TARKVARAUURING
Sisukord
Sisukord 2
1.
Microsoft Office 3
2.
OpenOffice .org 7
3. Google Veebipõhised
rakendused 8
4. Google grupid 9
5.
Projektijuhtimise programmid 10
6. Web
Calendar 11
7. Märkmete tegemise programm 12
8. CMS programmid 13
9. Firma majandutarkvara 14
10.
Universaalsed programmid 15
11. Hotellide programmid 16
12. Kasutatud materjal 17
1. Microsoft Office
Microsoft
Office on Microsofti poolt välja töötatud tasuline
kontoritarkvarapakett. Esimene Microsoft Office sisaldas Wordi,
Excelit ja
PowerPointi , seda tutvustati 1. augustil 1989.
Praeguseks on Microsoft Office läbi teinud suure arengu ja viimane Office anti
Windowsile välja 2010. aastal ning sellel on olemas erinevad
tarkvarakomplektid, millest ma hiljem ka
juttu teen. Järgmisena
räägin Microsoft Office erinevatest programmidest natuke
täpsemalt.
Word
on tekstitöötlusprogramm. See pakub parimaid võimalusi
professionaalse kvaliteediga dokumendi loomiseks.
Excel
on tabelarvutus – ja tabeltöötlusprogramm. Tabeltöötluseks
kasutatavad valemid ja funktsioonid on võimalusterohked ja
paindlikud.
PowerPoint
on esitlusprogramm. See annab palju erinevaid võimalusi esitluste
loomiseks ja nende jagamiseks teiste inimestega.
Outlook
on programm e-
kirjade saatmiseks ja vaatamiseks. Sisaldab ka
kalendrit ja tööülesandeloendit.
OneNote
on märkmete kogumise programm. See võib koguda kasutajate märkmeid ( käsitsikirjutatud või trükitud ),
jooniseid, ekraanilõikeid,
audio kommentaare ja jagada neid teiste
OneNote kasutajatega internetis.
Access
on andmebaaside
tarkvara . Seal saab luua andmebaase mingi ühise
tunnuse järgi ühendatud andmefailidest või ka ainult ühest
failist .
Publisher on küljendustarkvara, millega saab luua teksti, graafikaid ja
pilte sisaldavaid trükiseid ( voldikud, vihikud ),
reklaame ja elektroonilisis dokumente.
InfoPath
on vormide loomise ja andmekogumistööriist. InfoPathi saab
kasutada, et koguda äriandmeid inimestelt, kellega sa töötad,
kaasaarvatud kolleegidelt, klientidelt, partneritelt ja tarnijatelt.
SharePoint
aitab avardada koostöövõimalusi.
Lync
on suhtlusklient. Põhiliste funktsioonide hulka kuuluvad
kiirsõnumite
saatmine , häälfunktsioonid ja videokonverentside
pidamine.
Erinevateks
tarkvarapaketideks on Kodu/kool, Kodu/äri, Professional,
Professional
Plus ja Standard. Need
paketid erinevad nii hinna kui ka
kaasas olevate programmide poolest. Nagu alati on kõige odavamal
paketil vähem
programme kui kõige kallimal, aga erinevatel
kasutajatel on vaja erinevaid programme, näiteks tavakasutajal ei
ole mõtet osta Professional Plusi kuna seal olevaid programme
tavakasutaja enamasti ei vaja. Siinkohal toon välja, milliseid
pakette erinevad inimesed vajavad.
1.1
Kodu ja kool paketis
on Word, Excel, PowerPoint ja OneNote. Kodukasutajal on vaja
nendest programmidest enamasti Wordi ja Excelit.
Wordis saab teha
vajaminevaiv
avaldusi , mis muudetakse PDF-
failiks ja hiljem ka
näiteks digiallkirjastatakse.
