Mis on FLEGT ? (0)

Eesti Maaülikool - Metsandus - Puidukaubandus

1 HALB

Eesti Maaülikool
Metsandus- ja maaehitusinstituut
Metsatööstuse osakond
Mis on FLEGT?
Iseseisev töö
Tartu

Sisukord

Sisukord 1

Sissejuhatus 2

FLEGT ja selle areng 4

Kasutamine ja põhjused 8

Eestis ja Soomes 8

Maailmas 12

Mõju 14

Kokkuvõte 16

Kasutatud kirjandus 17

Sissejuhatus

Üle maailma on paljudel riikidel, kaasaarvatud Eestil, probleeme ebaseaduslike metsaraiete ja puidukaubandusega, mis hõlmab nii metsamaterjali, kui ka puittooteid. See üldtuntud probleem on esile kerkinud peamiselt tänu keskkonnateenistusele ja „roheliste“ liikumisele, kes on piisavalt kõval häälel tähelepanu pööranud asjaolule, et metsade raied on suured ja kahjustused keskkonnale on liialt suureks kasvanud. Märgiks ära, et kohati on nende tegevus ka „liialt“ aktiivne ja hinnang ülepaisutatud, ehk siis paljud inimesed ei tea, mida nad teevad ja räägivad (võib leida ka selliseid metsatööstureid, -majandajaid) – õnneks nende püsimajäämine valdkonnas pole väga pikk.
Tänu probleemile on hakatud otsima ja leidma sellele ka mitmeid väljapääse ning lahendusi. Raiemahtusid on püütud võimalusel alandada, on leitud võimalikke alternatiive (energiavõsad, istandused – küttematerjali, paberi ja tselluloosi tarvis), teatud metsaosadele, mis omavad kõrvalväärtusi, on seatud piiranguid, jne. See loetelu on põhimõtteliselt lõputu, sest ta täieneb järjepidevalt. Üks peamisi suuremaid ja mahukamaid projekte nii Euroopas, kui mujal maailmas, võiks aga olla FLEGT regulatsiooni loomine ja käimalükkamine. Põhjusel, et see on loodud juba mahuka ja laiaulatuslikuna koondamaks võimalikult laiaulatuslikult maailma puidukaubandust, on selle areng olnud pikk ja kindlasti ka vaevarikas ning tänase päevani pole see veel täiesti „töökorras.“ Selle peamiseks eesmärgiks on tagada Euroopasse kvaliteetse kvalifitseeritud puitmaterjali ja –toodete import ning kuna import toimub põhimõtteliselt kogu maailmast, siis regulatsioon hõlmab kogu maailma puidukaubandust. FLEGT (ingl. Forest Law Enforcement, Governance and Trade) tähendab metsamaterjali ja selle toodete: seaduslikkust ning seaduste täitmist, kaubandust ja kogu majandusharu arendamist . Seega võib julgelt öelda, et vastava regulatsiooni mahukus on arvestatav.
Hõlpsamaks lugemiseks ja mõistmiseks selle sisu olen oma töös kõigepealt püüdnud lähemalt selgitada selle olemust ja kogu regulatsiooni arengut alates tekkimisest ning toonud välja ka mõned põhilisemad arengupunktid, mida kättesaadavates materjalides, ja ka minu hinnangul, oluliseks on peetud. Eraldi tõin välja selle olulisuse, põhjuse ja toimimise Eestis ja Soomes, nii paljude näidete alusel, kui seda oli võimalik teha. Etteruttavalt võin öelda, et Eesti areng selles vallas on olnud, tänu headele eeskujudele, muljetavaldav. Olen püüdnud ka selgitada ja välja tuua põhjuseid, miks vastav regulatsioon on loodud ning kuidas see vastavates olukordades toimib ning millist mõju avaldab ja miks. Kuigi kohati võib see jääda segaseks (projekt on laiaulatuslik ning nüansse on palju), on see täiesti loogiline ja mõistetav.

