Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KÜ aruanne (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Eesti Maaülikool
Metsandus- ja maaehitusinstituut
Geomaatika osakond
KÜ ...
Ainetöö
Kinnisvara haldamine
Koostas: ...
Juhendas: ...
Tartu 2013

Sisukord


Sisukord 2
1. Sissejuhatus 3
1.1.Töö eesmärk 3
1.2.Töö objekt 3
2.Töös kasutatavad terminid 4
3. Kinnistu pass 5
4.Hoone pass 6
5.Elamu ülevaatus 7
5.1. Krunt 7
5.2.Hoone 9
5.3. Rajatised ja tehnosüsteemid 14
5.4.Energiaaudit ja energiamärgis 15
5.5. Hoone hooldusraamat 15
6. Korterelamu haldamine 16
6.1.Korteriühistu 16
6.2.Põhikiri 16
6.3. Kodukord 16
6.4.Haldusteenused 16
7.Korterelamu hooldamine 17
7.1. Krundil 17
7.2. Hoones 17
7.3.Tehnosüsteemid 17
8. Majanduskava 18
8.1.Majanduskava 2011 analüüs 18
8.2.Majanduskava 2012 analüüs 18
8.3.Majanduskava 2013 prognoos 19
9.Kokkuvõte 20
10.Allikate loetelu 21
Lisa 2. KÜ Põllu kodukord 22
Lisa 3. Kinnistu toimik 23

1. Sissejuhatus


  • Töö eesmärk


    Käesoleva töö eesmärgiks on tutvuda ühe korteriühistuga ning dokumentidega, mis korteriühistut puudutavad. Töö käigus soovitakse kaasajastada puudulik dokumentatsioon, mille olemasolu nõuab seadus. Töö kirjutamisel täideti saadaolevate andmete põhjal hoone pass ja kinnistu pass. Puuduoloevate andmete saamisel lisatakse need töösse.
  • Töö objekt


    Töö objektiks on korterelamu aadressiga ..... Kinnistu pindala on 3181 m2, ehitise alune maa 290 m2, õuemaa 3181 m2 ning maa majandamise sihtotstarve on elamumaa 100%. Korterelamus on 3 kahetoalist, 6 kolmetoalist ja 3 neljatoalist korterit . (Eesti riiklik ehitisregister)
    Korterelamu korruste plaane ei olnud käesoleva töö teostamise käigus võimalik leida.
  • Töös kasutatavad terminid


    Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine . ( Riigiteataja )
    Maakataster : Maa-ameti juures peetav maakataster on tehniline register: selles kajastuvad maamõõtmise tulemused, andmed maa loodusliku seisundi, väärtuse ja tegeliku kasutamise kohta. Katastriandmed on esitatud ka kaardi kujul. Maakataster on riigi põhiregister. Maakataster lähtub oma tegevuses Maakatastriseaduses sätestatud eesmärkidest ja ülesannetest. Maakatastri pidamise eesmärgiks on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. ( Justiitsministeerium , Maa-amet)
    Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud :
     1) kinnisasi (maatükk);
     2) hoonestusõigus;
     3) korteriomand;
     4) korterihoonestusõigus
    (Riigi Teataja , Kinnistusraamatuseadus)
    Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (Riigi Teataja, Ehitusseadus )
    Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. (Riigi Teataja, Ehitusseadus)
    Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. (Riigi Teataja, Ehitusseadus)
  • Kinnistu pass


    Kinnistu pass on toodud lisades (Lisa 1.). Pass ei ole täielikult täidetud, kuna mitmetele andmetele puudus ligipääs või ei olnud andmeid teada.
  • Hoone pass


    Hoone pass on toodud lisades (Lisa 1.). Sarnaselt kinnistu passile on hoone pass samuti lõpetamata. Puudus ligipääs mitmetele olulistele dokumentidele, passi lisati kõik andmed, mis olid kättesaadavad. Hoone pass lõpetatakse pärast kõikide andmete kättesaamist.
  • Elamu ülevaatus


  • Krunt


    Järgnevalt on toodud krundid, millel on uuritava objektiga ühine krundi piir.
    Esmalt on toodud maakatastri tunnus ja seejärel kinnistu aadress.
    xxxxx :xxx: xxxx Aadress
    xxxxx:xxx:xxxx Aadress
    Krunt piirneb kahest küljest Põllu ja Aasa tänavaga ning ühest küljest riigi reservmaaga.
    Joonis 1. Uuritava objekti piir naaberkruntidega (X-GIS, Maaregister )
    Krundil on eraldi parkimisala, parkimine toimub vastavalt aja jooksul väljakujunenud korrale kusjuures parkimisalal on igale korterile ette nähtud üks parkimiskoht, täiendavad autod ning külalised pargivad krundiga külgnevale Põllu tänavale. Kokku on majas 12 korterit ja maja ees seega vastavalt 12 parkimiskohta.
    Majaalusele maale ja parkimisalale lisaks on maja ümber palju haljasala . Majatagusel alal on igal korteril aiamaa , mida kasutatakse vastavalt oma äranägemisele kas köögiviljade, viljapuude, marjapõõsaste, ilutaimede kasvatamiseks või pikniku- ja grillialana. Krunt piirneb Põllu tänava poolsel ja ka sellega paralleelsel küljel hekiga. (Joonis 2.)
    Joonis 2. Põllu korterelamu 2013. aasta kevadel
  • Hoone


    Rõdu. Korterelamul rõdud puuduvad.
    Trepikojad. Trepikodade välised uksed on lukustatavad võtmega kuid juba aastaid seda ei tehta kuna ei peeta ilmvajalikuks. Trepi käsipuud on terved, kuid leidub kohti, mis vajaksid ülevärvimist. Põrandal on plaadid , treppide kõrgused on madalad kuna maja ehitamise ajal olid sellised trepivalu vormid tõenäoliselt enimkasutatavad. (Joonis 4.)
    Joonis 4. Korterelamu välisuks ja tepikoda
    Postkastid. Mõlemas trepikojas on avatud disainiga postkastid, mis on kinnitatud tuulekoja seinale kohe välisukse kõrval. Ühes trepikojas on metallist ühe elaniku poolt valmistatud postkastid, teises vanad puust postkastid, mis on olnud seal maja valmimisest saati. Postkastid on nummerdatud vastavalt korterite numbritele. (Joonis 5.)
    Joonis 5. Nummerdatud postkastid
    Kelder . Keldrid on lukustamata, sissepääsuga trepikojast. Seal asuvad korteriomanike vahel jaotatud keldriboksid. Boksid on jaotatud korteriomanike vahel vastavalt korteritele ja nende suurustele, suurematel korteritel on vastavalt ka suuremad keldrid. Valdavalt on boksid lukustatud tabalukkudega. (Joonis 6.)
    Joonis 6. Keldri sissepääsu vaade
    Valgustid. Trepikojad on valgustatud eraldi korruste kaupa. Ühes trepikojas on valgustitel uued aegreleega lülitid, samuti on selle trepikoja tuulekoja valgusti liikumisanduriga.
    Kütmine. Korterelamul on keskküte. Küte tuleb kohalikust katlamajast ning on majas reguleeritav. Trepikodades on samuti väikesed keskkütteradiaatorid.
    Kommunikatsioon. Hoonesse on veetud Elioni ja STV kaabel , seega on elanikel võimalus valida digitelevisiooni, telefoni ja interneti teenusepakkujate vahel. Lisaks on ühistu välja ehitanud oma jagatud internetivõrgu kuid selle kasutajaid enam ei ole.
    Joonis 7. Ühistusisene interneti jaotuskast
    Vesi. Külma vee mõõtja on üldine kui ka eraldi igas korteris nii köögis kui vannitoas (Joonis 9.). 2011. aastal oli veemõõtjate näit keskmiselt nihkes 3,337 m³ ja 2012. aastal 2,901 m³. Näiteks 2012. aastal moodustasid tarnijatelt saadud ja korteriomanikele esitatud arvete vahed kokku 44,15 eurot. Üldveemõõtja ja korterite veemõõtjate näitude erinevus oli 30, 245 m³
    Joonis 8. Veemõõtja Põllu korteris
    Gaas . Ehitisregistri andmetel on maja ühendatud gaasivõrku kuid 2003 aastal eemaldati gaasivõrk kogu alevikust.
    Elekter . Üldine elektrikilp on ühe trepikoja keldris . Korterite individuaalsed voolumõõtjad on trepikodade esimestel korrustel (Joonis 10.). Sealt on võimalik vaadata igal korteril oma elektritarbimist. Korteritel on kahetariifne elektrisüsteem. See tähendab, et päeva ning öise tarbimist on võimalik eraldi mõõta ja tasustada vastavalt valitud paketile. Maja üldelektri kasutusele peetakse arvestust ühetariifse süsteemi järgi.
    Joonis 10. Üldine elektrikilp keldris ja individuaalne voolumõõtja koridoris
    Valvesüsteemid. Majal puudub signalisatsioonisüsteem.
    Tuleohutus . Igas korteris on olemas suitsuandurid. Koridoris suitsuandur puudub.
  • Rajatised ja tehnosüsteemid


