Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõningad terminid logistilise poole pealt (0)

1 Hindamata
Punktid
Tõmbamise põhimõte – välditakse kattuvaid ladusid ja toodetakse vaid seda, mille järele on nõudmine.
Tõmbamise meetodid:
  • Juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures
  • Kiire reageerimine nõudlusele (müügiprognoosid on viidud miinimumini)
  • Laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel
  • Jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks, mitte veokulude põhjustajaks
  • Logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt
    Tõmbamismeetod lähtub kliendist, suurendab kliendi rahulolu, vähendab kadusid ja asjatut tööd.
    Kaban põhimõte ( jaapanlased ) – saatja toimetab vastuvõtjale materjale ainult siis, kui viimane neid vajab. Vastuvõtja juures ei toimu ladustamist.
    Kabani eelised:
  • Lihtne ja arusaadav protsess
  • Kiire ja täpne info
  • Odavam info tavapärase liikumisega võrreldes
  • Muudatuste kiire jälgimine
  • Protsessi võimekuse piirid on lihtsalt määratletud ja identifitseeritavad
  • Välistatud on ületootmine
  • Kadude minimaliseerimine
  • Protsessi on lihtne kontrollida
  • Vastutus protsessi eri osade eest on delegeeritud madalamale tasemele
    JIT / Laovarudeta tootmine – Alates teatud reageerimistasemest on võimalik toota juba otse tellimuste alustel, vajamata üldse ohutusvarusid.
    Quick Responce – minimiseerida juhtaeg ehk aeg lõppkliendi tellimusest vajaliku kauba tootmise ja kohaletoimetamiseni sellise määrani, et antud kauba tootmine toimuks maksimaalses vastavuses reaalse nõudlusega.
    Traditsiooniliste logistilises ketis osalejate vaheliste suhete ja infovahetuse puhul on juhtaeg liiga pikk ja info lõppturu kohta liiga vähene, et nõudlustele täpselt ja paindlikult reageerida. Logistikaketi liikmed püüavad oma pikka reaktsiooniaega kompenseerida nõudluse prognoosimisega. Vastavuses müügiprognoosil teostatakse tegevuseks vajalikud hanked oma tarnijatelt. Näiteks klassikalise logistilise keti tarnija – tootja – lõppmüüja – lõpptarbija puhul koostab hulgimüüja eelneva perioodi jaemüügitellimuste põhjal müügiprognoosi, mille alusel esitatakse tellimus tootjale. Eelneva perioodi tellimuste alusel koostab tootja müügiprognoosi, mille alusel planeeritakse tootmismahtusid ja esitatakse tellimused tarnijatele jne. Prognoosid pole täpsed, mida lühema aja prognoos, seda ebatäpsem ta on. Tõenäoliste prognoosivigade vältimiseks on iga logistilise keti liige sidunud käibevahendeid kaupade puhvervarudesse, et reageerida ootamatule nõudluse kasvule. Teisalt nõudluse ootamatu vähenemise korral takistavad soetatud varud firma paindlikku regeerimist muutunud oludele. QR süsteemi puhul jagavad tarneketi liikmed tänu avatud infovahetusele reaalaja infot lõppturu kohta. QR aluseks on EPOS (elektrooniliste müügipunktide) süsteem, mis fikseerib toimunud müügitehingud müügiartiklite lõikes ning reaalajale võimalikult lähedast infovahetust võimaldavat IT süsteem tarneketi liikmete vahel. QR võimaldab tänu täpsele informatsioonile lõppturu nõudluste kohta vähendada laovarusid ja seotud käibekapitalikulu tarneketis, kiiremini ja paindlikumalt reageerida nõudlustele ning kasutada efektiivsemalt tarneketis osalejate vahendeid. Tegemist on süsteemiga, mis rõhub pigem informatsioonile kui laovarudele klientide nõudluse rahuldamisel. QR süsteemide rakendamise eeltingimuseks on tarneketi liikmete valmisolek jagada omavahel müügiinfot ning seda võimaldava ühise IT süsteemi olemasolu. Ühtsete ribakoodide kasutamine.
    VMI - tarnija poolt juhitud laoseis kliendi pindadel. Klient tarnetellimusi ei esita. Tarnija teeb laoseisu täiendamise otsuseid iseseisvalt, lähtudes müügi – või kasutusinfost, prognoosides mõnikord iseseisvalt ka nõudlust tulevikus. Kliendid tasuvad tarnijale alles siis, kui see on maha müüdud. Nt. K-MART
    annab tarnijatele kasutada oma müügipinda.
    Plussid:
  • tarneahelas vähenevad kulud, kasvab klienditeeninduse tase
  • märgatav kliendipoolne ostu- ja vastuvõtutulude kokkuhoid ja vigade vähenemine
  • veokulude kokkuhoid, efektiivsemad veod
  • tarnija saab teha müügiprognoosi otse letiseisult
  • väiksem kaebuste arv
    Võimalikud ohud:
  • jaemüüjate soovimatus jagada tarnijatega infot
  • IT süsteemide kulud
  • jaemüüjad muutuvad tarnijatest sõltuvateks
    Lean Management (vahe juhtimine) – tarneahelas on väärtust mittelisavad tegevused – raiskamine, mis tuleb järk-järgult eemaldada. Tootmisoperatsioonide puhul moodustab tootele väärtuse lisamine/tootmine/ ca 5% tootmistsükli kestusest, ca 35% ajast läheb vajalikele väärtust mittelisavale tegevustele. Seda viimast ca 60% tuleb vaadelda kui liigset/ muda /, ning need tegevused järk-järgult elimineerida . Raiskamise elimineerimine pakub suurimaid võimalusi ettevõtte majandusliku tegevuse ja klienditeeninduse parandamiseks.
    7 muda vormi:
  • Ületootmine – midagi toodetakse või transporditakse kohale liiga palju või liiga varakult. Selle asemel peaks olema JIT.
  • Ootamine – aega ei kasutata efektiivselt.
  • Liigne transport – detailide ühest kohast teise transportimine ei lisa väärtust. Protsessid tuleb üksteisele paigutada nii lähedale, kui võimalik.
  • Sobimatu protsesside korraldus – nt kui ühel tootmisliinil toodet töödeldakse ja teised liinid peavad selle järele ootama.
  • Liigne kaubavaru – varud on märk sellest, et materjalivoo ühtlane liikumine on häiritud.
  • Liigsed liikumised – nt kui operaatorid peavad ennast liigselt liigutama .
  • Defektid – defektide tootmine maksab aega ja raha. Mida kauem jäävad defektid märkamata, seda rohkem sisaldab see kulusid .
    Postponement – toode tehakse peaaegu valmis ( pooltoode ) ja siis oodatakse konkreetset tellimust , et selle lõplik valmistamine tellimuse iseärasusi arvestades ellu viia.
    Transport on tarneahela tähtis komponent , mille ül on materjalide ja kaupade toimetamine ahela ühest lülist teiseni.
    Transpordiliikide kasutamine sõltub terviklikest veosüsteemidest.
    Veosüsteemid koosnevad:
  • Füüsilisest infrastruktuurist (teed, sadamad, torujuhtmed)
  • Veovahenditest (auto, rong , masin, laev, pumbad)
  • Tugifunktsioonidest (kütusetanklad, rehvitöökojad, elektritanklad, veovahendite tootjad)
  • Seadused, kokkulepped (liiklemise load , rahvusvahelised lepped )
  • Vedude jälgimise süsteemid
  • Maanteetransport
    • paindlik ja manööverdamisvõimeline
    • kandevõime piiratud
    • kõrge omahind
    • transpordi piirangud
    • euroopa teede ja terminaalide tihe võrgustik

    Jaotusautod, autorongid, poolhaagised.
    Terminaalis toimub kaubavoogude ühendamine.
    Põhiveod (terminaalide vahelised veod)
    Jaotusveod ( riigisisesed jaotusveod kesklaos võiterminali jaotuspiirkonnas)
    Otseveod ( kaubavedu saatjalt saajale ilma vaheladustamiseta)
    Siseteenused (veod põhinevad terminaalivõrgustikel, jaotus ja kokkuveod ter. piirkonnas)
    Müügipakend, rühmpakend ja veopakend.
    Pakendi ül: kauba kaitsmine mehhaanilise koormuse eest, varastamise vältimine ja ladude minimaliseerimine, kauba käsitlemise lihtsustamine ja kergendamine, kaitse keskkonnamõjude eest.
  • Raudteetransport
    • vajab kõrvale mingit teist transpordi liiki, et kaup edasi toimetada
    • suhteliselt madal vedude omahind ja keskkonnasõbralik
    • laadimistöid võimalik korraldada efektiivselt
    • pikad veoajad
    • raudteeorganisatsioonide vähene paindlikkus
    • võimaldab kiiresti edasi toimetada suuri kaubakoguseid
    • raudteevõrgustiku haldamine on kulukas ning arendamine nõuab suuri investeeringuid.