FLEGT ja selle areng

FLEGT (Forest Law Enforcement, Governance and Trade) on metsandusõiguse rakendamist, metsandushaldust ja -kaubandust käsitlev ELi tegevuskava, mida käsitletakse kui esimest sammu ebaseadusliku metsaraie ja sellega kaasneva kaubanduse kiireloomuliste küsimuste lahendamisel.
Selle põhirõhk on riigihalduse reformimisel ja haldussuutlikkuse parandamisel, mida toetab sellise mitmepoolse koostöö ja selliste lisanõudlusega seotud meetmete arendamisele suunatud tegevus, mille sihiks on ebaseaduslikult üles töötatud puidu tarbimise vähendamine ning üldisemaks eesmärgiks metsade jätkusuutlikule majandamisele kaasaaitamine puitu tootvates riikides. Litsentsimissüsteem on määratletud sellise meetmena, mis peab tagama, et ühendusse jõuaksid ainult sellised puittooted , mis on toodetud õiguspäraselt tootva riigi õigusakte järgides, ning rõhutatakse, et litsentsimissüsteem ei tohiks takistada seaduslikku kaubandust. Selle rakendamine aga eeldab, et puittoodete importimisel ühendusse kohaldataks kontrolli- ja järelevalvesüsteemi, mille eesmärk on tagada selliste toodete seaduslikkus . Selleks peaks ühendus sõlmima riikide ja regionaalorganisatsioonidega vabatahtlikud partnerluslepingud, mis panevad partnerriigile või piirkondlikule organisatsioonile õiguslikult siduva kohustuse rakendada litsentsimissüsteem antud partnerluslepingus kindlaks määratud aja jooksul. Vastavalt litsentsimissüsteemile peab partnerriikidest eksporditud ja ühenduse mis tahes tollipunkti saabunud teatud puittoodetel, mida kavatsetakse vabasse ringlusse lubada, olema litsents, mis kinnitab, et puittooted on toodetud antud riigis õiguspäraselt üles töötatud puidust või puidust, mis oli partnerriiki imporditud õiguspäraselt kooskõlas antud riigi seadustega, nii nagu on kirjas vastavas partnerluslepingus. Selles suhtes kohaldatakse kolmanda osapoole järelevalvet. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kontrollima, et igal kaubasaadetisel oleks kehtiv litsents, enne kui selle litsentsiga varustatud saadetis lubatakse ühenduses vabasse ringlusse.
Tegevuskava võeti vastu 2003. aasta mais Euroopa Komisjon poolt ning sellekohased järeldused sama aasta oktoobri keskel. Tegevuskavas esitatakse ebaseadusliku metsaraie vastu võitlemiseks uus ja uuenduslik lähenemisviis, mille eesmärk on toetada arengumaade jõupingutusi metsahalduse tugevdamisel soodususte abil, mida ELi siseturul on võimalik pakkuda heade tavade kasutusele võtmiseks. Tegevuskava põhiosa moodustavad parema metsahalduse toetamine puitu tootvates riikides ja litsentsisüsteem, mis tagaks üksnes seaduslikult raiutud puidu toomise ELis ja ELi. Sealjuures on tegevuskavas rõhutatud, et litsentsisüsteem ei tohiks takistada seaduslikku kaubandust. (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise ...)
Loodi litsentsisüsteemi kehtestamise õiguslik raamistik ning konsultatsioonide programm, milles osalevad komisjon , huvitatud liikmesriigid ja võimalikud partnerriigid. Arutelude ja poliitiliste sidemete põhjal esitati nõukogule soovitus volituste saamiseks, et alustada läbirääkimisi vabatahtlike FLEGT-partnerluslepingute üle.
Puidu impordi litsentsisüsteemi rakendatakse vabatahtlikkuse alusel partnerlepingute kaudu, mis on sõlmitud selliste puitu tootvate riikide ja piirkondadega, kes nõustuvad ELiga nimetatud küsimuses koostööd tegema. Komisjon on kooskõlas nõukogu järeldustes esitatud taotlusega astunud järgmisi samme , et pidada kinni aruande tähtajast 2004. aasta keskel:
1. Valmistanud ette puidu impordi FLEGT-litsentsisüsteemi käsitleva määruse eelnõu.
2. Alustanud koos liikmesriikidega arutelu puitu tootvate riikidega, et selgitada välja
nende seisukoht partnerluslepingute osas.
3. Analüüsinud täiendavaid õiguslikke võimalusi, millega toetada tegevuskava
eesmärke.
Euroopa Liit kohustub omalt poolt täiendavalt toetama suutlikkuse tõstmist ning pakkuma tehnilist abi, et kõrvaldada ebaseadusliku metsaraie tegelikud põhjused, milleks on ebapädev valitsus, vaesus, puidutööstuste tootmisvõimsuste ülepaisutamine jms. (Hinnang võimalike täiendavate...)
Litsentseerimisskeem rakendatakse Euroopa Liidu ja valitud puitu tootvate riikide vahel sõlmitavate kahepoolsete vabatahtlike partnerluslepete osana . Skeem sisaldab järgnevaid elemente:
1. kokkulepe puidu seaduslikkuse definitsioonis EL-i ja vabatahtliku partnerlusleppe teise osapoole vahel,
2. puidukaubanduse tarneahela kontrollsüsteemi rakendamine,
3. kontrollsüsteemi rakendamine puidu seadusliku päritolu tagamiseks. (Keskkonnaühenduste ja Keskkonnaministeeriumi traditsiooniline...)
Peeti võimalikuks esimesed võimalikud vabatahtlikud partnerluslepped sõlmida Indoneesia , Malaisia , Ghana, Kameruni, Gaboni ja Kongoga, ehk siis nende riikidega, kus läbirääkimised olid juba käimas või peatselt algamas. Teistest, võimalikest skeemiga hiljem liituvatest riikidest, väärisid äramärkimist Brasiilia, Hiina, Vietnam, Venemaa, Ukraina ja Valgevene.
Esialgu kattis litsentseerimisskeem sellised puittooted nagu ümarpuit, spoon ja vineer.
Komisjon algatas analüüsi täiendavate õiguslike võimaluste hindamiseks, millega oleks võimalik toetada FLEGT-tegevuskava eesmärke, ning esitab 2004. aasta lõpul nõukogule selle kohta aruande. (Vabatahtliku FLEGT-litsentsisüsteemi...)
Edasiselt jõuti arengujärku, kus paljud erasektori ühendused ja ettevõtted on juba rakendanud vabatahtlikke poliitikaid ja parimaid praktikaid , mis on suunatud ebaseaduslikult raiutud puidu ja puittoodete kõrvaldamisele oma tarneahelast. Need poliitikad viitavad sellele, et ettevõtted on võimelised ise kontrollima oma puidu päritolu aga neil on erinevad vastavusreeglid ja verifitseerimis- ning aruandlusnõuded. Käesolevad meetmed koosnevad erasektori poolt puidu ja puittoodete päritolu legaalsuse tagamiseks rakendatavate jõupingutuste kiirendamisest ning karmistamisest.
See võimalus keelustaks illegaalselt raiutud puidu impordi Euroopa Liitu kõikidest päritolumaadest. Praktilisest vaatenurgast peaks selle võimalusega kaasas käima mehhanismid , mis võimaldavad dokumentaalselt ja kiiresti kontrollida puittoodete saadetise legaalset päritolu. Kohustus esitada tõendid puidu päritolu seaduslikkuse kohta lasub puidu päritoluriigi ametivõimudel. Tõendid metsaraie ebaseaduslikkuse kohta tuleks koguda igal üksikjuhtumil eraldi. Tõestamise kohustus on sellel, kes väidab, et imporditud puittooted valmistatud ebaseaduslikult valmistatud puidust, see tähendab, et puittooted on seaduslikud senikaua kuni vastupidine on tõestatud. Vaidluste tekkimisel lahendatakse need Euroopa kohtuinstantsides.
Importööril pole kohustust rakendada puidu liikumise ning päritolu kontrolli süsteeme, kuid ta võib seda teha kõrge riskiga situatsioonides. Madala riskiga piirkondades, kus ebaseaduslikku metsaraiet ei esine, ei pruugi täiendavate kontrollsüsteemide rakendamine olla vajalik. (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise...)
See valikuvõimalus nõuab tarnijatelt, et tõendatakse puidu päritolu ning raie seaduslikkus päritolumaal. Kohustus esitada piisavad tõendid võiks hõlmata kõiki tarneid. Päritolu ning raie seaduslikkuse tõendamise kohustus lasuks tarnijal. Kui seaduslikkust tõestada ei õnnestu, siis on tegemist rikkumisega, mida karistatakse Euroopa seaduste alusel Euroopa Nõukogus (otsus võeti vastu 2008 aasta oktoobris). (Additional Legislative Options)
2008 aasta juunis nõustus ka Ameerika Kongress aktsepteerima Euroopa Liidu FLEGT regulatsiooni ning see seoti Lacey Act’iga, millesse tehti ka vastavasisuline muudatus. Varem puudutas Lacey Act vaid kala ja eluslooduse eksporti Ameerikast , kuid nüüdsest on eraldi märgitud ja määratletud ka puidu eksport. (Amendments to Lacey Act)

Kasutamine ja põhjused

Eestis ja Soomes

Peamiseks FLEGT’i rakendamise põhjuseks nii Eestis, kui Soomes on illegaalse metsaraie suur osakaal. Selles osas on mõlema riigi tasandil sõna võtnud mitmed üksused ja ühingud, ka riiklikul tasandil. Kuna, vähemalt Eesti riigi tasandil, on ebaseadusliku metsaraie fikseerimine ja karistamine keerukas on seda püütud igal võimalikul juhul fikseerida kui keskkonnale tekitatavat kahju, mis on ka tegelikuks aluseks, mille põhjal näiteks Eestis reaalselt illegaalset raietegevust ja -puidukaubandust mõistetakse (seda nii 2005 aastani, kui osaliselt ka tänapäevani välja, sest 100%-liselt ei ole võimalik igale seaduserikkumisele reageerida). Probleemiks on senine mõiste ebapiisav mõiste täpsus. 2005 aasta algul sai see mõiste nõupidamise käigus otsustatud Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Rohelise Liikumise juhtkonna või nende esindajate poolt, Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtimisel. Mõiste oleks järgnev:
Hõlmab raiet ilma omaniku loata (vargus), metsa omandamist kelmusega ( kriminaalasi "suures ulatuses"), pistised teatise positiivseks menetlemiseks või ebaõige majanduskava kehtestamiseks, raie keelatud kohtades, kaitsealuste liikide raie, lepingutega kaetud VEP-ide raie, lubatust suurem väljaraie hooldusraietes, metsateatise esitamata jätmine raieks, veoseleheta transport, ebaseadusliku puidu import (täpsustatakse veel), raiekeeluga liikide kaubandus, maksudest kõrvalehoidumine metsakasvatajate, - uuendajate ja –varujate poolt ning puidu varumist, töötlemist ilma vastavate lubadeta või töötervishoiu ja tööohutuse seadust rikkudes.
Peamised põhjused, miks Eestis (osaliselt ka Soomes) esineb ebaseaduslikke metsaraieid ja – kaubandust on:
1) Osa ebaseaduslikest raietest on jäänud riigi järelvalveinfost välja. Satelliitinfo on väga hea vahend tõhusamaks järelvalveks kodanikelt tuleva info kõrval ja seda rakendatakse ka tulevastel perioodidel .
2) Metsateatis ei ole piisav tõkestusvahend ebaseaduslike raiete ärahoidmisel - omanikke tuleb teavitada/nõustada raiete korrektsest läbiviimisest ja teostada kontrolli raiete kvaliteedi üle paralleelselt raietegevuse toimumisel.
3) Inspektorite kvalifikatsiooni tuleb tõsta „piiripealsete juhtumite“ menetlemisel. Ühtlustada praktikat.
4) Kodanike teadmatus regulatsioonide osas ja inimlik eksimine teatud reeglite osas – siin tuleks seaduste loomisel arvestada, et seadusandlust ei muudetaks liiga keeruliseks, liiga ruttu ja ei kohaldataks nendes kohtades, kus puudub ühiskonna laiapõhjaline aktsept või kus kontrolli teostamine on väga keeruline.
5) Vaesusest tingitud sund elatist hankida ebaseaduslikul teel - maal on seda rolli täitnud ebaseaduslik raie (kas siis päritud omandi realiseerimine või oma tööjõu müümine ebaseaduslike tegevuste läbiviimiseks).
6) Kasuahnusest tingitud tegevus – siin on kriitiline jälgida ka seda, et legaalse puidu tootmine (täiendavad kulutused bürokraatiale, sertifitseerimisele jmt) ei läheks niivõrd kalliks ja keeruliseks, et suurendab huvi võtta riski viia läbi ebaseaduslikke toiminguid. Nimetatud küsimust on rõhutatud just ÜRO ECE Puidukomitee istungitel.
Tänu suurele illegaalse metsanduse osakaalule on ministeerium kohustatud võtma kasutusele meetmeid selle vähendamiseks, kui 2005 aastal olid meetmeteks:
1) Järelvalve tugevdamine - sh. satelliitseire, puidukaubandusega tegelevate ettevõtete kontroll (Keskkonnainspektsioon, Tolli- ja Maksuamet ), infosüsteemide arendamine haldussuutlikkuse tõstmiseks ja järelevalve efektiivsemaks muutmiseks;
2) Metsaomanike nõustamine heast metsamajanduse praktikast, väärtuslike loodusobjektide kaitsest, seadusandlusest, maksuküsimustest - SA Erametsakeskus ja erametsaomanike organisatsioonide kaudu (individuaalnõustamine, rühmanõustamine, õpperajad ja teabematerjali);
3) Finantsvahendite eraldamine omanikujärelvalve arendamiseks - SA Erametsakeskus naabrusvalve projektid;
4) Toetused metsanduse majandusliku säästlikkuse tagamiseks (uuendamise toetus, kahjustuste ennetamise toetus, noorendike hooldamine 2,0 mln. kr);
5) Aktiivne osalemine Maaelu Arengukava koostamises - ettevõtluse võimaluste loomine maapiirkonna elanikele ja läbi selle vaesuses olevate leibkondade elatustaseme tõstmine. (Keskkonnaühenduste ja Keskkonnaministeeriumi...)
Tänapäevases 2008 aasta seisus võib öelda, et neid plaane on tulemuslikult täidetud. Praegusel hetkel on meile suuremaks probleemiks kujunenud majanduse langus ja mõneti isegi liialt tugevad regulatsioonid ja piirangud (oli prognoositud juba ette tegelikult) ning poliitilised vangerdused, mis on ära lõiganud puidukaubandusliku toormematerjali kättesaadavuse. Seda peamiselt selle näol, et FLEGT regulatsioon nõuab tõendit puidupäritolu kohta ja soovitavalt ka vabatahtlikku sertifitseerimist. Paraku venemaalt pärineval puidul (väga suur osa Eesti ja Soome puiduturust täitis varasemalt Venemaalt pärit puit) vastavate nõuete täitmine on puudulik. See pärsib tugevalt kohalike saeveskite tööd. Lisaks sellele on tänu paljudele kohalikele riiklikele piirangutele ja seadustele piiratud ka kohaliku puidu kättesaadavus. Teiseks on kohalike erametsaomanike soov puitu müüa kasin, sest tänu riiklikele maksudele on selle tasuvus väike. Seetõttu praegust turuseisu arvestades erametsaomanikud pigem investeerivad oma metsa ja ootavad selle väärtuse kasvu, et seda hiljem tasuvamalt turule tuua, mitte praegu – väikese tasuvuse juures.
Lisaks sellele on praegu, Eestis ja Skandinaavia riikides, trendiks metsade sertifitseerimine , mis tõstab tulevikus metsa ja metsamaterjali hinda mitmekordselt. Sertifitseerimine on küll erametsaomanikele vabatahtlik, kuid tuleviku prognoose arvestades on enamik metsaomanikke selle endale kohustuseks võtnud.
Soome puidukaubandust iseloomustavad Põhjanaabrite Metsauuringute keskuse 2005 aasta andmed, mis ütlevad, et sealsed kohalikud metsafirmad suurendavad toorpuidu importi Soome. Puitu tuuakse sisse peamiselt Venemaalt ja Balti riikidest. Osa sellest puidust on tõenäoliselt ebaseaduslikult raiutud, kuna keskkonnaorganisatsioonide arvestuste kohaselt umbkaudu pooled Eesti ja veerand Loode-Venemaa raietest on ebaseaduslikud. Metsauuringute keskuse eelinformatsiooni kohaselt importis Soome metsatööstus eelmisel aastal kokku 16,1 miljonit kuupmeetrit puitu Venemaalt ja Balti maadest . See arv vastab ühele viiendikule Soome metsatööstuse aastasest puidukasutusest.
Seose sellega peavad Soome metsafirmad kriitiliselt üle vaatama oma poliitika seoses puidu sisseostmisega Venemaalt ja Balti riikidest, rõhutab Mikael Sjövall Greenpeacest.
Hoolimata sellest, et ebaseaduslike raiete suurest ulatusest on teadlikud nii metsafirmad kui ka poliitikud , on Soome valitsus suhtunud teatava eelarvamusega ELi ettepanekusse siduva FLEGT-seadusandluse kinnitamiseks. Soome põllumajandusministeeriumi esindajate sõnul on ettepanek liialt "keeruline ja bürokraatlik". Samas aga pole ka ministeeriumi sellekohased selgitused kuigi usutavad ning jääb mulje, et tegelikkuses ei soovi ministeerium sekkuda Soome metsafirmade puiduimpordi menetlustesse, tõdeb Mikael Sjövall. Ebaseaduslikud raied on väga tõsiseks probleemiks mitte ainult Venemaal ja Balti riikides, vaid ka Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas. Olles vastu FLEGT-ettepanekule saboteerib Soome teadlikult Euroopa Liidu püüdlusi lõpetada metsade hävitamine arenguriikides, lisab Sjövall.
(Soome muudab keerulisemaks..., Greenpeace päästab Eesti metsa)
Selline oli suhtumine veel 2005 aastal, kuid õnneks on see muutunud või püsivalt muutumas, sest praeguseks on FLEGT regulatsioon seotud mitmete teiste lepetega (näiteks on kasutusel VPA), mis on mõningaselt lihtsamad ja kergemini mõistetavad ning ka palju spetsiifilisemad, sest konkreetsed tingimused läbiräägitakse ja lepitakse kokku eraldi iga riigiga. VPA (ingl. Voluntary Partnership Agreements) tähtsus seisneb selles, et iga riigiga läbiräägitakse VPA tingimused eraldi kooskõlas FLEGT tingimustega ning see annab riigile legaalse puidukaubanduse nö tunnuse ja ainult nendest riikidest pärit litsentseeritud („paberitega“) kaubal on õigus pääseda Euroopa turule. Mõneti keeruline, sest formaalset paberitööd on sellesse kaubanduse ringi palju sisse toodud, kuid see välistab ka väga palju ebaseadusliku pidu ja puittoodete liikumist turul. (Voluntary Partnership Agreements, Additional Legislative Options)
VPAde läbirääkimised erinevate puitu tootvate ja -eksportivate riikide ja EU vahel said algust 2008 aastal, neist esimene sai allkirjastatud Ghanaga samaaasta septembris. Praegu loodetakse ka Camerooni ja Malaisiaga veel selle aastanumbri sees saada positiivsed läbirääkimistulemused. Käimas on läbirääkimised ka Indoneesiaga, kuid need näivad märksa kauem aegavõtvat. Läbirääkimised Kongoga said alguse 24. juunil 2008 ning on veel käimas. Esmased arutelud toimuvad jätkuvalt mitmete riikidega ning Libeeria ja Vietnam on arvatavasti kaks järgmist riiki, kellega hakkavad aset leidma ka VPA läbirääkimised. ( Launch FLEGT negotiations EU - Congo (Brazzaville))

Maailmas

Sarnaselt Eesti ja Soomega on ka mujal maailmas laialdasi probleeme metsamaterjali ja puittoodete seaduslikkusega ning peamiselt on see tingitud maksudest, seadustest ja poliitikast mis on suunatud looduliku taastuvenergia maksimaalselt ökonoomsele ärakasutamisele. Mitte, et selline vaatenurk oleks vale, kuid see on tekitanud paljudele ettevõtjatele ja ettevõtetele probleeme maksimaalse kasumi saavutamisel ning see on pannud neid leidma erinevaid viise oma kasumi saavutamiseks. Tihtilugu on need aga ebaseaduslikud ja loodusressursse kurnavad või lausa hävitavad.
Kui enamik ei pea ohtu tõsiseks, siis keskkonnakaitsjatel on selles täiesti oma seisukoht. Näiteks Maailma Looduse Fondi (WWF) hinnangul (oktoober 2005) on lepe põhimõtteliselt valesti sõnastatud ning seetõttu sellega soovitud eesmärki ei saavutata. Näiteks ei hoia lepe ära illegaalse puidu sissevedu kolmandate riikide, näiteks Hiina, kaudu. Samuti pole leppes sõnagi tselluloosist või paberist. Mõlemad moodustavad olulise osa EL-i puidutoodete sisseveost. WWF-i kinnitusel ei tohiks EL leppida mitte mingite vabatahtlike lepetega, vaid ebaseadusliku puidu sissevedu tuleks seadustega keelata ning seda puidu päritolumaast hoolimata. WWF-i seisukohta toetab üle 180 kodanikeühenduse ja 80 puiduimpordiriiki kogu maailmas. Hinnanguliselt pool Euroopasse toodavast troopilisest puidust pärineb illegaalseist allikaist. Seega on EL-i puiduimpordil suur osa maailma vihmametsade hävitamisel. Ainuüksi Suurbritannia veab igal aastal sisse Hongkongi viie ja poole pindala jagu ebaseaduslikku puitu.
(Keskkonnakaitsjad peavad EL-i uut kaubanduslepet...)
(FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise...)
Nagu sellest võib järeldada on tegelik probleem olemas ja põhjendatud ning arvestades, et see oli arvamus 2005 aasta lõpust, siis tänaseks päevaks on toonased hirmud ja skeptilisus antud süsteemi vastu haihtumas, sest areng, mis on tehtud on antud kontekstis positiivne. Muidugi majanduslik pool, mis määrab, kes selles süsteemis hakkama saab, on andnud tagasilööke puiduturule ja -ettevõtetele. Asi on lihtsalt selles, et süsteemiga ei suudeta veel kohaneda, teiseks mureks on maailma üldine majanduslik seis, mis hetkel on raske.
Praegused riigid, kellega juba toimuvad VPA läbirääkimised, on mõnes mõttes oma arengus veidi ees, sest on alustanud võitlemist ebaseaduslikkusega iseseisvalt veidi varem. Näiteks Indoneesia on sellega algust teinud juba 1985 aastast, mil keelustati eksport. Selle põhjuseks olid suured ja kontrollimatud raiemahud. 1985 – 1997 aastate vahemikul mittemetsastati ligikaudu 1,8 miljonit ha metsamaad aastas ja praegune tase on arvatavasti palju suurem. 1985 – 1998 aastatega langes metsastumise protsent kogu riigi territooriumil 62,7 protsendilt 50,6 protsendile. Suurem osa metsamaa kadusid võttis aset kuivadel madalikel, kõige rohkem kannatasid maaalad, mis raiuti suuremahuliselt (masinatega) ja väga palju sai kannatada ka bioloogiline mitmekesisus . Ülejäänud metsades väheneb ajapikku majandusliku metsa osatähtsus ja väärtus, bioloogiline mitmekesisus ja muud metsasaadused. Paljudel juhtudel on mittemetsastumine põhjustatud illegaalsetest tegevustest metsas. Sinna hulka kuuluvad ka üleraie, raie keelatud metsaaladel ja ilmsed varguse ning sellega tulenevad suured metsa puudujäägid. Illegaalselt raiutud puit smuugeldatakse lähinaabritele makse maksmata ja seejärel eksporditakse see uuesti tagasi Indoneesiasse. Suur osa illegaalsest puidumajandamise võrgustikust majandab mingi piirkonna tasandil ja illegaalne metsaraie moodustab praeguseks Indoneesias ligikaudu 40-60% kogu metsavarumisest.
(FAO Forestry „Issues and concerns “)
Arvestades seda, et see näide ei erine palju üldisest kehtivast maailmapildist, siis võib tõdeda, et olukord on tegelikult tõsine (tuleks arvestada, et kui midagi negatiivset toimub, siis sellel on omadus ajapikku järjest süveneda). Õnneks on Indoneesia ja nii mõned teisedki riigid selle probleemiga tegelenud (CGIF, ITTO, CIFOR ja muude ühingutega liitumine ning nende loomine), mis on andnud neile praegu ka eelise FLEGT süsteemis hakkama saamisel. Põhjamaad ja Baltiriigid on selles osas ajast veidi maas , sest meie esimesed sammud on küll astutud, kui esimesed suuremad ja iseseisvamad on veel ees.

Mõju

Laiema mõju hindamise analüüsis juhitakse tähelepanu esitatud vabatahtliku litsentsisüsteemi majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnamõjule. Üldiselt oleks süsteemi mõju kõige tugevam Aafrikas, kus seaduslike tarnete hulk on EL nõudlusega võrreldes piiratud. Aasias ja Ladina- Ameerikas on EL turul väiksem tähtsus.
Partnerriigid saavad olulist lisatulu. Eeldatav kasu keskkonnale hõlmab metsaressursside ja kaitsealade koormuse vähenemist. Ettepaneku sotsiaalne mõju on keerukam : kaovad ebaseaduslikust metsaraiest sõltuvad kohalikud töökohad, kuid seda tasakaalustab seadusliku ettevõtlusega üldjuhul kaasnev tavade paranemine. On selge oht, et samal ajal, kui seaduslik toodang eksporditakse ELi, hakatakse ebaseaduslikult kauplema muudel turgudel . Selle üheks põhjuseks võib olla rahapesu, mis on puidukaubanduses mõningate allikate kohaselt kasutuses. Piirates või kaotades ära ühes majandusharus selle kasutusvõimaluse, on paratamatu, et mõnesse teise majandus- või kaubandusharusse imbub see sügavamalt. Samas, oletuslikult, piiratakse sellega rahapesu hajutamisvõimalusi ning säärased väärteod võivad olla kergemini avastatavad ning on hõlpsam neile reageerida.
Litsentsisüsteemi rakendamisel tuleks võtta meetmed kõnealuse ohu vähendamiseks.
Euroopa Liidus kajastub ettepaneku mõju imporditud puidu hinna ja tarnimisega seotud võimalikes muutustes. Kõnealune sisemõju on eeldatavasti piiratud. Seoses ebaseaduslikult raitud puidu kadumisega ELi tarnitava puidu hulgast võivad puiduhinnad tõusta, kuid turgudele avaldatav mõju sõltub puittoodete hinna elastsusest ja sellest, mil määrab tõuseb huvi asendustoodete vastu.
Mõju ulatus sõltub sellest, kui laialdaselt litsentsiskeemi õnnestub rakendada. Juhul kui süsteemis osalevad üksnes mõned põhilistest ELi puitu eksportivatest riikidest, on mõju minimaalne. Kui sellega ühinevad kõik põhilised eksportijad, on mõju suurem.
Litsentsisüsteemi rakendamine troopikamaades mõjutab eelkõige kuut liikmesriiki, kes impordivad ELi 83% troopilise puidu toodetest. Parasvöötme maadest, eriti Venemaalt pärit puidu osas on kõige suuremat mõju oodata Põhjamaades. Venemaalt pärit import ELi ületab oluliselt troopikamaadest pärit impordi mahtu ning seda tuleks arvestada vabatahtliku litsentsisüsteemi kavandamisel kõnealuste maadega.
Litsentsisüsteemi järelevalve sätted moodustavad osa puitu tootvate riikidega rakendatavast partnerlusest ning need on määruse eelnõus kirja pandud.
Ülalmainitut silmas pidades teeb komisjon ettepaneku luua puiduimpordi litsentsisüsteem, mida rakendataks puitu tootvate riikidega vabatahtlikkuse alusel läbi partnerluse.
(Vabatahtliku FLEGT-litsentsisüsteemi...)