    Prügimajandus. Krundil on 1 prügikast maja taga Põllu ja Aasa tänava ristmikul .
    Muud rajatised. Registrisse kantud rajatisi krundil ei ole. Krundil puuduvad laste mänguväljak ja liivakast on olemas majaesisel üldkasutataval maal. Plaaniväliselt on rajatud 4 kasvuhoonet ja 2 statsionaarset grilli majatagustele aiamaadele(Joonis 11.).
    Joonis 11. Kortermaja Põllu prügikast, taustal plaanivälised rajatised krundil.
    Tehnosüsteemid.
    Tabelis 1. on välja toodud ehitisregistrist saadud andmed hoone erinevate tehnosüsteemide kohta.
    Tabel 1. Hoone tehnosüsteemid.
    Tehnosüsteemi liik
    Iseloomustus
    Elekter
    220 V; 380V
    Vesi
    Võrk
    Kanalisatsioon
    Võrk
    Pesemisvõimalus
    Vann /dušš
    Küttesüsteem
    Kaugküte
    Kütte liik
    Vedelkütus
    Küttegaas
    Võrk (tegelikult puudub)
  • Energiaaudit ja energiamärgis


    Korterelamul Põllu on kaalutud energiakasutuse klass määramata.

    5.5. Hoone hooldusraamat


    Hooldusraamat kõnealusel objektil puudub. Hooldusraamat on hooldatava ehitise-hoone, selles asuvate tehnosüsteemide ning hoone juurde kuuluva krundi ja sellel paiknevate rajatiste korrashoiu tagamiseks koostatud piisav ja täielik hooldustegevuste kirjeldus. Hooldusraamatus ettenähtud tegevuste järgimisega tagatakse hoone põhikonstruktsioonide ning tehnosüsteemide korrashoid koos nende funktsionaalsete omaduste säilimisega projektdokumentides, pädevates juhtmaterjalides või ka kasutaja soovidega kirjeldatud tasemel, kui viimane pole vastuolus eelloetletutega. (Eesti kinnisvara korrashoiu internetikeskus).
  • Korterelamu haldamine


  • Korteriühistu


    KÜ „Põllu“ asukohaga Põllu on loodud 2001. aastal. Ühistu liikmeskond on piiratud Põllu asuva elamu korteriomanike ringiga . Kui korteromand on registreeritud ühise omandina, loetakse ühistu liikmeks üks omanikest nende omavahelisel kirjalikul kokkuleppel. Ühistus liikmeksolek lõpeb korteri võõrandamise korral omandiõiguse ülemineku päevast. Ühistu liikmeskonda kuulub nii nooremaid kui vanemaid inimesi. Hetkel kuulub ühistu juhatusse 3 inimest.
  • Põhikiri


