KÜ: Etteantud teksti vormistamine (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Tarkvarauuring

Sisaldab ka kalendrit ja tööülesandeloendit. OneNote on märkmete kogumise programm. See võib koguda kasutajate märkmeid ( käsitsikirjutatud või trükitud ), jooniseid, ekraanilõikeid, audio kommentaare ja jagada neid teiste OneNote kasutajatega internetis. Access on andmebaaside tarkvara. Seal saab luua andmebaase mingi ühise tunnuse järgi ühendatud andmefailidest või ka ainult ühest failist. Publisher on küljendustarkvara, millega saab luua teksti, graafikaid ja pilte sisaldavaid trükiseid ( voldikud, vihikud ), reklaame ja elektroonilisis dokumente. InfoPath on vormide loomise ja andmekogumistööriist. InfoPathi saab kasutada, et koguda äriandmeid inimestelt, kellega sa töötad, kaasaarvatud kolleegidelt, klientidelt, partneritelt ja tarnijatelt. SharePoint aitab avardada koostöövõimalusi. Lync on suhtlusklient. Põhiliste funktsioonide hulka kuuluvad kiirsõnumite saatmine, häälfunktsioonid ja videokonverentside pidamine

Kontoritöö tarkvara

23

doc

Tarkvarauuring

). 8 Tänu lihtsusele saab selle tarkvara kasutamisega hakkama igaüks, kes valdav inglise keelt. Tuleb vaid luua endale Google`is konto ja imelihtsalt saab luua kas otse veebi või tõmmata arvutist dokument, arvutustabel, esitlus vms. Väljavalitud loomingut saab jagada igaühega, kellele anda ligipääs, kusjuures ligipääsu saab anda vaid väljavalitud kaustadele. Tekstiredaktoris on olemas kõik peamised tööriistad, mis vajalikud teksti kirjutamiseks ja redigeerimiseks. Mobiilikasutajatel võimaldab Google Docs sirvida Google Docs dokumente, arvutustabeleid, kuid mitte esitlusi PDF-failidena. Arvamus See on küll mugav lahendus, kuid kui peaks olema vajadus keerukama tekstitöötluse järele siis Google Docs-st jääb väheks, kuna ta ei paku väga laialdasi võimalusi tekstitöötluseks. Nii-öelda ,,keskmisele kasutajale" pakub Google Docs kõik, mis lihtsa tekstifaili loomiseks vaja.

Arvutiõpetus

46

doc

Juhiabi ja sekretäri tööjuhis

Joonis 3. Korpuse komponendid Üks tähtsamaid pesi korpuse küljes on USB ühenduspesa. See on koht, kus saab ühendda hiire, mälupulga või ID-kaardilugeja. Osadel arvutitel asub see pesa korpuse esiplaanil, kuid samas võib olla ka korpuse tagapaneelil või lausa külje peal. (Riistvara, 2010)  Protsessor (CPU – Central Processing Unit) on arvuti „aju“: protsessori ülesandeks on töödelda läbi kõik etteantud ülesanded ning väjastada tulemused. Protsessori kiirus: kui kasutad Windowsi-põhiseid arvuteid, milles töötab Intel Celeroni, Pentiumi või AMD mikroprotsessorid, ei tohiks protsessori töökiirus muret valmistada, kuna enamiku andmetöötlustoimingutega tulevad toime peaaegu kõik tänapäevased protsessorid. Andmetöötluskiiruse mõõtühik on

Ametijuhend

39

doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

peaks juht upgrade ei tooda soovitud tulemusi · Uus, väidetavalt rohkem kasutajasõbralik liides, kaasa arvatud arendamise raamistiku teemad töölauakeskkond · Kasutaja kiire vahetamise , mis võimaldab kasutajal salvestada hetkeseisu ja avatud rakendused oma arvutist ning võimaldada teise kasutaja sisse logida kaotamata selle teabe · ClearType font muuta mehhanismi, mille eesmärk on parandada teksti loetavust kohta vedelkristallekraaniga (LCD) ja sarnased monitorid · Remote Desktop funktsionaalsus, mis võimaldab kasutajatel ühendada arvuti Windows XP Pro kogu võrgu või Interneti ja juurdepääs oma rakendusi ja faile, printereid ja seadmed · Toetus kõige DSL modemid ja IEEE 802.11 ühendused, samuti võrgustike üle FireWire ning Bluetooth Windows XP Pildid 19 1.9

Microsofti operatsioonisüsteemid

33

docx

Tekstitöötlus: Alustamine Windows XP-ga

Akende sisu Menüüd Menüüd asuvad otse akna ülaservas asuva tiitliriba all. Sirvige menüüsid, et vaadata käske ja tööriistu, mida saate oma programmis kasutada. Kui leiate soovitud käsu, klõpsake seda. Dialoogiboksid Kui programm vajab teilt käsu täitmiseks täiendavat teavet, kuvatakse dialoogiboks. Sõltuvalt dialoogiboksi ülesehitusest võidakse teavet esitada mitmel viisil. Mõnes dialoogiboksis peate klõpsama ja teksti tippima. Mõnel juhul peate pakutud loendist valiku tegema. Võite valida ühe variandi või märkida ühe või mitu soovitud valikut. Kerimisribad Kui teie faili sisu ei mahu aknasse ära, saate soovitud sisu kuvamiseks vaadet hõlpsasti nihutada. Akna servas asub kerimisriba. Lehekülje nihutamiseks aknas klõpsake liugurriba ja lohistage seda hiirenuppu all hoides. Tegumiriba Iga kord, kui avate mõne akna, ilmub seda tähistav nupp ekraani alumises servas asuvale tegumiribale

arvutiõpe

91

doc

Exeli õpetus

...........................................................................................18 Automaatkorrektuuri loendisse tekstikirje lisamine...................................................................19 Vormindamine.............................................................................................................................. 19 Täheregistri muutmine.............................................................................................................. 19 Teksti vormindamine................................................................................................................19 Läbikriipsutus, üla- ja allindeksid..............................................................................................20 Teksti tausta värvi muutmine....................................................................................................20 Mustri- või täiteefektide rakendamine taustavärvile............................................

Informaatika

95

pdf

Projektijuhtimise e-konspekt

Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................

Infosüsteemi projekteerimine

41

docx

IKT põhimõisted

2.2 Sisendseadmed Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Sisendseadmed muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Personaalarvutisüsteemide peamisteks sisendseadmeteks on (11): 1. klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks 2. hiir kui elektrooniline "nimetissõrm" 3. skänner, mida kasutatakse peamiselt pildikujutise optiliseks lugemiseks 4. magnetkirjalugeja ja -kaardilugeja 5. valguspliiats 6. puuteekraan (touch-screen) 7. digitaator (graafikatahvel) 8. pliiatsiarvuti, mille puhul spetsiaalse pliiatsi taolise kirjutusvahendi abil on võimalik 9. käsitsikirjutatud info arvutisse sisseviia 10

Infotehnoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)