  • Õhutransport
    • tarne kiirus
    • loob võimalused tellimuste kiiremaks täitmiseks, mille tulemusel tarneahel lüheneb, laovaru väheneb ja klienditeeninduse tase tõuseb.
    • reisi- ja kaubalennukid

  • Meretransport
    • rahvusvaheliste kaubavedude kõige levinum veoviis
    • võimaldab transportida raskeid ja mahukaid kaubakoguseid
    • suhteliselt aeglane ja saabumisajad võivad sõltuda kontrollimatutest teguritest

    Mereveod on
      • puistekaupade veod – pakendamata kaubad (teravili, süsi)
      • tavaveos – kaup, mida mingil põhjusel ei saa mahutada konteinerisse ja seetõttu veetakse seda laeva trümmis või laevatekil kinnitatuna
      • konteinerveod – kaupade vedu spets ISO standardite kohastes konteinerites, see hõlmab tervet veoahelat.
      • veeremite veod – ro-ro laevad, millel on mehhaniseeritud kaldteed veeremite sõiduks laevalt laevale.

  • Kombineeritud veod – kasutatakse mitut veoviisi koos. Levinuimad on konteinerveod (laevas, rongis, autol)
    Ladude töö eesmärk on korraldada iga päev sisenevate kaubavoogude käsitsemist kuni kaupade hoiustamise ja väljasaatmiseni, kindlustada hoiustamine toodete hävimise või vigastusteta ja soovitud ajal ning soovitud kogustes väljastada vedamiseks kaubad.
    Ladude kasutamise põhjused:
  • transpordikulude kokkuhoid
  • tootmiskulude kokkuhoid
  • hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine
  • tootmiskomponentide varu hoidmine ettenägematute tarnehäirete puhuks
  • erinevatelt tarnijatelt erineval ajal sisse ostetud materjalide koondamine ühte kohta
  • ettevõtte klienditeeninduse taseme tagamine
  • tootjate ja klientide vaheliste ajaliste ja ruumiliste erinevuste ületamine
  • tarnevaru loomine planeeritud või ettenägematute tootmisseisangute puhuks
  • sesoonse nõudmise puhul varude loomine müügiperioodiks
    Ladude tüübid
  • üldotstarbeline kaubandusladu
  • külmutusladu
  • tolliladu
  • omandiladu (avatud laopind, privaatruum või sektsioon, kahe eelmise vahevariant)
  • spetsiaalladu teatud põllumajandussaaduste jaoks
  • puistekaupade ladu
  • jaotuskeskus
  • terminaal, või sorteerimis- või ümberlaadimisladu
  • komponendilaod
  • cash & carry laod
    Kaubavoo liikumisskeemi järgi jagunevad laod kaheks.
    Läbivooluladu:
    + selge tegevuste jaotus
    + materjalivood liiguvad ristumiseta
    - info liikumine viivitusega
    - pikad siirdamisteekonnad
    - vajalikud suured tööalad
    - vähemefektiivne tõstukite kasutamine
    U-liikumise ladu
    + vastuvõtu- ja loovutusala asuvad kõrvuti
    + info liikumine paindlik
    + kaupade lühikesed siirdamisteekonnad
    - kaubavoogude liikumisteede lõikumine
    Tegevused laos:
  • veoautode, konteinerite jms vastuvõtt ja tühjakslaadimine
  • kaupade paigutamine hoiukohtadele
  • ladustamine
  • siirdamine
  • komplekteerimine
  • järelkontroll
  • ühitamine, pakkimine ja markeerimine
  • laadimispiirkonda siirdamine ja konsolideerumine
  • pealelaadimine ja lähetamine
  • lao administreerimine
  • lao korrashoid
  • kaubakäsitlustehnika korrashoid
  • Mõningad terminid logistilise poole pealt #1 Mõningad terminid logistilise poole pealt #2 Mõningad terminid logistilise poole pealt #3 Mõningad terminid logistilise poole pealt #4 Mõningad terminid logistilise poole pealt #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 51lK Õppematerjali autor
    Eksamiks ettevalmistumiseks

    Sarnased õppematerjalid

    Logistika I eksami materjal-spikker-koos raamatu lehekülgedega
    16
    docx

    Logistika I eksami materjal (spikker, koos raamatu lehekülgedega)

     Paljusid funktsioone täidavad partnerid. 9) Logistika juhtimise 3 põhikontseptsiooni: lk 72-76  Kogukulude kontseptsioon - võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid, samas säilitades vajalik klienditeeninduse tase.  Suboptimeerimise vältimise kontseptsioon - püütakse saavutada maksimaalseid tulemusi eraldivõetuna igas logistika tegevusvaldkonnas. See ei vii kogu logistilise tegevuse maksimaalsele efektiivsusele tervikuna.  Kulude kompromissi kontseptsioon - ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. 10) Miks tuleb vältida suboptimeerimist logistikas? Lk 76 Püüdes saavutada maksimaalseid tulemusi eraldi igas logistika tegevusvaldkonnas, vähendab see

    Logistika ja tarneahelad
    Logistika konspekt
    56
    doc

    Logistika konspekt

    Liigsed varud, allahindlused ja mahakantud varad (write-offs). Sagedane tellitud kauba puudumine laos ja kohaletoimetamise kärus. Õigeaegse kohaletoimetamise probleemid. varade kasutamise madal efektiivsus ­ varude ringluskiirus, laoruumi kasutamine, lähetatud kaupade väärtus töötaja kohta. Klienditeeninduse probleemid. Probleemid tarnijatega. Vastavalt materiaalsete väärtuste Eikumisele mööda kujutatud tarneahelat võib kogu logistilise tegevuse jaotada kolmeks suhteliselt iseseisvaks astmeks: ~ Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest; Materjalilogistika (materials management) ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogudejuhtim--m--eto--otmis(täötlemis)protsessi käigus;

    Logistika
    Logistika spikker
    2
    docx

    Logistika spikker

    Juhul, kui laos ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Ettevõttel oli oma autopark ja laod ja nõutavat kaupa pole, siis probleem püütakse lahendada asenduskauba pakkumisega või põhitegevuse kõrvalt pidi juhtima ka transporti ja ladusid. hilisema kauba kohaletoimetamisega. 2. 2PL (1970 ­ 1985) Second Part Logistics ehk logistilise teenuse allhange. Ettevõtetel olid 2. Tellimuse info. Kiire ja täpne informatsioon kliendile tellimuse täitmisest ­ kauba olemasolust olemas ressursid logistiliste operatsioonide teostamiseks, kuid nad ostsid mõnikord sisse laos, tellimuse seisust, eeldatava väljasaatmise ja kohalejõudmise ajad, jne. ühekordse tegevusena logistilist teenust. 3. Tellimistsükli elemendid. Tellimistsükkel on aeg kliendi tellimuse esitamisest kuni talle kauba 3

    Ettevõtlus
    Logistika alused põhjalik konspekt
    25
    odt

    Logistika alused põhjalik konspekt

    nõudmisele · Optimaalse suurusega kaubavoogudest(pidev, ühtlane kaubavoog) · Optimaalse suuruse ja koosseisuga varudest(valik erinevaid kaupu laos) · Transpordiliigi ja transpordivahendite valikust · Logistikateenuste hindade ja tariifide ühtlasel tasemel hoidmisest pika aja jooksul Paindlikkus Ettevõtte võime tulla vastu kliendi soovidele, mis erinevad varem kokkulepitust. Logistilise teenindamise paindlikkus peab olema seda suurem, mida väiksem on müügiprognoosi täitumise tõenäosus ja tarnekindlus logistikaahelas. Klienditeenindusel on otsene mõju ettevõtte turuosale ja kuludele, nende kaudu ka kasumile ja rentaablusele. Klienditeeninduse kvaliteet Kui teenindustase on kliendi ootustest ja tarnija tegelikest võimalustest kõrgem, vastab teeninduse kvaliteet tarnija antud lubadusele. Mida väiksem on erinevus ootuste ja tegeliku tajumise vahel, seda

    Logistika alused
    Turunduslogistika kordamiseks
    18
    docx

    Turunduslogistika kordamiseks

    Ettevõttesisene resursside planeerimine ­ ERP · Välja arenenud MPR (materjalivajaduse planeerimist) süsteemist · Integreerib ettevõtte kõik äritegevused (müük, rahandus, tootmine, jaotus, inimressursid) eesmärgiga optimeerida kulusid · Kogu ettevõtte tasemel plaanida ja juhtida ressursse. · On olemas keskne andmebaas ja erinevad abifailid info talletamiseks. · Koostab erinevaid juhtimisaruandeid, mille pealt tehakse strateegilisi juhtimisotsuseid. Transport Transpordi olemus ja tähtsus · Transport on ühenduslüli, mis seob omavahel erinevaid logistikategevusi ja realiseerib kaupade füüsilist liikumist tarneahelas. · Suurimad logistika kulud · Transpordi ülesanded on järgnevad: transpordivahendite parameetrite kooskõlastamine protsessi osaliste vahel, ühtse tehnoloogia kasutamine, veoliigi ja- vahendite valimine,

    Baaslogistika
    Ärilogistika kordamisküsimuste vastused
    44
    docx

    Ärilogistika kordamisküsimuste vastused

     Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37  Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust 3)Interdistsiplinaarsus: Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega 4) Tarneahela ulatus: Tarneahela moodustavad omavahel seotud logistikategevused. Sinna hulka kuuluvad kõik toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisse kaasatud organisatsioonis, inimesed, tehnoloogiad, tegevused, info ja

    Ärilogistika
    Ärilogistika- eksamimaterjal
    76
    docx

    Ärilogistika- eksamimaterjal

    fookus, vajaduste ja rahulolu monitooring, kerge firmaga kontakteeruda, suhete arendamine, paindlikum struktuur. Säästliku tootmise nimetus tuleb põhimõttest kasutada palju vähem ressursse, kui on vaja võrreldava tootemahu saamiseks tavalises masstootmises. Põhimõtteliselt ühendab säästlik tootmine/mõtlemine masstootmise ja käsitöö eelised. Säästlik mõtlemine on üha korduv tegevus selleks, et püüelda täiuslikkuse poole, elimineerides ajaraiskamist ja suurendades seega väärtust tarbija seisukohalt. 5. Aeg logistikas, just-in-time, LEAN  Märksõnad: tarneahela ajakulu analüüs, aja kompressioon, nõudlusaeg, läbimisaeg, läbimisaja lõhe, tarneahela üleminekupunktid, edaslükkamine (postponement), varudepõhine tootmine, tellimuspõhine lõppkooste, tellimuspõhine tootmine, tellimuspõhine tootedisain. Paindlik tootmissüsteem ja erinevus traditsioonilisest tootmisest.

    Ärilogistika
    Logistika eksami kordamisküsimused Mainor
    8
    docx

    Logistika eksami kordamisküsimused Mainor

    Logistika kordamisküsimused 1. Mis on hankelogistika? Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Jaotuslogistika (physical distriution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode tarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni (total cost consept) logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4. Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni (the cost trade off) logistikas. Tihti satuvad eri logis

    Logistika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun