eemalejuhtiv ventilatsioon.
  
• Kasuta induktsioonpliiti, mis kuumutab magnetvälja abil. Puudub lahtine leek.
  
• Vähenda niiskust, kasutades kliimaseadet ja õhukuivatit ning vähendades niiskuseallikaid, nt lahtisi veeanumaid, trappe ning lekkivaid auruventiile.
  
• Aklimatiseerumine võib vähendada kuumast tingitud kurnatust.
  
• Võimalda töötajatele puhkepause jahedamates kohtades, et leevendada kuumastressi.
  
• Kuumas keskkonnas töötamisel tuleb vähendada füüsilist koormust, et vältida esemete tarbetut käsitsemist.
  
• Taga tööpiirkonna lähedal jahe joogivesi, et töötajatel ei tekiks vedelikupuudust.
  
• Kasuta asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Kanda tuleks kergeid, mugavaid ja õhku läbilaskvaid riideid, et ei hakkaks umbne ning higi saaks aurustuda.
  
• Selgita töötajatele kuumas keskkonnas töötamise ohte ning asjakohaste kaitsemeetmete ja töötavade rakendamise kasulikkust.
  

Tuleoht

Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris on suur tuleoht , eriti köökides, kus kasutatakse gaasi, lahtist leeki, kuuma õli ning tuleohtlikke aineid.
Selle vältimiseks saad :

• Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele.
  
• Hoia elektriseadmed heas korras ning kontrolli nende korrasolekut regulaarselt.
  
• Varusta fritterid termostaadiga, et vältida ülekuumenemist.
  
• Puhasta rasvapüüdureid, pliidiventilaatoreid ja filtreid.
  
• Märgista avariiväljapääsud ning hoolitse selle eest, et seal ei oleks takistusi.
  
• Varusta töökoht tulekustutitega ja kontrolli neid.
  
• Paigalda automaatne tulekahjusignalisatsioon ning sprinklerisüsteem.
  
• Taga töötajate osalemine tuleohutuskoolituses.
  

Psühhosotsiaalsed ohud

Psühhosotsiaalsed riskitegurid on seotud töökorralduse ja töö vaimsete nõuetega. Vasturääkivad nõudmised, tööülesannete sisu otsustamise võimatus ning kaastöötajate ja juhendajate toetuse puudumine on kõik olulised riskitegurid. Pikk tööaeg ning sage töötamine öösiti ja nädalavahetustel suurendab hotelli-, restorani- ja toitlustussektori töötajate stressi. Suhtlemine problemaatiliste klientidega võib põhjustada stressi ning isegi ahistamist või vägivalda.
Kasutatud materjal :
https://osha.europa.eu/et