Excelis saab
luue pere eelarve ja seda
ka sealt jägida. Õpilastel on neid programme vaja koolitööde
tegemisel. Wordis saab luua väga ilusa välimusega referaate. Väga
populaarne on ka õpilaste puhul spikkrite kirjutamine Wordis, sest
lihtne on vahetada kirja suurust, et spikker oleks võimalikult väike
ja ka hästi
loetav . PowerPointiga saavad õpilased luua esindusliku
välimusega esitlusi, mida klassi ees ette kanda. Endal on ka ette
tulnud mitu PowerPointi tööd just koolis. Excelis saavad õpilased
kerge vaevaga luua
diagramme ja graafikuid, mida võib vaja minna
näiteks PowerPointi
esitluses . OneNote on märkmete kogumise
programm, millega saab üles märkida näiteks tunnis või loengutes
räägitavad teemad. Isiklikult mul selle programmiga
kokkupuude puudub, aga mida rohkem ma selle kohta
loen , seda rohkem kutsub see
end proovima ja äkki ka tulevikus igapäevaselt kasutama. OneNote
2010 on audio salvestamise funktsiooni, mis võimaldab näiteks kogu
õppejõu räägitava informatsiooni
salvestada ja selle põhjal saab
hiljem teha konspekti.
1.2
Kodu ja Äri paketis
on Word, Excel, PowerPoint, OneNote ja Outlook. Selles paketis on
juures Outlook, mida tavakasutaja saab kasutada e-kirjade saatmiseks
ja vaatamiseks. Kindlasti saab ka kasutada kalendrit näiteks
sünnipäevade meeldetuletuseks. Kontoris on Word ja Excel vajalikud
avalduste, arvete ja hinnapakkumiste jaoks. PowerPoint on hea kui
peab näiteks klientidele mingit uut toodet pakkuma, seal tehtud
esitlused on väga pilkupüüdvad ja sinna on ka lihtne lisada pilte,
audiot ja ka videofaile. OneNote’is on hea pidada protokolle
kohtumistest ja klienditeabest. Outlook kontoris on hea e-kirjade
saatmiseks ja vaatamiseks kui ka kalendri ja tööülesannete
jälgimiseks.
1.3
Professional paketis
on Word, Excel, PowerPoint, OneNote, Outlook, Publisher ja Access.
See
pakett on parim kui on vaja juhtida väikest ettevõtet.
Võrreldes eelmise paketiga on juures Publisher ja Access. Ettevõtja
saab firma rahaasjadel silma peal hoida läbi
Exceli , kus saab
koostada firma eelarve ja jälgida firma kulutusi. Wordis saab
koostada avaldusi. OneNote’is saab hallata koosolekute märkmeid ja
klienditeavet. PowerPointis saab luua kaasahaaravaid esitlusi
klientidele või töötajatele. Outlook on vajalik klientidega
suhtlemiseks ja end projektitegevustega kursis hoidmiseks. Mitme
meilikonto sõnumeid saab hallata ühes sisendkaustas. On olemas ka
nutitelefonile, nii et meilikonto sõnumeid saab jälgida pidevalt
isegi reisil olles. Üks programm, millest mina koolis puudust
tundsin oli Publisher. Me pidime tegema voldikuid, mida Publisheriga
on lihtne teha, mina ajasin ümber siis Wordiga, milles neid teha nii
lihtne ei ole, aga saab ka hakkama. Nagu eelnevalt näha, siis Kodu
ja kool paketist Publisher puudub. Ettevõtte puhul on tähtis
reklaam ja Publisher on selleks võtmeprogramm. Seal loodud trükised,
reklaamid ja elektroonilised
dokumendid jätavad väga
professionaalse ja pilkupüüdva mulje. Accessis saab luua näiteks
klientide
andmebaasid sealhulgas ka näiteks tähtsamad kliendid
esile tuua mingi muu värvi või vorminguga.
1.4
Professional Plus paketis
on Word, Excel, PowerPoint, OneNote, Outlook, Publisher, Access,
InfoPath, SharePoint Workplace ja Lync. See on siis kõige mahukam
Office pakett. Professional Plus sobib kõige paremini väikestele ja keskmistele ettevõtetele kui ka suurettevõtetele. See pakett annab
kasutajatele võimaluse tehnoloogiat ära kasutada ega
sunni appi
võtma eriprogramme. Meeskonnad saavad samaaegselt dokumente luua ja
neid muuta. Eelnevas paketis olevaid programme ma enam välja ei too
vaid räägin natukene nendest, mis siin uued on. InfoPath puudub
siis kõigist eelnevatest pakkettidest. Sellega saab koguda
äriandmeid inimestelt kellega sa koos töötad. InfoPath on vormide
loomise ja andmekogumistööriist. Selle programmiga puutuvad kokku
kõige rohkem kogenud ärikasutajad ja arendajad. SharePoint
Workplace aitab siis kaasa koostööle näiteks ühe firma töötajate
vahel. Kui sünkroniseerida SharePoint Workplace SharePoint Serveriga
pääseb oma arvutis olevatele failidele igal pool ja igal ajal.
Serveriga ühenduses olles saab ühiselt luua Wordi ja PowerPointi
üksusi.
SharePointil on väga palju erinevaid võimalusi, aga et
neid kõiki mõista ja seletada peaks seda programmi hästi
haldama .
Lync on suhtlusklient, selle abil saab saata kiirsõnumeid. Lynci
sissetulevad kõned saab suunata ka mobiiltelefonile või
kodutelefonile. Saab pidada ka videokõnesid. Lynci saab ühendada ka
Microsoft Messengeriga, et seal olevate kontaktide näiteks
videokõnesid pidada.
1.5
Standard paketis
on Word, Excel, PowerPoint, OneNote, Publisher ja Outlook koos
Ärikontaktide halduriga. Siinkohal
kirjutan siis ainult Outlook’ist
koos Ärikontaktide halduriga, mis on tegelikult kaasas ka
Professional Plus paketis. See on võimas kliendi – ja
kontaktihaldussüsteem. Kergelt saab hallata klienditeabet,
müügitegevust, projekte ja turundustegevuse loomist ja jälgimist.
Outlook’is saab välja tuua kõige tähtsamad kliendid ja tooted,
et neile oleks lihtsam tähelepanu pöörata. Projektidega seonduva
informatsiooni (
koosolekud , meilid jne ) saab koondada ühte kohta.
Standard pakett on kasulik kui ettevõte ei vaja Professional Plusiga
kaasas olevaid programme ( InfoPath, SharePoint Workspace, Lync ja
Access ) , aga vajab Outlook’i koos Ärikontaktide halduriga.
1.6
Kokkuvõtteks võib
öelda, et
valikuid on, samas saab kõiki programme ka eraldi osta
kui mitte ükski pakett ei sobi, aga see võib minna lihtsalt
kallimaks. Mina leian, et Kool ja kodus paketis peaks olema
Publisher, mida õpilastel võib vaja minna koolitöös nagu minul
läks, aga eks saab ka Wordis hakkama kui väga vaja lihtsalt see on
keerulisem ja tulemus ei pruugi olla selline nagu
tahad .
2. OpenOffice.org
OpenOffice.org
on tasuta kontoritarkvarapakett. See võimaldab luua esitlusi,
joonistada pilte ja võimaldab ka teksti-ja tabelitöötlust.
OpenOffice.org-iga saab avada ka Microsoft Wordi ja Exceli faile ja
vastupidi. Sellega saab muuta failid PDF-iks, mida saab teha ka
Microsoft Wordiga. Võrreldes Microsoft Office-ga on OpenOffice
tasuta ja ka uuendused on tasuta, aga MS Office-ga peab nii
paketi kui ka
uuenduste eest maksma. OpenOffice.org-is on OpenOffice
Writer ,
Calc ,
Base ,
Impress ,
Draw ja
Math . Microsoft Office-il on olemas
Outlook, aga OpenOffice-il selline programm puudub, ülejäänud on
olemas mõlemal. On isegi öeldud, et inimestel, kes on
harjunud kasutama MS Word 2003, on lihtsam harjuda OOo Writeri kui MS Word
2007.
