Koosolekumajanduse hetkeseisust ja arengutrendidest (0)

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool
Reisikorraldus

RK22

KOOSOLEKUMAJANDUSE HETKESEISUST JA ARENGUTRENDIDTEST RAHVUSVAHELISES ULATUSES
Referaat
Juhendaja : A. Kalamees

Tallinn 2009

SISUKORD

SISSEJUHATUS ..........................................................................................................3

1.KOOSOLEKUMAJANUDSE HETKESEIS ..........................................................4

1.1 Raha väärtus ...........................................................................................................4
1.2 Paindlikkus ja innovatiivsus ...................................................................................4
1.3 Koosolekumajandus Euroopas ...............................................................................5
2. KONKREETSETE MAJANDUSHARUDE TÄITMINE ....................................6
2.1 Ehitussektor ............................................................................................................6
2.2 Farmaatsiasektor ....................................................................................................6
KOKKUVÕTE .............................................................................................................7

SISSEJUHATUS

Üheksakümnendatel aset leidnud majanduskriisi mõjusid mäletavad veel paljud koosolekumajanduse valdkonnas töötavad inimesed. Sellele vaatamata on koosolekumajandus sellest ajast saati edasi arenenud ning muutunud üha tugevamaks ja vastupidavamaks eesolevate katsumuste suhtes. Seda vastupidavust näitab pidev kasv seminaride ja koosolekute korraldamise sektoris ja seda hoolimata kriisidest, mis on tekkinud viimastel aastakümnetel. Koosolekumajandus on nüüdseks palju nö. täiskasvanulikum ning seda tänu pikaajalisele protsessile, mida on tehtud, et saada ülamaailmse majanduse täielikult professionaalseks haruks.
2009 aastat peetakse majanduse aastaks- see aasta on ülemaailmselt tõusev koosolekute ja ürituste tööstuses, mis hõlmab endas kulutuste vähendamist, väärtust, paindlikkust ja just innovatiivsus on see võti mis viib edule.
Kuid ebakindlatel aegadel juurdepääs täpsele ning kaasaegsele turu olukorrale on olulisem, kui teha tähtsaid juhtimisotsuseid ja prognoose. Järgnev referaat hõlmab endas koosolekumajanduse praegust olukorda ja arengutrende rahvusvahelises ulatuses ning Eestis.
1 KOOSOLEKUMAJANDUSE HETKESEIS
Majandussurutis oli läbiv teema maailma majandusega seotud aruteludes 2008. aastal. Vaieldi millal ja kui kiiresti kukuvad kokku maailma suurimad majandused. Kevadel jõuti konsensusele, et nii suurt langust siiski ei ole, vaid läbitakse periood, kus majanduse kasv on väiksemas kasvutempos.
2008 aasta teisel poolel, erinevad organisatsioonid tühistasid keskmiselt 4.1 koosolekutest, esindades vaid 8% kogu perioodi vältel. 2009 aastal on mitmed organistatsioonid tühistanud juba kekmiselt 3.4 koosolekut, esindades vaid 7% plaanitavatest üritustest, mille ühe koosoleku keksmiseks maksumuseks on 200.000 USA dollarit.
1.1 Raha väärtus
Kuna rahaväärtus muutub vähe, projekteerijad ja tarnijad on rohkem hakanud tõestama investeeringutasuvust (ROI) igal kohtumisel ja igas osas koosolekul. Umbes kolm neljandikku organisatsioonidest on praeguseks läbinud teatud in-house koosolekute hindamise, järeldades, et kõige levinum meetod on ikka veel osalejate rahulolu saavutamine.
Aastal 2009, on kokku tulnud spetsialistidelt oodata suuremaid pingutusi , et ennetada ROI enne kui koosolek on broneeritud, tuginedes mineviku andmetele, osalejate rahulolu, järgides eelarvet . Võime rääkida "Extras" nagu näiteks tasuta transport ja tasuta sööki. Pakkumist otsitakse sagedamini, samas kui "tavaline" nagu avatud baarid, kingitused, ametlikke õhtusööke, ja meelelahutust saatvate isikute ees suurem kontroll. Peale viivitamatu eelarve probleeme, on need muutused kajastanud kasvavat vajadust koosolekuid pidada rahaliselt vastutavalt.
1.2 Paindlikkus ja innovatiivsus
