Ostutehingute arvestus (0)

Ostutehingute arvestus
Sisukord
1 Teadmised ja oskused
2 Ostutehingute arvestuse korraldus
3 Dokumenteerimine
4 Ostuettemaksete arvestus
5 Inventeerimine
1 Teadmised ja oskused
Selle peatüki läbimise järel:
•tead kuidas kajastatakse ostutehinguid raamatupidamises;
•oskad koostada ostutehingutega kaasnevaid lausendeid;
•tead ostutehingus kasutatavaid dokumente;
•oskad kajastada ostuettemakseid;
•tead kuidas inventeerida tarnijatega seotud arveldusi.
2 Ostutehingute arvestuse korraldus
Ostudega seotud arveldusi arvestatakse bilansikirjel Võlad tarnijatele ning registreeritakse raamatupidamises samanimelisel kontol. Tehingu tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus, mis nõuab tulevikus varast, eelkõige rahalistest vahenditest loobumist.
Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasutatud teenuse maksumus korrespondeeruvuses vastavate varade või kulude kontodega.
Näide:
Tarnijalt saadud materjalide maksumus kirjendatakse arve põhjal järgmiselt:
D Tooraine ja materjal
D Sisendkäibemaks
K Võlad tarnijatele
Tarnijate arve tasumine arvelduskontolt
D Võlad tarnijatele
K Arvelduskonto
Ostutehingute puhul tuleb periodiseerida õigesti tekkinud kohustus. Pikaajalisi tarnevõlgnevusi kajastatakse bilansikirjel Muud pikaajalised kohustused.
Ostutehingute analüütiliseks arvestuseks avatakse eraldi iga tarnija kohta analüütiline konto kuhu kantakse kõik ostutehingud ja tasumine. Tarnijate lõikes peetakse eraldi arvestust iga saabunud arve ja selle tasumise kohta.
Kui tarnijaks on ettevõtte omanik (s.o emaettevõte), mõni teine grupi ettevõte või seotud osapool tuleb tehinguid kajastada kontodel Võlad emaettevõtja vastu, Võlad grupiettevõtja vastu jne.
Ostutehingute kajastamine raamatupidamisarvestuses sõltub sellest, kas ostja on registreeritud käibemaksukohuslasena. Mittekäibemaksukohustuslane lülitab käibemaksu saadud väärtuste soetusmaksumusse või kannab kuludesse koos arvel näidatud põhisummaga. Käibemaksukohustuslane võtab ostuarvel näidatud käibemaksusumma üles nõudena , mille ta saab hiljem Maksu-ja Tolliametilt tagasi küsida või tasaarveldada.
3 Dokumenteerimine
Ostutehingud registreerimise aluseks on tarnijatelt saadud arve. Arve peab olema vormistatud vastavalt Raamatupidamise seaduses ja Käibemaksuseaduses toodud nõuetele. Arve saamisel tuleb kontrollida, et tarnija oleks märkinud sellele kõik nõutavad rekvisiidid.
Arvele ei tohi käibemaksusummat näidata tarnija, kes ei ole käibemaksukohuslane. Kui ostjal tekib kahtlus tarnija käibemaksukohusluse osas, saab ta pöörduda teabe saamiseks Maksu-ja Tolliameti poole.
Ostutehingutega tegelemisel võib ettevõte kokku puutuda mitmesuguste dokumentidega:
Ostutellimus – käsund kauba hankimiseks
Kaubaarve saateleht – dokument, mis sisaldab saadetisse kuuluvate esemete nimekirja jm. lepingus nõutavaid andmeid
Transpordi saateleht – dokument, mida kasutab kauba lähtekohast sihtkohta toimetamisel transpordiettevõte.
Tollideklaratsioon – dokument, mida kasutatakse ühendusevälisest riigist kaupade toimetamisel.
Leping – kahe või enama osapoole vaheline juriidiliselt siduv kokkulepe.
Tehingud registreeritakse Tarnijatega toimuvate arvelduste registris (Ostureskontros).
Raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritakse missugustes registrites ja kuidas ostutehing registreeritakse. Ettevõttes võib olla kehtestatud ostuarvete kinnitamise kord ettevõtte juhi või allüksuse juhi poolt. Sellisel juhul viseerib ostuarve tehingu eest vastutav isik. Ostuarvele märgitakse raamatupidamiseregistris registreeritud kirjendi järjekorranumber ja selguse huvides ka kulukoht.
Analüüside teostamiseks võib ostuarveid rühmitada makstähtaegade viisi (nt. tähtajas olevad arved , kuni 5 päeva tähtaega ületanud arved, 6-10 päeva tähtaega ületanud arved, jne.)
4 Ostuettemaksete arvestus
Tarnijatele tehtava ettemakse algdokumendiks võib olla ostutellimus, ettemaksuteatis või leping. Ettemakse registreeritakse raamatupidamises siis kui toimub reaalne rahaline makse, mitte teatise saamisel.
Ettemaksed registreeritakse järgmistel bilansikirjetel:
• ettemaksed teenuste eest;
•ettemaksed kaupade eest;
•ettemaksed materiaalse põhivara eest;
•ettemaksed immateriaalse põhivara eest.
Iga tarnija osas peetakse analüütilist arvestust. Ettemaksed registreeritakse Ettemaksete registris.
Näide:
Ettevõte teeb ettemaksuteatise alusel ettemaksu kaupade ostu eest summas 3000 eurot.
D Ettemaksed kaupade eest 3000
K Raha 3000
Ettevõte saab seitsme päeva jooksul kaubaarve summas 3000 eurot (s.h käibemaks).
D Müügiks ostetud kaubad 2500
D Sisendkäibemaks 500
K Võlad tarnijatele 3000
Ettevõte tasaarvleb varem tasutud ettemakse ülesvõetud kohustusega
D Võlad tarnijatele 3000
K Ettemaksed kaupade eest 3000
5 Inventeerimine
Tarnijatele tasumata arveid tuleb inventeerida, tarnijate lõikes, vähemalt üks kord aastas, enne aastaaruande koostamist. Inventeerimise käigus selgitatakse iga tarnija puhul, kas saldo suurus on tõene ning kas võlgnevuse ajaline pikkus on põhjendatud.
Inventeerimisel on aluseks tarnija poolt väljastatud Saldoteatis.
Inventeerimine seisneb selles, et võrreldakse tarnijatelt saadud saldoteatisi arvestusandmetega. Kinnitatud või märkustega saldoteatised saadetakse tarnijatele tagasi.
Tarnijatele, kes ei ole saldoteatisi saatnud, saadab saldoteatise ettevõte ja palub selle koos kinnitusega tagastada. Saldoteatisele võiks teha järgmise märkuse: “Saldoteatise mittetagastamisel loetakse sellel näidatud saldo teie poolt kinnitatuks.”