MS
Word = OOo Writer
Excel
= Calc
Access
= Base
PowerPoint
= Impress
Visio
= Draw
Publisher
= Math
3. Google Veebipõhised rakendused
Google
veebipõhised rakendused on põhimõttelt nagu MS Word, Excel ja
Powerpoint. Et nendele rakendustele ligi pääseda on vaja luua
Google meiliaadress. See kõik on tasuta. Kasutajad saavad luua
dokumente, arvutustabeleid ja esitlusi, aga ka üleslaadida
olemasolevaid faile ( kaasaarvatud MS Word, Excel, PowerPoint kui ka
OpenOffice Write, Calc ja Impress ).
Luues mõnda dokumenti saavad
sellele korraga ligi mitu kasutajat, muutes grupitöö lihtsamaks.
Arvutustabelites saab teha tabeleid ja graafikuid. Esitlustega on
sama, põhilised komponendid on olemas ja saab ka lisada pilte ja
videoid.
Kuigi
Google veebipõhised rakendused ei ole veel nii arenenud ja MS Office
vastu ei saa, siis
rahuldab Google tavakasutaja vajadused. Google
veebipõhiste rakenduste kallal nähtakse suurt vaeva ja neid
uuendatakse pidevalt. Siiski on MS Office’is palju rohkem erinevaid
võimalusi, mõni võiks isegi väita, et võimalused on piiramatud.
Alguses oli Google Doc’si pluss see, et failidele sai ligi igas
arvutis, millel on
Internet ja MS Office seda ei pakkunud, aga nüüd
on MS Office ka hakkanud pakkuma veebipõhiseid rakendusi muutes
sellega end tugevamaks ja aina rohkem võitmatuks. Selleks, et Google
Docs trumpaks üle MS Office peaks Google
tulema välja väga
innovatiivse lahendusega, millega MS Office juba hakkama ei ole
saanud. Ja isegi kui see juhtub võtab see palju aega, sest ma ei näe
praegu mingit võimalust, et lähitulevikus Google läheks MS Office
juhtima .
4. Google grupid
Google’i
grupi tegemine on tasuta, selleks on vaja vaid Google’i
kasutajakontot ( nt. Gmaili ). See on
veebiteenus , kuhu saad koondada
inimesed, kellele oled kutse saatnud. Seda saab kasutada nii isklikus
kui ka töises tegevuses. Töögrupid saavad seal kergesti vahetada
infot ja faile jagada. Õpilastel on hea koos klasskaaslastega mingi
töö või õppematerjalide jagamiseks. Isiklikus elus saab seal
teiste inimestega rääkida näiteks oma hobidest. Alati ei pea ka
ise gruppi moodustama vaid seal saab ka olemasolevate gruppidega
liituda. Gruppi luues saad ise valida kas see on avatud kõigile,
osaliselt avatud või
privaatne . See on saadaval ka eesti keeles.
5. Projektijuhtimise programmid
http://www.microsoft.com/project/en/us/default.aspx http://www.digitalfruit.ee/T%C3%B6%C3%B6keskkonnad/id/35/ http://visionproject.se/?gclid=CPDE2K323asCFUXxzAoduxmARA http://info.mindjet.com/mindmanager2012-uk.html?cmpg=EMEA_-_Google_NO_Project_Management http://www.ganttproject.biz/
6. Web Calendar
Hariduskalendris
on kasutatud programmi nagu
WebCalendar . See on veebipõhine kalender
ja ajakavade haldamise süsteem. Seda võib kasutada nii isiklikus
elus kui ka ettevõtetes. WebCalendar toetab rikkalikku komplekti
äriklassi funktsioone. See sisaldab näiteks e-posti meeldetuletus
süsteemi, Task Manageri, päeviku süsteemi ja kontaktiloendit. Seal saab kasutada oma taustapilte, fotosid või näiteks oma firma logo.
7. Märkmete tegemise programm
http://www.zhornsoftware.co.uk/stickies/
8. CMS programmid
CMS
tähendab lühendina Content Managment Systemit. Eesti keeles on tegu
sisehaldussüsteemiga. CMS’iga saab hallata veebirakendusi. Veebis
olevat informatsiooni saab kiirelt ja
mugavalt muuta
sisehaldussüsteemiga kodulehekülje
haldaja poolt.
Erinevaid
vabavaralisi CMS programme :
8.1
Joomla on sisehaldussüsteem, kus saab kerge
vaevaga näiteks ettevõttele luua veebilehe. Heaks omaduseks on
kindlasti see, et see ei maksa midagi, kellele siis ei meeldiks
tasuta tarkvara. Samas kaasneb tasuta tarkvara puhul oht, et
leheküljele häkitakse, sest sealt leitakse kergema vaevaga
turvaauke. Joomlat uuendatakse pidevalt ja see on hea, sest
ajaga kaasas peab käima, aga olles ise Joomlat kasutanud julgen väita, et
see on üles ehitatud hästi universaalseks ja tänu sellele on see
natuke kohmakas teatud vajaduste jaoks.
8.2
Moodle on õpikeskkonna haldamise süsteem, mis
võimaldab näiteks luua veebipõhiseid kursusi.
Taaskord on suureks
plussiks see, et tarkvara on tasuta ja tellides seda mõne teise
inimese käest ei pea midagi maksma, sest kui
lased näiteks inimesel
luua veebipõhise kursuse, siis programmi eest maksma ei pea ja see
väldib lisakulutusi. Miinuseks on see, et vabavaralised
sisuhaldussüsteemid nõuavad tihtipeale teatud reeglite täitmist,
näiteks peab
lisama selle programmi lingi oma kodulehele, et seda
reklaamida.
8.3
Basic PHP CMS põhineb PHPl ja
MySQL ’il ja sobib
väikeste ettevõtete veebilehtede loomiseks või juba
olemasolevatele saitidele sisu lisamiseks. Plussiks on väga
standartsete lahenduste kasutamine, see on väga kiire, lihtne ja
tõhus sisuhaldussüsteem. Miinuseks võib lugeda kergesti leitavad
turvaaugud , mistõttu lehti on lihtsam häkkida.
9. Firma majandutarkvara
Selleks,
et kindlaks teha, mis tarkvara vajab firma peab teadma, millega antud
ettevõte tegeleb, sest võimalusi on palju ja nii ülevaadet
kirjutada on väga raske. Firmad kasutavad vastavalt oma vajadustele
erinevaid programme. Üldistada saab raamatupidamis- ja
palgaarvestusprogrammi, kuigi neid saab
asendada sellise
kontoritarkvaraga nagu Microsoft Office Excel.
Raamatupidamisprogrammiga
saab koostada müügiarveid ja erinevaid aruandeid ( bilanss,
kasumiaruanne , ostu-müügi aruanne ), läbi kanda ostuarveid ja
palka arvestada.
Palgaarvestusprogrammiga
saab arvestada palku, kinni pidada makse (
sotsiaalmaks ,
töötukindlustusmaks,
tulumaks ja kogumispension ), arvestada
puhkusepäevi ja – raha.
Minu
perel on elektritöödega tegelev firma ja ainus
majandustarkvara programm, mida kasutame on
raamatupidamisprogramm First Office. Samas
on meie tuttavatel firmad ja nad kasutavad ainult Excelit. Nii, et
alati ei ole firmal vaja majandustarkvara vaid lihtlabast
kontoritarkvara.
10. Universaalsed programmid
Arvehaldus on veebipõhine keskkond, mis pakub arvete ja hinnapakkumiste kiiret
väljastamist. Selle kasutamiseks ei ole vaja allalaadida mitte
ühtegi programmi oma
arvutisse ja tänu sellele saab arve väljastada
ka mobiilis või mõnes internetikohvikus. Arveid saab koostada ka
Microsoft Wordis või Excelis, aga need peavad olema arvutisse
installeeritud. Ja seal peab kõik ise trükkima, aga Arvehaldus
võtab näiteks klientide andmed automaatselt äriregistrist. Mõlemat
pidi on võimalik, aga kasutades Arvehaldust on tõenäoline, et aja
kokkuhoid on suur ja tänapäeva kiire elutempo juures on tähtis
see, et asjad saaksid
aetud võimalikult kiiresti.
Leemur on veebipõhine
raamatupidamine FIE-dele ja väikefirmadele. Selle
kasutamiseks on vaja ainult netiühendust, seega saab sellele ligi
kõikjal, kus on
internet . Leemur on odavam ja lihtsam kui teised
raamatupidamisprogrammid, sest nad peavad silmas just FIE ja
väikefirmade vajadusi. Samas saab ka neid toiminguid teha
tabelearvutusprogrammiga ( Excel ), eriti
arvestades just väikefirmadega. Leemuri positiivne külg on see, et
see on veebipõhine ja firma raamatupidamisele saab ligi kõikjal,
kus on internet.
TAAVI Personal on programm töötajate andmete
haldamiseks . Sisaldab
põhjalikku infot kõigi töötajate kohta ( puhkusepäevad,
täiendkoolitused, staaz, elukoha- ja palgaandmed, sõjaväekohuslus,
dokumendid, töö- ja
elamisluba , haridustee, töölähetused,
varaline vastutus jms ). Kindlasti saab seda kõike ka teha Microsoft
Office’iga, aga spetsiaalselt selleks loodud programm on ikka
kiirem ja sisaldab rohkem funktsioone.
11. Hotellide programmid
Majutusasutused
kasutavad palju sellist programmi nagu Hotis
Express . See on on-line
haldusüsteem, mis pakub vajalikke funktsioone nagu majutuste ja
muude toimingute broneerimist. Kõigi klientide andmed säilitatakse
ja on võimalik hiljem taaskasutada. Hotelli juhile annab süsteem
ülevaate hotellis toimuvast, näiteks statistilisi aruandeid,
müügiaruandeid ja finantsrapordeid. Programmi kasutamiseks ei pea
minema
kontorisse vaid seda saab teha kõikjal, kus on internet.
Tänu
sellistele programmidele välditakse hotellides näiteks
ülebroneerimist. Salvestades kliendi andmed on võimalik näha
klientide erisoove ja vastavalt sellele ka muuta kliendi hotellis
viibimine võimalikult mugavaks. Hotelli juhile teeb see asja
lihtsamaks, sest kui on mingeid probleeme ei pea ta minema kontorisse
vaid saab internetis kohe kontrollida, milles on probleem.
12. Kasutatud materjal
http://vabavara.eu/index.php?kategooria=141 http://www.interneti.info/artiklid/kodulehe_tellimine/ http://blog.stratepedia.org/2011/03/10/what-are-google-groups/ http://groups.google.com/googlegroups/overview.html http://www.lomm.ee/215/Read/Article/1332/-Google%60i-grupid-ja-nende-kasutamine.html http://computer.howstuffworks.com/internet/basics/google-docs1.ht m
http://docs.google.com/support/bin/answer.py?hl=en-GB&answer=49008&ctx=cb&src=cb&cbid=-rx0j0fe61ab4&cbrank=2 http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_OneNote http://software-stocks.com/microsoft-office-standard-2010-64-bit.html http://office.microsoft.com/et-ee/?CTT=97 http://www.ceviews.org/15/microsoft-office-2010-professional-plus/ http://www.openoffice.ee/ http://www.techradar.com/reviews/pc-mac/software/home-and-reference-software/microsoft-office-2010-687102/review http://www.brighthub.com/computing/windows-platform/articles/66031.aspx http://wine-review.blogspot.com/2009/02/microsoft-office-home-and-student-2007.html http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/14126_3C.HTM http://www.infosys.ee/vana/index.php?page=2&sub=7&lang=et&PHPSESSID=f2f7dd9379d88434c88cadd337421a87 http://arvehaldus.atlanticus.ee/ https://www.leemur.net/ http://www.taavi.ee/personal/omadused.html http://www.koov.ee/majandustarkvarakataloog
Kõik kommentaarid