Finantsraamatupidamise eksam (0)

Tallinna Ülikool - Majandus - Finantsraamatupidamine

1 Hindamata

Lõik failist

Majandusüksuse printsiip. Raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate ja teiste isikute varast kohustustest ja majandustehingutest.
N: oma raha ja firma raha tuleb lahus hoida.

Jätkuvuse printsiip. Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhtkond on kohust. hindama ettevõtte jätkusuut. Vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva.

Arusaadavuse printsiip. Esitatav informatsioon peab olema ülevaatlik ja ühtlaselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised.

Olulisuse printsiip. Aruannetes tuleb kajastada kogu ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon.

Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip. Raamatupidamisarvestuses ja aruannetes kasutatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, esitusviise ja aruandeskeeme.

Tulude ja kulude vastavuse printsiip. Aruandeperioodil teenitud tuludest arvatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud. Kulud, millele vastavad tulud tekkivad järgmisel perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, kui nendega seonduvad tulud.

Objektiivsuse printsiip. Raamatupidamise aruannetes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne .

Konservatiivsuse printsiip. Aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kulude ja kohustuste alahindamist.

Avalikkuse printsiip. Aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate.

Sisu ülimlikkuse printsiip. Majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes lähtutakse nende sisust, mis ei pruugi alati ühtida nende juriidilise vormiga.
Raamatupidaja kutse-eeika.
Raamatupidajalt oodatakse ausust ja otsekohesust, objektiivsust, kompetentsust, parimat töö kvaliteeti, usaldusväärsust ja lojaalsust.
Raamatupidaja peab kutsetegevuses lähtuma kutseala standarditest ja tagama oma tegevuse kõrge kvaliteedi. Kohustus täita hoolikalt ja oskuslikult kliendi või tööandja antud ülesandeid kuni need ühtivad aususe, objektiivsuse ja sõltumatuse nõuetega.
Konfidentsiaalsuse kohustus kehtib kaks aastat peale raamatupidaja ja kliendi või tööandja vahelise lepingu lõpetamist.
Raamatupidaja on kõrgete kõlbeliste omadustega – elukutse hea mainega.

Raha – majandusüksusele vajalik selleks, et tagada normaalne äritegevus. Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas. Kassatehingute arvestamiseks kasutatakse kontot kassa .

N: Raha toomine pangast D:Kassa K:A/a; Raha viimine panka D:A/a K:Kassa
N: Lühiajal laenu laekumine arveldusa. D:A/a K: Lühiajaline pangalaen
N: Lühiajalise pangalaenu tasumine D:Lühiajalised pangal. K:A/a
N: Laenuintressi tasumine D: Finantskulud - intressikulu K: A/a

Vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Koosneb põhi – ja käibevarast.
Majandusüksuse varud rühmitatakse bilansis järgnevalt:
Tooraine ja materjal
Lõpetamata toodang
Valmistoodang
Müügiks ostetud kaubad
Ettemaksed varude eest

Varud võetakse arvele algselt nende soetusmaksumuses – koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest, ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Soetusmaksumuse hulka arvestatakse – tooraine ja abimaterjali maksumus, normaalsed materjali tootmiskaod, tootmishoone ja -seadmete amortisatsioon , lõpetamata tootmisega tavapärased laokulud, tööliste ja tootmisjuhtide palgakulu, ostujuhi palgakulu jne.
Juhul kui põhitoote valmistamisega kaasneb kõrvaltoodangu saamine, võib selle arvele võtte neto realiseerimismaksumuses. Müügihind – müügiga kaasnevad kulud.

Tulude ja kulude vastavuse printsiibi tagamiseks sisaldab I kasumiaruande skeemi kahte varudega seotud kulude korrigeerimise kirjet:

Valmis-ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus – jääkide suurenemine võrreldes aasta alguse jääkidega näidatakse kulude vähendusega st. negatiivse kuluna (tulude suurendamisena) ning jääkide vähenemine vastupidi kulude suurenemisena (tulude vähenemisena).
FIFO – tooteid müüakse nende soetamise järjekorras.
Kaalutud keskmine – soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmine.
Pidev süsteem – saldo perioodi algul + sissetulek – väljaminek = saldo perioodi lõpus.
Materiaalne põhivara on materiaalne vara – raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkide.

Raamatupidamises tuleb eraldi arvestada oma ja renditud materiaalset põhivara ning selle kulumit.
Materiaalne põhivara tuleb arvele võtta soetusmaksumuses, mis koosneb otseselt soetamisega seotud kulutustest ja vara tulevase demonteerimisega ning asukoha taastamisega seotud kulude

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

94 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kairi1111 Õppematerjali autor

soetusmaksumus kulum töötaja akumuleeritud kulum kahjum tööandja töötasu majandusüksus kassa tulumaks raamatupidaja arved tasumata arved tasumata summa

Sarnased õppematerjalid

pdf

Finantsarvestuse konspekt

Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................

Ettevõtlus alused

docx

Raamatupidamine I osa

Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus

Raamatupidamise alused

odt

Finantsarvestus II Põhivara arvestus

PÕHIVARA ARVESTUS Põhivara arvestust reguleerivad EFS järgi: RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 5 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad Osaliselt ka RTJ 1 raamatupidamisprintsiipide ja hinnangute muutuste mõju kajastamine RTJ 2 nõuded põhivaraga seotud informatsiooni esitusviisile RTJ 9 renditavate põhivarade kajastamine RTJ 12 sihtfinantseerimise teel soetatud põhivara PÕHIVARA LIIGITUS BILANSIS Varad ja kohustused liigitatakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ja pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Bilansis on põhivara järjestatud likviidsuse järgi ning kajastub nelja põhirühmana: 1. Finantsinvesteeringud 2. Nõuded ja ettemaksed 3. Kinnisvarainvesteeringud 4. Materiaalsed põhivarad 5. Immateriaalsed põhivarad 6. Bioloogilised varad Pikaajalised finantsinvesteeringud on

Finantsarvestus

doc

Finantsarvestus - Konspekt

RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluar

Finantsarvestus

pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), loengukonspekt raamatupidamise alused

TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed

Raamatupidamise alused

docx

Arvestus alused

PÕHIVARA Põhivara on vara, mida kasutatakse jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (rohkem kui üks aasta). PÕHIVARA (saame kasutada pikema aja vältel ja mitu korda, varu aga saab kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusm

Raamatupidamise alused

124

pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E

Raamatupidamise alused

doc

ARVESTUSTE ALUSED 4.-6. nädala konspekt

ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes fin

Arvestuse alused

Rohkem sarnaseid