Kokkuvõte

Nagu selgub , on FLEGT vajalik ja õigustatud takistamaks, peatamaks ja edasiselt ärahoidmaks ebaseaduslikku puidukaubandust ja metsaraieid. Kuigi selle täiemahuline käimalükkamine ja – funktsioneerimine võtab veel aega, on senised tehtud sammud ja pingutused vilja kandnud.
Tänu regulatsiooni käimalükkamisele on hakatud ühe enam jälgima puiduturul toimuvat ja püütud tekkinud probleemidega tegeleda. Ka väikseimad riigid püüavad sel teemal silma paista ja näidata eneste aktiivsust ja huvi asja vastu. Näitena Eesti ja Soome kes on viimastel aastatel tugevalt püüdnud metsasid sertifitseerida ja suurendada järelvalvet kohalikul puiduturul. Lisaks sellele on riiklikul tasandil „ära lõigatud“ Venemaalt pärit puitu, mis arvatavasti on ebaseaduslik. Suured sammud puidu ja puittoodete legaliseerimise suunas on tehtud ja veel suuremad on veel ees.
Samas ei saa antud teemas kõrvale jätte ka negatiivseid külgi, mis sellega tekivad. Selle iseloomustamiseks parim on meie endi (Eesti) puiduturg, mis tagasihoidlikult öeldes on kehvas seisus. Tänu sellele, et on piiratud import Venemaalt, pole Eesti ja ka Soome puidutööstustes piisaval hulgal puidutooret, mida nad töödelda suudaksid, see tähendab, aga väikseid käibeid ja madalat sissetulekut nii töösturitele, kui riigile. Suurt abi pole ka kohalikust puiduturust ja -metsamaterjali varust, sest tänu raie ja –veopiirangutele ning maksusüsteemile on ka selle kättesaadavus vägagi piiratud – ehk siis metsaomaniku huvi puitu müüa, puudub.
FLEGT regulatsiooni põhirõhk on suunatud siiski ökoloogiale ja ökonoomikale, mitte nii väga majandusnäitajatele, kuigi õige ökoloogia ja ökonoomia suhe peaksid tagama ka väga head majandusnäitajad, pole see senini veel nõnda, sest vastavad seadused, mis head kasumit võimaldama peaksid, praeguseks veel puuduvad. Loodetavasti pole ka see päev kaugel, mil õige majandamise ja seadusliku puidukaubanduse raames puidutöösturid ja –majandajad korralikke kasuminumbreid toota suudavad.
Nagu varasemalt öeldud, pole süsteem veel täiesti toimiv ning selle täiemahuline funktsioneerimine on veel alles ees.

Kasutatud kirjandus

Additional Legislative Options, http://www.illegal-logging.info/sub_approach.php?approach_id=26&subApproach_id=120&category_id=#document_anchor (01.11.2008)

FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse, Nõukogu määrus (EÜ) nr 2173 /2005, 20. detsember 2005, http://eur-lex.europa.eu/smartapi/cgi/sga_doc?smartapi!celexplus!prod!DocNumber&type_doc=Regulation&an_doc=2005&nu_doc=2173&lg=et (20.10.8008)

Vabatahtliku FLEGT-litsentsisüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse, Brüssel 20.7.2004, http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2004_2009/documents/com/com_com(2004) 0515_/com_com(2004)0515_et.pdf (01.10.2008)

Soome muudab keerulisemaks ebaseaduslike raiete lõpetamise, 18. mai 2005, http://www.eramets.ee/uudised/?n=1392 (03.10.2008)

Greenpeace päästab Eesti metsa, 21. mai 2005, http://www.eramets.ee/uudised/?n=1405 (03.10.2008)

Keskkonnakaitsjad peavad EL-i uut kaubanduslepet illegaalse puiduimpordi piiramisel hambutuks, 29. oktoober 2005, http://www.eramets.ee/uudised/?n=1784 (01.10.2008)

Keskkonnaühenduste ja Keskkonnaministeeriumi traditsiooniline kohtumine , 15. juuni 2005, Tallinn, http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1073166/%DCmarlaua+protokoll+15.06.2005.pdf (29.09.2008)

Hinnang võimalike täiendavate meetmete mõjust FLEGT regulatsiooni rakendamisele, Esa Puustjärvi, http://www.indufor.fi/flegt/questionnaire_estonia.pdf (03.10.2008)

Amendments to Lacey Act, 01.10.2008, http://www.illegal-logging.info/item_single.php?item=document&item_id=668&approach_id=26 (01.11.2008)

Regulation laying down the obligations of operators who place timber and timber products on the market , European Commission, 16/10/2008, http://www.illegal-logging.info/item_single.php?item=document&item_id=677&approach_id=26 (01.11.2008)

Launch FLEGT negotiations EU - Congo (Brazzaville), 24.06.2008, http://www.cbfp.org/events_en/events/launch-flegt-negotiations-eu---congo-40brazzaville41.html (06.11.2008)

Voluntary Partnership Agreements, 2008, http://www.illegal-logging.info/sub_approach.php?approachId=26&subApproach_id=121 (30.10.2008)

FAO Forestry „Issues and concerns“ http://www.fao.org/forestry/24147/en/idn/ (05.03.2008)
2

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 30 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

iffu Õppematerjali autor

FLEGTist üldiselt, mis see on, miks vaja, kuidas toimib (Eestis ja mujal), jne. Kasutatud materjale 13, viited olemas.

flegt flegt regulatsioon puidukaubandus puidusaaduste tootmine ja turustamine metsatööstus metsamajandus baka bakalaureus tootmine turustamine eesti eestis maailmas soome soomes

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Venemaa metsatööstus

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Venemaa metsatööstus Referaat õppeaines ,,Metsatoodete kaubandus ja turundus" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2009 SISUKORD 1.Ülevaade Venemaa metsandussektorist............................................................................... 4 2.Ülevaade Venemaa metsatööstusest.....................................................................................6 2.1.Okaspuupuidu saematerjal............................................................................................ 9 2.2.Puiduenergia................................................................................................................13 2.3.Puidupõhised plaadid.............................................................................................

Puidukaubandus

doc

Euroopa metsandus

Tallinna Ülikool EUROOPA METSANDUS Referaat Autor: Juhendaja: Sisukord 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................3 2. EUROOPA METSANDUSSTRATEEGIA: ÜLDINE RAAMISTIK............................................................5 1. METSADE TÄHTSUS EUROOPA LIIDUS....................................................................................................6 3. METSARESSURSID JA NENDE KASUTAMINE EUROOPAS..................................................................9 4. PÕHJA- JA LÄÄNEMERE MAAD MAJANDAVAD METSI SÄÄSTLIKULT...................................... 12 5. EUROOPA MAADES SUURENEB METSANDE PIDALA........................................................................14 6. ÕIGUSLIK ALUS.............................................................................................

Keskkond

doc

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus...................................................................................................................................3 2. Arengukava koostamise vajadus....................................................................................................4 3. Arengukava põhieesmärgid............................................................................................................5 4. Metsamajanduse elujõulisuse tagamine.................................................................................................7-8 5. Arengud metsamajanduses .............................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

odt

EESTI METSANDUS 2011

Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt

Metsaressurss ja -klaster

doc

Kalimantani vihmametsade hävitamine

Kailimantani vihmametsade hävitamine Referaat Tartu 2010 1.Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Ülevaade..................................................................................................................................4 3.1.Asukoht............................................................................................................................4 3.2.Taimkate...........................................................................................................................4 3.3.Loomastik.........................................................................................................................5 3.4. Inimasustus...............................

Bioloogia

doc

Eesti väliskaubanduse bilanssi mõjutavad tegurid

Väliskaubandus bilansi tasakaalu mõjutavad tegurid. Riigi väliskaubandusbilansis kajastatakse materiaalsete kaupade ja teenuste eksport- importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud.Tollimaksuks nimetatakse maksu, mis nõutakse kaupade riigipiiri ületamisel.Tollimaks tõstab kauba hinda. Ta ase

Majandusõpetus

docx

EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT

Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest protsessidest, sest kõigil meil on praegusel ajahetkel või tulevikus väga suur roll nimetatud protsessides. Teema piiratud mahu ja limiteeritud aja tõttu on käesolevas referaadis täpsema uurimise all üksnes riigid, kes Eesti Vabariigi välismajandussuhetes on kõrgelt hinnatud ning peamised koostööpartnerid. Välismajandussidemetest on vaatluse

Geograafia

doc

Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs.

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs. Referaat Juhendaja: 2008 1 Puitplaatide liigid..................................................................................................................................3 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis..................................................................................4 2.1 Tootmine ja tarbimine......................................................................................................................4 2.2 Kaubandus ja turgude areng............................................................................................................7 3 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Euroopas........................

Puidukaubandus

Rohkem sarnaseid