Üldine suhe projekteerijate ja tarnijate vahel muudavad nad kui turul ostjateks, kus planeerijatelt on oodata leppimist soodsamate järeleandmistega, stiimulitega, määrade ja muude lepingu sätetega. Planeerijatelt ja tarnijatelt tahaks eeldada, et tuleks ülesehitada rohkem paindlikkust oma lepingutes ja seeläbi arvestada kindla turuga.
Seistes silmitsi raske majandusturuga, koosolekute tootmisharu 2009 aastal teritab sellele keksendumist ja tõhutsab oma tegevust majanduslikku ellu. Planeerijate operatiivseid otsuseid juhindatakse ülekaalukalt kuludest ja teisalt praktilisuselt nagu õhusild sihtkohta ja kliendi teenidnust hotellides ja konverentsikohtades.
1.3 Koosolekumajandus Euroopas
Jälgides ICCA 2007. aastal tehtud statistikat, siis on selgesti näha, et esimese kuue koha seas on viis Euroopa riiki, kus toimub kõige rohkem koosolekuid/kohtumisi. Samas kui võrrelda USA ja Saksamaa kohtumiste arvu, siis on vahe suhteliselt väikene, eriti kui mõelda sellele, et USA on pindalalt mitmeid kordi suurem. Võrreldes USA-d kogu Euroopaga toimub USA-s tunduvalt vähem konverentse. Põhjuseks võib olla see, et USA on üks suur eraldiseisev riik ning Euroopas on riigid suhteliselt lähestikku ning riikidevaheline liikumine on mugavam ja kiirem, täpselt sama põhjus (statistikat vaadates) võib mõjutada ka Jaapanit, Brasiiliat ja muid statistikas olevaid riike.
Jälgides ICCA poolt tehtud statistikat jääb mulje nagu Euroopa koosolekumajanduses raskusi ei ole, vastupidi- ehitatakse uusi konverentsikeskusi, mis on mahutavuselt väga suured ning hinnalt väga kallid. 2008. aastal tehtud statistika näitab ka, et korraldatakse rohkem seminare /konverentse/koosolekuid.
Võiks eeldada, et Eestis nagu Euroopaski ettevõtted küll vähendavad oma kulutusi ja üritavad väiksemate vahenditega hakkama saada, kuid siiski on koosolekumajandus tõusuteel ning ettevõtted korraldavad jätkuvalt konverentse, seminare, koosolekuid jm.
2 KONKREETSETE MAJANDUSHARUDE TÄITMINE
On selge, et äritegevuse mahtude koosolekute ja ürituste turul, eelkõige ettevõtte üritustel, tuleb jälgida nende peamiseid tööstusharusid, mis loovad suurima nõudluse meie teenustele ja vahenditele.
Käesolevas lõigus antakse lühiülevaade mõndadest kõnealustest sektoritest, mis on olulised klientidele, koosolekutele ja üldse ürituse tööstusele.
2.1 Ehitussektor
Aastal 2008, laenuraha suureks kahjuks oli just nõrk eluaseme turg paljudes suurriikides. Laenuraha kahju on mõjutanud ehitajaid ja nende kliente, ning raskendanud laenu saamist 2008 aastal paljudes maailmapiirkondades.
USA-s on jätkuvalt probleeme valmismajade müümisega. Uurimus näitas, et viimased 40 aastat on Ameerikas majade müük olnud väga kõrge, kuid 2008 aastal on see edu langenud.
Enamikes arenenud riikides on eluasemeturul väga nõrk müügitase mis omakorda viib välja paljude ehitusfirmade sulgemisteni, kui ka ettevõttesiseste koondamisteni. Isegi Dubais, kus kinnisvarahinnad on tõusnud 40% on tõendeid sealsest kinnisvara aeglustumisest.
2.2 Farmaatsiasektor
Ajad muutuvad raskemaks ka farmaatsiatööstuse firmadele. Uued registreerimissüsteemid ja menetluste ümberkorraldamine tervisehoiusüsteemis muudavad seda tööstust ja põhjustab hirmuäratavat hinnakonkurentsi. Paljud ettevõtted on sunnitud radikaalselt ümbermõtlema oma ärimudelid, valides suundadeks muuta maailma tervisehoiuteenuseid.
Siiski on üks positiivne tagajärg praeguses segadust tekitavas majanuduslikus olukorras- paljud ettevõtted ja tööstusharud peavad koosolekuid , kaasaarvatud eelnimetatud. Ülemaailmstete kohtumiste asepresident, Carlos Cos väidab, et liiga vara on väita selle üle, mis juhtub ( finants - ja kindlustusteenuste) koosolekute ja stiimulitega, kuid tema arvates tuleks keskenduda lühemas perspektiivis koosolekutele, mis ühendavad kultuure. (Finants- ja kindlustusteenuste koosolekud 2008 a.)
KOKKUVÕTE
Ülemaailmne majanduskriis on mitmetes suurtes maailmariikides kasvatanud hirmu koosolekumajanduse kokkuvarisemise ees. Finantskriisi mõjud määratlevad koosoleku- ja sündmuskorralduse majanduse konteksti nii lühiajaliselt kui pikaajaliselt. Tehtud on erinevaid kärpeid ning esikohale on kerkinud kulude hulk, esmatähtsaks pole enam transport, majutus ega toit. Kuid vaatamata sellele jäävad ärireisimise kulud enam-vähem samaks ning muutused võivad olla minimaalsed.
7