    KÜ „Põllu“ põhikiri on toodud lisades (Lisa 2.).
  • Kodukord


    Korterühistul „Põllu“ on oma kodukord (Lisa3.), mis võeti vastu 2009. aastal. Korterelamu kodukord asub ühistu esimehe ja nende liikmete käes, kes on selle endale paljundanud. Soovi korral saab lasta ühistu juhatusel endale teha kodukorrast koopia. Tähtsamad kodukorra punktid on eraldi välja toodud ka Ühistu teadetetahvlil ühe trepikoja seinal .
  • Haldusteenused


    Korteriühistul on alates 2013 aastast palgatud raamatupidaja , kellele makstakse 25€ kuus.
  • Korterelamu hooldamine


  • Krundil


    Krundi korrashoiuga tegelevad majaelanikud ise. Kokkuleppeliselt riisutakse sügisel lehti, suvel niidetakse muru ühiskasutuses olevalt haljasalalt enamasti kordamööda ühes oma aiamaa niitmisega. Talvel organiseerib lumekoristuse oma parkimiskohalt igaüks ise. Hekkide lõikamine korraldatakse vastavalt vajadusele ja võimalustele kas ise või ostetakse teenust aleviku üldkasutuses olevatel aladel heakorrateenust teostavalt ettevõttelt.
  • Hoones


    Hoonesisese hooldusega tegelevad korterite omanikud ja üürnikud ise, graafiku alusel või kokkuleppeliselt. Trepikodasid koristatakse vastavalt vajadusele korruste kaupa naabritega kordamööda.
  • Tehnosüsteemid


    Tehnosüsteemide lihtsamate hooldustöödega tegelevad majaelanikud. Keerukamaid ja professionaalset hooldust nõudvate tööde jaoks kutsutakse kohale spetsialist.
  • Majanduskava


  • Majanduskava 2011 analüüs


    Raamatupidamise aastaaruande andmetel oli 2011. aasta 31. detsembri seisuga ühistu arvel pangas 1749 eurot, millest kohustustega seotud oli 1325 eurot, seega vaba raha oli 424 eurot. 2010. aasta 31. detsembri seisuga oli pangas 4682 eurot, millest kohustustega seotud 1715 eurot, seega oli vaba raha 2967. Korteriomanike võlgnevusi samuti ei olnud.
    2011 aastal tehti kulutusi majaümbruse korrashoiust. Ühistu liikmetelt korjatakse ettenägematuteks kulutusteks raha. 2011. aastal vahetati majal katus kuna see sai tormikahjustusi.
    Korteriühistul puuduvad hüpoteegid ja pangalaenud.
    2011. aastal maksti ka Eesti Korteriühistute Liidu liikmemaksu 31.68 eurot.
    Remondikuludest oli suurim katuse vahetus 2500 eurot.
    Igakuise veevahe maksavad kinni korterielanikud ise, mitte ühistu üldine kassa . Võlgnikke korteriühistul ei olnud.
  • Majanduskava 2012 analüüs


    Majanduskava 2012 analüüs aruandeperioodi 01.01.2012 – 31.12.2012 kohta on töö koostamise seisuga vormistamata.
    Teada on, et ühistu rahadest makstakse Eesti Korteriühistute Liidu liikmemaksu 31.68 eurot.
    Lisaks on ühistul tekkinud mitmeid võlgnikke, mistõttu on otsustatud reservfondi rahadest katta ajutiselt kütte-, elektri- ja veearvete defitsiite, et vältida nende sulgemist teenusepakkujate poolt.
  • Majanduskava 2013 prognoos


    Majanduskava 2013 prognoos käesoleval hetkel on, et kui võlgnikud oma võlgnevusi ei tasu, jääb korteriühistu bilanss kas negatiivseks või tuleb ühistu ülejäänud liikmetel maksta ajutiselt rohkem, et mitte pankrotistuda.
  • Kokkuvõte


    Sõmeru alevikus Põllu aadressil asuvat kinnistut kasutatakse 100% elumaana. Antud hoone korteriühistu nimi on „Põllu“. Kinnistu pindala on 3181 m2. Kinnistu krunt asub aleviku keskusest ja lähimast poest linnulennult 500m kaugusel.
    Majal puudusid nii hoone kui ka kinnistu pass. Need dokumendid koostati saadaval olnud informatsiooni põhjal. Info täiustumisel saab täita hetkel passides esinevad lüngad.
    Maja näeb üldiselt välja korralik, kuskilt ei lagune ning vahetatud plekk-katus ei lase vett läbi. Maja ümbrus on kevadel ja suvel hoolitsetud ning täis rohelust. Maja taga on aiamaad, kus kasvatatakse nii köögi- kui puuvilju ning marju ja veedetakse aega. Kuigi maja krundil puuduvad liivakast ja laste mänguväljak, on need rajatud valla poolt üldkasutatavale krundile maja ees. Mõlema trepikoja uksed on sarnased, samuti on need aasta- ja ööpäevaringselt lukustamata. Parkimisplats maja ees on küll tähistamata kuid enamasti ei esine parkimiskorraldusalaseid lahkhelisid.
    Maja energiamärgis on määramata kuid arvestades maja seisukorda ja energiaklasside nõudeid oleks see tõenäoliselt F. Ei ole teada, kas ja millal energiamärgis määratakse. Hetkel pole ka plaanis korterelamus suuremaid energiasäästlikkuse alaseid ümberehitusi kuna ühistul ja ka selle liikmeil puuduvad selleks rahalised võimalused. Korterites ja koridorides on keskküte. Kõigis korterites on olemas pesemisvõimalus dušš/vann.
    Majal on olemas korteriühistu, mille juhatus valitakse kaheks aastaks. Juhatuses on 3 inimest kuid maksimaalselt võib sinna kuuluda 7 inimest. Korteriühistu liikmeteks on nii nooremaid kui vanemaid, vastavalt hoone demograafilisele koosseisule. Esimees on ametis alates 2009. aastast.
  • Allikate loetelu


  • Eesti Riiklik ehitisregister (24.03.2013) [ http://www.ehr.ee/v12.aspx?loc=0197&pageNr=1 ]
  • Eesti kinnisvara korrashoiu internetikeskkond. (24.03.2013) [ http://ekhhl.ee/?id=590 ]
  • Justiitsministeerium (24.03.2013) [ http://www.just.ee/4267 ]
  • KÜ dokumendid
  • Maaameti kaardirakendus X-Gis (24.03.2013) [ http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html ]
  • Riigi Teataja (24.03.2013) [ https://www.riigiteataja.ee ]

    Lisa 2. KÜ Põllu kodukord

    Lisa 3. Kinnistu toimik


    23
  • Vasakule Paremale
    KÜ aruanne #1 KÜ aruanne #2 KÜ aruanne #3 KÜ aruanne #4 KÜ aruanne #5 KÜ aruanne #6 KÜ aruanne #7 KÜ aruanne #8 KÜ aruanne #9 KÜ aruanne #10 KÜ aruanne #11 KÜ aruanne #12 KÜ aruanne #13 KÜ aruanne #14 KÜ aruanne #15 KÜ aruanne #16 KÜ aruanne #17 KÜ aruanne #18 KÜ aruanne #19 KÜ aruanne #20 KÜ aruanne #21 KÜ aruanne #22 KÜ aruanne #23
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Reeferer Õppematerjali autor
    Kinnisvara haldamise ainetöö

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    KINNISVARA HALDAMINE
    214
    doc

    KINNISVARA HALDAMINE

    vabale järjekohale. Korteriühistu võib nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist pärast kolmekuulise etteteatamisaja möödumist. Osalemine üldkoosolekul - üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne Korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandus- tegevuse aastakava. Majandamiskulud Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta.

    Kinnisvara haldamine
    Kinnistu tutvustus
    18
    doc

    Kinnistu tutvustus

    SISUKORD 1.KINNISVARA OLEMUS JA SISU.........................................................................................3 1.2.Kinnisvara liigitus.............................................................................................................3 2.KINNISVARA ASUKOHA KIRJELDUS...............................................................................6 2.1. Sotsiaal –ja majanduslikud näitajad Jõgevamaal.............................................................7 3.MAAKATASTRI ANDMED...................................................................................................9 4.EHITISREGISTRI ANDMED JA HOONE SEISUKORD...................................................12 5.KINNISTUSRAAMATU ANDMED....................................................................................13 6.KINNISVARA MAJANDUSLIKUD ALUSED....................................................................14 KOKKUVÕTE.....................................................

    Kinnisvara korrashoid
    Kinnisvara haldamise vastused
    90
    docx

    Kinnisvara haldamise vastused.

    Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi ­ sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa ­ sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varaga seotud kulutuste liigid ning nend

    Hüdroisolatsiooni tööd
    Kinnisvara ökonoomika iseseisev töö
    11
    docx

    Kinnisvara ökonoomika iseseisev töö

    Iseseisev töö aines EPJ 3770 KINNISVARAÖKONOOMIKA K O RT E R M A J A R E N O V E E R I M I S P L A A N Asukoht: Läänemere tee 45, Tallinn, Harjumaa Üliõpilane: Juhendaja: Tiina Nuuter Tallinn, 2012 1.1 Sissejuhatus 1.2 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on välja arvutada kortermaja renoveerimiskulud ning pakkuda välja plaan renoveerimise teostamiseks. 1.3 Valiku põhjendus Mina olen antud kortermaja üheks elanikuks ning seetõttu olen huvitatud selle maja korrashoiust ning püsimisest. Sellesse majja sai korter soetatud 1988. aastal. Hetkeseisuga vajab maja vundament soojustamist, kütte- ja ventilatsioonisüsteem projekteerimist ja väljavahetamist. Lisaks vajab uuendamist trepikoja viimitlus. 1.4 Hoone üldandmed Hoone asub Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, ja on ehitatud 1987.aastal. Tegemist on tüüp

    Kinnisvara ökonoomika
    Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused
    44
    doc

    Kinnisvara haldamine eksamiküsimused vastused

    1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega kolmandatele isikutele;esmajoones

    Kinnisvara haldamine
    Kinnisvara Haldamine- eksamiküsimused - vastused-
    19
    doc

    Kinnisvara Haldamine ( eksamiküsimused - vastused )

    1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest ,,tagasiteenimise" korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega kolmandatele isikutele;esmajoones seo

    Kinnisvara haldamine
    Äriplaan Rinat Polina
    32
    docx

    Äriplaan Rinat Polina

    Tallinna Tehnikaülikool Inseneriteaduskond Ehitusteaduskond Ehitussektori areng väikepiirkondades Äriplaan Üliõpilane: Polina Ollo Aine: EXP5300 Ehitusettevõtlus ja äriplaan Juhendaja: Virgo Sulakatko Tallinn 2022 Sisukord 1. SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.1. Äriplaani “Ehitusfirma loomine väikeses regioonis” tutvustus.................3 2. ÄRIMUDEL................................................................................................... 4 2.1. Klient..................................................................................................... 4 2.2. Väärtuspakkumine...................................................................

    Kategoriseerimata
    Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015
    52
    docx

    Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015

    1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus Kinnisvara haldamine on kas juriidilisel õigusel (omandiõigusest tulenevalt omanikul lasuv) või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funktsionaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara:  füüsiline säilitamine – eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. (tehnohooldustööd,heakorratööd)  juriidiline säilitamine – eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetus osapooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine.  majanduslik säilitamine- eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrahoiu tulemuse finantsanalüüs koos nõutava ja kokulepitud mahus koostat

    Kinnisvara haldamine




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun