14. nädala seminar - ülesanded (0)

Q: Kui suure brutopalga korral oleks Kalle netopalk 1000 eurot?

Vastus leiad õppematerjalist: 14. nädala seminar - ülesanded

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Raha ja pangandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui suure brutopalga korral oleks Kalle netopalk 1000 eurot?

ÜLESANNE 1
Töötajate oktoobrikuu töötasude kohta on teada järgmist:

Karinile arvestati töötasu 1100 eurot. Töötasu arvestamisel rakendatakse maksuvaba tulu ja Karin on liitunud pensioni II sambaga.

Kaidole arvestati töötasu 1120 eurot. Töötasu arvestamisel rakendatakse maksuvaba tulu ja Kaido ei ole liitunud pensioni II sambaga.

Kallele arvestati töötasu 790 eurot. Töötasu arvestamisel ei rakendata maksuvaba tulu ja Kalle ei ole liitunud pensioni II sambaga.
Arvutada maksud ja maksed töötasudelt. Arvutada töötajatele väljamakstavad tasud ja täita tabel. Teha raamatupidamiskanded arvestatud tasude, maksude ja maksete kohta ning töötasu tasumise kohta.
Tabel. Palgaleht
ÜLESANNE 2
Ettevõttesse tahetakse tööle võtta Kallet, kes soovib netopalka 1000 eurot kuus.
Kui suure brutopalga korral oleks Kalle netopalk 1000 eurot? Kui palju tööjõukulusid kuus tekib tööandjal?
ÜLESANNE 3
Ettevõttesse.
20x1.aasta novembri- ja detsembrikuus toimunud sündmused:

Novembris arvestati palka 1000 eurot, sotsiaalmaksu 330 eurot ja tööandja töötuskindlustus 10 eurot.

Novembris peeti palgast kinni töötuskindlustus 20 eurot, pensionikindlustus 20 eurot ja tulumaksu 171,36 eurot.

Novembrikuu eest maksti palka (summa arvutada).

Novembris moodustati puhkusetasueraldis summas 83 eurot, millelt sotsiaalmaks on 27,39 eurot ja tööandja töötuskindlustus 0,83 eurot.

2.detsembril läheb töötaja puhkusele. Novembri lõpus arvestati töötajale puhkusetasu 930 eurot (arvutada ka tööandja ja töövõtja maksud ja maksed). Puhkusetasu maksti välja.

Detsembris tasuti novembrikuu väljamaksetelt maksud ja maksed.

31.12.20x1 seisuga selgus, et puhkusetasueraldis peab olema 30 euro võrra suurem ja seega ka sotsiaalmaksueraldis on 9,9 euro ning töötuskindlustusmakse eraldis 0,42 euro võrra suurem. Eraldis korrigeeriti.
Teha raamatupidamiskanded ja leida konto Puhkusetasueraldis jääk seisuga 31.12.20x1, kui seisuga 31.10.20x1 oli jääk 1200 eurot.
ÜLESANNE 4
Teha r. Käibemaksuvõla jääk seisuga 1.03.20x1 on 5600 eurot.
Majandustehingud 20x1.aasta märtsikuus:

Tarnijatelt osteti kaupa, saadi arve: kaup 10 000 eurot ja käibemaks 2000 eurot, kokku 12 000 eurot. Arve on tasumata

Osteti masin, mida hakatakse kasutama põhitegevuses. Saadi arve: masina maksumus 12 000 eurot ja käibemaks 2400 eurot, kokku 14 400 eurot. Arve tasumata.

Müüdi kaupa maksumusega müügihinnas 25 000 eurot, millele lisandub käibemaks määraga 20%. Raha on laekumata

Maksu- ja Tolliametile tasuti käibemaksu 5600 eurot.

Saadi arve sideteenuste eest summas 200 eurot ja käibemaks 40 eurot, kokku 240 eurot. Arve tasumata.

Ostjatelt laekus varem müüdud kauba eest 16 000 eurot.

Ostjatelt laekus ettemakse 9600 eurot (sh käibemaks määraga 20%).

Vana masin ( soetusmaksumus 16 000 eurot, akumuleeritud kulum 12 000 eurot) müüdi 6750 euro eest (sh käibemaks määraga 20%). Raha laekus kassasse .
Teha raamatupidamiskanded majandustehingute kohta ja arvutada käibemaksuvõlg seisuga 31.12.20x1
ÜLESANNE 1
Karini tulumaks:
1100 – 22 – 22 – 144 = 912
912 * 21% = 191,52
235,52 maksudeks
Kätte saab 1100 – 235,52 = 864,78
33% 1100-st
1% 3010-st
Kanded :

Töötasu arvestamine
D: Palgakulu 3010
K: Palgavõlg 3010 ←kuna kohe ei maksta

Sotsiaalmaksu arvestamine
D: Sotsiaalmaksukulu 993,3
K: Sotsiaalmaksuvõlg 993,3

Töötuskindlustuse arvestamine
D: Töötuskindlustuskulu 30,10
K: Töötuskindlustusvõlg 30,10
*** Need olid tööandja kulud***

Kinnipidamised töötasudelt
D: Palgavõlg 649,04
K: Töötuskindlustusmaksevõlg 60,20
K: Tulumaksuvõlg 551,04
K: Pensionikindlustuse võlg 37,80

Töötasu maksmine
D: Palgavõlg 2360,96
K: Arvelduskonto 2360,96
ÜLESANNE 3
Puhkus teenitakse välja selle perioodi jooksul, millal tehakse tööd.
Puhkusetasuerladis
D

K

S0
1200
5)
930
4)
83

7)
30

DK
930
KK
113 31. detsembri seisuga

S1
383

D: Palgakulu 1000
D: Sotsiaalmaksukulu 330
D: Töötuskindlustuskulu 10
K: Palgavõlg 1000
K: Sotsiaalmaksuvõlg 330
K: Töötuskindlustusvõlg 10 ← tööandja kulu

K: Palgavõlg 211,36
K: Pensionikindlustusvõlg 20
K: Töötuskindlustusvõlg 20 ← töövõtja oma
K: Tulumaksuvõlg 171,36

D: Palgavõlg 788,64 ←(1000 – 211,36 = 788,64)
K: Arvelduskonto 788,64

Teenitud novembri puhkus
D: Sotsiaalmaksukulu 27,39
D: Töötuskindlustuskulu 0,83
D: Puhkusetasukulu 83
K: Puhkusetasueraldis 83
K: Sotsiaalmaksueraldis 27,39
K: Töötuskindlustuseraldis 0,83

D: Puhkusetasueraldis 930
D: Arvelduskonto 705,31
D: Sotsiaalmaksueraldis 306,9
D: Töötuskindlustuseraldis 9,3
D: Puhkusetasuvõlg 224,69
D: Puhkusetasuvõlg 705,31
K: Puhkusetasuvõlg 930
K: Sotsiaalmaksuvõlg 306,9
K: Töötuskindlustusvõlg 9,3 ←tööandja oma
K: Pensionikindlustusvõlg 18,6 ←2% 930-st
K: Töötuskindlustusvõlg 18,6 ←töövõtja oma, 2% 930-st
K: Tulumaksuvõlg 187,49

Panen kokku need maksud ja maksed, mis on palgast ja puhkuselt tekkinud
D: Sotsiaalmaksuvõlg 636,9
D: Pensionikindlustusvõlg 38,6
D: Töötuskindlustusvõlg 57,9 ←kokku pandud tööandja ja –võtja oma
D: Tulumaksuvõlg 358,85
K: Arvelduskonto 1092,25

D: Puhkusetasukulu 30
D: Töötuskindlustuskulu 0,30
D: Sotsiaalmaksukulu 9,9
K: Sotsiaalmaksueraldis 9,9
K: Töötuskindlustuseraldis 0,30
K: Puhkusetasueraldis 30
ÜLESANNE 4
Käibemaksuvõlg
D

K

S0
5600
1)
2000
3)
5000
2)
2400
7)
1600
4)
5600
8)
1125
5)
40

DK
10 040
KK
7725

S1
3285

D: Kaup 10 000
D: Käibemaksuvõlg 2000
K: Võlg tarnijatele 12 000

D: Masinad ja seadmed 12 000
D: Käibemaksuvõlg 2400
K: Võlg tarnijatele

D: Ostjate tasumata arved 30 000
K: Käibemaksuvõlg 5000
K: Müügitulu 25 000

D: Käibemaksuvõlg 5600
K: Arvelduskonto 5600

D: Käibemaksuvõlg 40
D: Kulu 200
K: Võlg tarnijatele 240

D: Arvelduskonto 16 000
K: Ostjate tasumata arved 16 000

D: Arvelduskonto 9600
K: Ostjate ettemaksed 800
K: Käibemaksuvõlg 1600
5625 jääb kätte, ülejäänud käibemaksuks

D: Kassa 6750
D: Akumuleeritud kulum 12 000
K: Käibemaksuvõlg 1125
K: Masinad ja seadmed 16 000
K: Tulum 1625 ← 6750 – 1125 = 5625; 5625 – 4000 = 1625
5

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 52 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-07-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

52 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

fascinar Õppematerjali autor

14. nädala seminar - ülesandedEnamus minu lisatud finantsmaterjalid sisaldavad seletusi ja õpetusi, miks ja kuidas mingi number kuskilt tuleb.

võlg töötuskindlustus käibemaks sotsiaalmaks eraldis töötasu käibemaksu käibemaksuvõlg tööandja pensioni konto

Sarnased õppematerjalid

xlsx

Finantsarvestuse alused ülesanded lühiajalised kohustised

Töötasu arvestus, puhkustasude arvestus, lühiajaliste kohustiste arvestus 9.1. Töötasu arvestus Ettevõttes töötavad järgmised töötajad: Nende märtsikuu eest arvestatud töötasu on alltoodud tabelis Liitunud kogumis- Vanadus- pensioni II Jrk nr Töötaja nimi Kuu (töö)tasu Positsioon pensionär sambaga 1 Kalle 2200 Juhatuse liige ei jah 2 Malle 2300 Finantsjuht ei ei 3 Pärtel 1500 Meister jah ei 4 Kärt 1100 Müügisekretär ei jah 5 Martin 950 treial ei jah A Arvutada kinnipidamised tööt

Finantsarvestuse alused

doc

ARVESTUSTE ALUSED 7.-8. nädala konspekt

ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus

Arvestuse alused

xlsx

Finantsarvestuse alused ülesanne 3.5

Ülesanne 3.5. Aktsiakapital 41,100 Ostjatelt laekumata arved 7,070 Arvelduskonto 15,690 Materiaalne põhivara 49,550 Kassa 60 Kaup 10,430 Jaotamata kasum (01.01.20x2) 16,800 Võlad tarnijatele 8,330 Aruandeaasta kasum 2,010 Ettemakse aruandvale isikule

Finantsarvestuse alused

docx

Finantsarvestuse alused 2013 eksam

Valikvastustega küsimusi oli 24, igaüks andis 1,25 punkti..Kokku 30 punkti. Ka ülesanded annavad kokku 30 (8+5+8+5) punkti. 1) Esimene küsimus oli, millistest juhenditest peab lähtuma raamatupidamises (ERS, RTJ, IASB) 2) Milline konto on kontrapassivakonto (omaaktsiad, väärtusvähend, akumuleeritud kulum) 3) Kuidas tähistatakse sotsiaalmaksu kajastamist (mitmed raamatupidamiskanded, õige on D sotsiaalmaksukulu, K sotsiaalmaksuvõlg) 4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum

Finantsarvestus

docx

Raamatupidamise alused, põhivalemid, bilanss.

Raamatupidamine Infotarbijad Sisetarbijad Ettevõtte tegevjuhtkond Teised otsustajad ettevõttes Keskastme juhid Töötajad Välistarbijad Investeerijad ( aktsonärid) Raamatpidamiskohustlaseks on: a) Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik- b) füüsilisest isikust ettevõtja. c) Eestis registrisse kantud välismaa riühingu filiaal. Eesti hea raamatupidamistava- rahvusvaheliselt runnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse kesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse paragraaf 32 lõikel 1 väljaantavad raamatupidamise toimkonna juhendid. Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodied on ? a) Ainult tekkepõhine b) Ainult kassapõhine c) Kassapõhine ja tekkepõhine d) Kulupõhine Tekkepõhine raamatupidamine tähenab, et--- a) Tehin kajastatakse raamatupidamises peale sõlmimist alles siis, kui raha on l

Raamatupidamine

pdf

Finantsarvestuse konspekt

Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................

Ettevõtlus alused

docx

Finantsarvestuse alused ülesanne 6.1 kuni 6.11

Ülesanne 6.1. Firma M arvestusvaluuta on euro. Firma M pikaajaliste laenunõuete, valuutakonto ja pikaajaliste laenukohustiste saldod seisuga 1. detsember ja valuutakursid euro suhtes olid järgmised: Pikaajalised laenunõuded: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas RUB (Venemaa rubla) 12 000 62,50 Valuutakonto pangas: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas USD (USA dollar) 3 000 1,07 GBP (Suurbritannia 3 000 0,90 naelsterling ) Pikaajalised laenukohustised: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas SEK (Rootsi kroon) 4 000 9,80 USD (USA dollar) 4 000

Finantsarvestuse alused

docx

Raamatupidaja kutseeksami jaoks harjutus ülesanded

I OSA TEOORIA 1) Füüsiline isik ei või oma tuludeklaratsioonist maha arvata: o Annetused o Eluaseme laenu intresse o Sotsiaalmaks o Töötuskindlustusmaksed 2) Materiaalsed põhivarad on: o Väheväärtuslikud varad, mis kantakse kuludesse nende kasutuselevõtmise hetkel o Immateriaalsed varad, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui aasta o Materiaalsed varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta 3) Mis on raamatupidaja kutse-eetika koodeksi eesmärk? Kas: o Ühtlustada raamatupidamiskontode koode o Aidata kaasa raamatupidaja kutsekvalifikatsiooni tõstmisele o Edendada raamatupidaja vilumust kirjendamisel ja konteerimisel o Edendada raamatupidaja professiooni eetilist k

Finantsraamatupidamine

Rohkem sarnaseid