Ostutehingute arvestus (0)

Finantsraamatupidamise põhimõisted

Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse

Finantsraamatupidamise kordamine

aset tulevikus) · Põhivarade koosseis (soetatakse nt materiaalse põhivara objekt) · Kulude koosseisus (nt materjalikulud, mille tarbimine leiab aset vahetult aruandeperioodil) · Kohustiste koosseisus (nt kapitalirendi arve, kus kapitalirendi põhiosa tagasimakse summa ning intresside summa võrra vähendatakse vastavat liisingu kohustist) Ostutehingute sünteetiline, analüütiline arvestus, rmtpidamiskontodel kajastamine Ostutehingute tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus (nõuab tuleviks varadest loobumist)- kui kreditoorne võlgnevus väheneb, siis meie võlg tarnijatele väheneb. Iga ostutehingu puhul kindlaks määrata, kas tekkis lühi- või pikaajaline võlgnevus. · Sünteetilise arvestuse puhul registreeritakse ostutehingu tulemusel tekkinud võlg kontol Võlad tarnijatele- (kus alakontod nt võlad emaettevõtja vastu jne)

Finantsraamatupidamine

Müügitehingute arvestus

Müügitehingute arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Tulu kajastamine 3 Debitoorse lühivõla arvestus 4 Dokumenteerimine 5 Ebatõenäolise laekumise arvestus 6 Müügiettemaksete arvestus 7 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead kuidas mõõdetakse ja kajastatakse tulu; ·tead millistele vormistusnõuetele peab vastama arve, mis on lihtsustatud arve ja millal seda saab esitada; ·tead müügitehingute kajastamise tingimusi; ·oskad koostada lausendeid müügitehingute kajastamiseks; ·tead ettemaksete puhul kasutatavaid dokumente; ·oskad koostada müügiettemakse kajastamise lausendeid; ·tead inventeerimise üldist korraldust.

Majandusarvestus

Raamatupidamine I osa

tulemuseks kahjum, mis vähendab omakapitali ja kajastatakse bilansis negatiivse arvuna. KASUM = TULUD > KULUD KAHJUM = TULUD < KULUD 2.2 Kasumiaruande seos bilansiga Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid ja kulusid ning nendest lähtudes majandustulemust - kasumit või kahjumit. Kahjum kajastatakse bilansis negatiivse arvuna kas miinusmärgiga või sulgudes ja vähendab omakapitali ning seega ka bilansimahtu. 2.3 Kulude arvestus Kuluarvestus ettevõttes peab olema: · ajaliselt täpselt piiritletud; · kohaldatud ettevõtte suurusele ja majandustegevuse omapärale; · ülevaatlik, võimaldama saada kõik vajalikud andmed; · võrreldav. Raamatupidamisarvestuse seisukohalt jaotatakse kulud tootmiskuludeks ja perioodikuludeks. Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad otseseid materjali- ja tööjõukulusid ning tootmise üldkulusid.

Raamatupidamise alused

Raamatupidamis arvestus eksam

kajastatakse kasumiaruande kirjel Müügitulu. Tulude kajastamisel raamatupidamises tuleb kaalutleda, kas teenitav tulu on aruandeperioodi kohta teenitud tulu või tegemist on tulevikus teenitava tuluga. Viimase variandi puhul on tegemist tulevaste perioodi tuluga, mida ei kajastata aruandeperioodi kasumiaruandes, vaid tuleb kajastada bilansis kirjel Muud võlad, millele avatakse kontoplaanis konto Tulevaste perioodide tulud. Ettemaksete kajastamine Ostuettemaksete arvestus: Tarnijatele tehtavate ettemaksete alusdokumentideks võivad olla ostutellimus, saadud ettemaksuarve, ettemaksuteatis või leping. Ühe nimetatud dokumendi alusel tehakse tarnijale ülekanne või makstakse ettemakse sularahas. Lähtuvalt Käibemaksuseadusest peab tarnija seitsme päeva jooksul esitama arve kliendile saadud ettemaksu kohta. Bilansikirjetel kajastamine: (a) ettemaksed teenuste eest; (b) – kaupade eest; (c) – materiaalse põhivara eest; (d) – immateriaalse põhivara eest

Praktika aruanne - raamatupidamine

1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR..............................................4 2.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM..............................................................................................5 3.RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS..............................................................................8 3.1. Pangakontod ja nende arvestus........................................................................................8 3.2. Kassatehingud..................................................................................................................9 3.3. Välisvaluutatehingute arvestus...................................................................................... 10 4

MERIT AKTIVA KASUTAMINE FIRMA SISE-EESKIRJADES

Tallinna Majanduskool Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Karmen Küket RP099 MERIT AKTIVA KASUTAMINE FIRMA SISE- EESKIRJADES Referaat Juhendaja: Evi Kikas Tallinn 2011 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS.............................................................................5 1.1Kassatehingud.................................................................................................................... 5 1.2Arvestus arvelduskontodel.................................................................................................6 2. NÕUETE ARVESTUS...........................................................................................................7 2

Raamatupidamine III kursus

arvestades selle väljamaksmist ja kui töötaja ei vaidle selle kinnipidamise aluste ja suuruste vastu. Erandiks on juhud kui töötaja poolt olid esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid ning ka siis tuleb jälgida seadust. 3. Tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summad ( inventeerimisel puudujääk- selleks peab olema eelnev kirjalik nõusolek töötajalt). Palgaarvestus raamatupidamises on tekkepõhine, maksude arvestus Maksu- ja Tolliametiga aga kassapõhine, st. maksusid deklareeritakse ja makstakse palkade tegelike väljamaksude järgi (mitte arvestamise järgi). Ettevõte on kohustatud pidama töötajate kohta tööaja arvestuse tabelit, mis on aluseks palgaarvestusele. MAKSUKORRALDUSE SEADUS On seadus, mis reguleerib mitmesuguseid makse üldiselt, kuid igat maksu reguleerib vastav seadus täiendavalt. Kogu maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja