Vastus leiad õppematerjalist: Juhtimise alused küsimused

Juhtimise alused küsimused (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on organisatsioon?
Mis on juhtimine?
Millistest komponentidest koosneb juhtimine?
Millised on juhtide põhilised rollid Mintzbergi järgi?
Millised on juhi põhilised oskused ja kuidas need erinevad juhtimistasemeti?
Millest koosneb organisatsioon makrokeskkond?
Millest koosneb organisatsiooni mikrokeskkond?
Milles seisneb juhtide eetiline ja sotsiaalne vastutus?
Mis on organisatsiooni kultuur ja millistest elementidest see koosneb?
Milles seisneb planeerimine juhtimises?
Millised on planeerimise tasandid?
Mis on strateegiline planeerimine?
Mis on taktikaline planeerimine?
Mis on operatiivne planeerimine?
Millised on organisatsiooni strateegia 3 tasandit?
Millised on peamised otsustamismudelid?
Milles seisneb organiseerimine juhtimises?
Mis on organisatsiooni struktuur?
Milles seisneb töö tegurite kaudu lähenemine?
Mis on juhtimisulatus ja kuidas see avaldub?
Mis on rivi- ja staabiorganisatsioon?
Mis on eestvedamine?
Millised on peamised võimu allikad juhtimises?
Mis põhjustavad stressi organisatsioonis?
Mis on konflikt ja millised on selle liigid organisatsioonis?
Kuidas toimub konflikti reguleerimine organisatsioonis?
Mis on kontroll juhtimises?
Millised on kontrolli eesmärgid?
Millised on kontrolli liigid?
Millised on kontrollimise etapid?

JUHTIMISE ALUSED
Riina Rohelaan

Mis on organisatsioon ?
Organisatsioon on kindla iimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki.

Mis on juhtimine? Millistest komponentidest koosneb juhtimine?
Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamine protsess, mis toimub pidevalt muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud resursside kasutamisel .

Kirjelda juhtide klassifikatsiooni juhtimistasandite ja juhtimisvaldkondade järgi.
JUHTIMISTASANDID
Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle „tõlkimine“ organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tegevusplaanide ja eelarvete kooskõlastamine. Üldine strateegia elluviimise ja organisatsiooni eesmärkide saavutamise kontroll.
Juhtimistegevus ettevõtte terviku tasandil.
Keskastmejuhid Strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ja vajalike ressursside planeerimine allüksusele pandud eesmärkide saavutamise ja ressursside kasutamise kontroll.
Juhtimistegevus konkreetse funktsiooni/prioriteetse allüksuse tasandil.
Esmatasandijuhid üksiktoimingute elluviimine ja kontroll. Juhtimistegevus seotud eeskätt tehniliste näitajate suunamise ja kontrollimisega.
Juhtimistegevus operatiivtasandi funktsiooni/väiksema tähtsusega allüksuse tasandil.
JUHTIMISVALDKONNAD
tootmine, müük finantsid , turundus, personal, muud

Millised on juhtide põhilised rollid Mintzbergi järgi?
Suhtlusrollid esindaja – ettevõtte sisse- ja väljapoole; juhtija -eestvedaja – töötajate motiveerimine ; sidepidaja – ettevõtte sees-ja väljaspool.
Infoga seotud rollid vastuvõtja – info vastuvõtja organisatsioonis; jagaja – info edastamine organisatsiooni; kõneleja – info andmine väljaspoole organisatsiooni.
Otsustamisega seotud rollid uuendaja – proleemidele uute ja paremate lahenduste leidmine; ressursside jagaja; arusaamatuste lahendaja – erandlike probleemide lahendamine; läbirääkija – organisatsioonile parimate tehingute saamine.

Millised on juhi põhilised oskused ja kuidas need erinevad juhtimistasemeti?
Juhi põhilised oskused – tehnilised, suhtlemisalased ja konseptuaalsed. Tippjuhtidel on suurem rõhk konseptuaalsetel oskustel (48%) järgnevad suhtlemisoskuse (33%) ja siis tehnilised oskused (19%). Kesktasemejuhid on tehnilised oskuded 32%, suhtlemisega seotud oskusi 41% ja konseptuaalsetele pööratakse rõhku 27% ulatuses. Esmatasandi juhtidel on tehnilisi oskusi tarvis 55% ulatuses, suhtlemisega seotud oskusi 31% ja konseptuaalseid oskusi 14% ulatuses.

Mille poolest jäid juhtimise ajalukku sellised isikud: Frederic Taylor, Max Weber , Henry Fayol, Elton Mayo , Mary Parker Folett, Douglas McGregor?
Frederic Taylor – Kirjutas esimese juhtimisalase teose „The Principles of Scientific Management “. Töö ja töötajate planeerimine ja rakendamine.
Max Weber – arendas teooria kus organisatsiooni õigeks toimimiseks peab olema selge tööjaotus, selge hierarhia , formaalsed reeglid ja protseduurid.
Henry Fayol - Sõnastas esmakordselt juhi tööpõhimõtteid järgiva teooria. Räägitakse tööjaotusest, võimupõhimõttest, distsipliinist, suundadest jne.
Elton Mayo – eksperimenteeris valgustusega ja konveieriga, tuvastas et lisaks tööringimustele sõltub töö tulemus inimsuhetest.
Mary Parker Folett – pidas töö puhul määravaks ühtset vaimu ja meeskonnatööd; enesekontrolli võimalust- inimene peab ise oma tööd kontrollima, mitte ainult ülemus.
Douglas McGregor – teooria x ja y inimesest, kus esimese puhul inimene on laisk ja töötab karistuse kartuses ning väldib vastustust ja viimase puhul töö on sama loomulik tegevus kui puhkus – inimene on võimeline tööle pühenduma, ennast kontrollima, võtma vastutust jne.

Millest koosneb organisatsioon makrokeskkond ?
Makrokeskkond koosneb:

Rahvusvahelistest teguritest – ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid. nt liitumine EL-ga, keskkonna kaitse tõhustamine, kõrgtehnoloogia areng.
Majanduslikud tegurid – muutused inflatsiooni, rahvamajanduse koguprodukti , raha ja tööjõu hinnas jne.
Sotsiaal-kultuurilsed tegurid – muutused demograafilises seisundis, elanike kultuurilised, religioosesed iseärasused, haridustase jne.
Poliitilised ja õiguslikud tegurid – seadusloome: mis on lubatud või keelatud, valitsuse poolt tehtud soodustused ja subsiidiumid .
tehnoloogilised tegrid – tehnloogia tase, muutused selles.

Millest koosneb organisatsiooni mikrokeskkond ?
Mikrokeskkonda kuuluvad konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid (organisatsioonid ja rühmitused, mis mõjutavad organisatsioon tegevust- tarbijakaitse, töökaitse; eristatakse kodanikulagatustel ja riikikult loodud regulaatoreid)

Milles seisneb juhtide eetiline ja sotsiaalne vastutus?
Juht eetika väljendub järgmistes tegevustes:

Kuidas org. kotleb oma töötajaid (värbamine ja valik vabastaine, töötasu maksmine , töötingimused, privaatsus jne)
Kuidas töötajad suhtuvad organisatsooni – firmasaladuste hoidmine, kingituste vastuvõtmine tarnijatelt, ausus kulude arvestamisel, ausus kauba ja väärtustega ümberkäimisel.
Kuidas org. kohtleb väljastpoolt sisenejaid – kas kliente teavitatakse muudatustest teeninduses , toodete osas, kas tarnijaid teavitatakse makseraskustest jas fnantseerijatele antakse objektiivset infot firma majandustegevuse kohta.

Sotsiaalne vastutus seisneb vabaduse astmest tulenevalt:

Vabas tahtses – määrav on inimese mõtteviis, eelistused , väärtused, huvid jne
Eetika – määravad on tavad ja normid – kas neist tahetakse kinni pidada või mitte
Seadused – määravad on õigusaktid, kas riskitakse karistuse saamisega või mitte.

Mis on organisatsiooni kultuur ja millistest elementidest see koosneb?
Organisatsiooni kultuur on organisatsioonis välja kujunenud ühiste väärtuste ja tõekspidamiste süsteem, mis juhib käitumist. Elementideks on legendid, sümbolid kangelased ja rituaalid ja suuremas perspektiivis vääruses.

Millised on rahvusvahelise juhtimise peamised iseärasused, millega tuleb arvestada?
Teistesse riikidsse laienedes peab arvestama:

Eri piirkonna tarbijatel on erinevad eeistused ja vajadused mida põhjustavad kliima, kultuuri ja ajaloo erinevused.
Infrastruktuurid ja traditisioonid erinevad piirkonniti – vasakpoolne liiklus , kella viie tee inglismaal
Jaotuskanalite erinevuse tõttu tuleb kaasutada erinevaid turundusstrateegiaid
Riikides on erinevad seadused.

Milles seisneb planeerimine juhtimises?
Plaeerimise käigus määratase kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus. Planeerimine võimaldav ette prognoosida protsessi eesmärgi seadmisest nende saavutamiseni. Planeerimine on üks osa juhtumisest ja avaldab mõju kõikidele muudele juhtimisprotsessidele: organiseerimisele, eestvedamisele ja motiveerimisele, ning kontrollimisele.

Millised on planeerimise tasandid ?
Plaane liigitatakse:

Kavandavate ajavahemike alusel – pikaajalised plaanid, taktikalised plaanid, lühiajalised plaanid.
Juhtimistasadi alusel – strateegilised plaanid, operatiivplaanid.
Valdkondade alusel – müügi plaanid, tootmisplaanid, finantsplaanid

Mis on strateegiline planeerimine?
Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Eesmärkide omadused: mõõdetavus, arusaadaus, motiveeritus, reaalsus , saavutatavus, paindlikkus , sobivus .

Mis on taktikaline planeerimine?
Taktikalised eesmärgid ei ole midagi iseseisvat , vaid tulenevad strateegilistest eesmärkidest. Taktikalistel planeerimisel konkretiseeritakse üldsõnalisi strateegiaid – konkreetsete ressursside ja tegevuste ajalise piirangute määratlemine.

Mis on operatiivne planeerimine?
Operatiivplaanid koostatakse lähtuvalt taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamiseks. Need plaanid on kitsa suunitlusega ning ette nähtd täitmsele lühikese aja jooksul esmatasandi juhtide poolt. Operatiivplaane tehakse ühekordseks kasutamsieks – programmid , projektid ja korduvkasutamiseks – standardprotseduurid ja reeglid.

Millised on organisatsiooni strateegia 3 tasandit ?
Ettevõtte tasandi strateegia, äritasandi strateegia ja funktsionaaltasandi strateegia.

Kirjelda korporatsioonitasandi strateegiaid.
Korporatsiooni tasandi strateegia jaguneb:

Kasvuks, kus ettevütte tahab kasvada, vallutada teisi turge. Selleks on võimalus kontsentratsioon, mitmekesistamine, integratsioon ja ühisettevõte. Esimesel juhul tehake mingile kindlale tootele laienemiskava, teise puhul laiendatakse tootevalikud, kolmanda pujul ettevõte omandav mingeid äriosasid ja viimase puhul ühinetakse teise ettevõttega.
Stabiilsus, kus hoitakse olemasolevat turuosa ja püsitakse samas kohas.
Taandutakse, kus ettevõte tükeldatakse või taganetakse ühele kindlale valdkonnale et kasumit suurendada ja kulusid vähendada. Selle võimalused on saagikoristus, saneerimine, taandumine.

Kirjelda tootmisharusisest konkurentsi mõjutavaid faktoreid Porteri järgi.
Äritasandi strateegiaid mõjutavad Porteri arvates:

Potensiaalsete uute sisenejate poolt tekitatud oht. Lidl sisenemine eesti turule.
Ostjate võim firma üle (kogu toodangu ostab ära üks kaks suurt ostjat). Elcoteq kui alltöövõtja erikssonile.
Tariafirmade positsioon hinnaläbirääkimistel (materjali ainutarnija ui materjalile on rohke nõudlus) euroopas valitsev suhkrutootja danisco
Teiste tootmisharude asendustooted. Elektri asendustoode soojuse toottmisel on gaas .
Firmade omavaheline konkurents haru ees, kus püütakse üksteist üle trumbata. Pepsi ja koka omavaheline konkurents.

Millised on peamised otsustamismudelid?
Bürokraatlik – iseloomulik lähenemine otsustamisele organisatsioonis, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamise aluseks formaliseeritud protseduurid, eesmärgid jm kokkulepitud põhmõtted. Nt pank , riigiasutused, mis pakuvad avalikke teenuseid jne.
Professionaalne-kollegiaalne – iseloomulik lähenemine organisatsioonile, kus on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide a mitteformaalsete reeglite alusel isikutevahelise suhtlemise käigus. Näiteks väiksemad kosultatsioonifirmad jt teenuseid pakkuvad firmad.
Poliitiline – lähtutakse jõudude vahekorrast organisatioonis. Nt teatud liidud ja ühendused, mis esindavad erinevaid huvigruppe.

Milles seisneb organiseerimine juhtimises?
Organiseerimise käigus määratakse kindlaks planeerimise käigus fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Organiseerimine määratleb kuidas seda teha.

Mis on organisatsiooni struktuur?
Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel eesmärgiga luua tõhus tööjaotus. Selleks määratakse iga ametikoha funktsioonid ja seos teiste ametikohtadega.

Mida mõistetakse järgmiste terminite puhul: töö spetsaliseerimine, töö rotatsioon, töö laiendamine, töö rikastamine ?
Töö spetsialiseerimine iseloomustab, millisel määral on suurem ülesanne osadeks jaotatud ja inimeste vahel jagatud.
Töö rotatsioon töötajad liiguvad süstemaatiliselt ühelt töökohalt teisele.
Töö laiendamine suurendatakse töötajale antud ülesannete arvu.
Töö rikastamine suurendatakse lisaks ülesannete arvule ka töötaja otsustusõigust ja vastutust.

Milles seisneb töö tegurite kaudu lähenemine?
Põhineb töötajate motivatsiooni ja töörahulolu suurendamisel vastavate tegurite kaudu.

Kirjelda järgmiste struktuuritüüpide põhiolemust: funktsionaalne struktuur, struktuur toodete järgi, asukoha järgne struktuur, struktuur tarbijate järgi, maatriksstruktuur , meeskondlikstruktuur, multidivisijoniline struktuur.
Funktsionaalne struktuur On organisatsiooni jaotus mingi kindla valdkonna järgi. Allüksused saab komplekteerida ühe ala asjatundjatest, juht sama ala asjatundjana saab juhendada alluvaid, koordineerimine on lihtsam. Puuduseks on struktuuri sobivus väikesese suurusega ettevõtetle, ei arvesta teiste üksustega, ei nähta tulemuslikkust.
Tootepõhine struktuur kasutatakse tootmisettevõtetes tootete tootmise järgi. Ühe tootega seotud tgevusi koordineeritakse koos, otsustamine kiire ja tuelmuslik ning hinnatav, arvepidamine on lihtne. Puuduseks võib olla juhi liigne keskendumine ühele tootele ja jätta terve org. huvid tahaplaanile; suurenevad üldhalduskuludkuna igas tooteallüksuses peavad olema omad spetsialistid .
Asukohajärgne struktuur kasutatakse müügi ja turundusettevõtetes. Organisatsooni kohandatavus mutuvate keskkonnatingimustega a klientide erinevate nõuetega, puuduseks on et koordineerimiseks vajalik mahukas haldusaparaat.
Tarbijapõhine struktuur tarbijad liigitatakse gruppideks ja kasutatakse vastavat kliendigruppi tundvat personali.
Maatriksstruktuur Proektipõhine jaotus kus valdkonnad (administratsioon, tootmine logistika) jaotatakse projektide peale. eeliseks on paindlikkus org kujundamisel, puuduseks koordineerimiseks vajalik mahukas haldusaparaat ja võib tekkida alluvuskonflikte.
Meeskondlik struktuur sarnaselt maartitrukturiga paiknevad töötajad funktsionaalsetes üksustes, millest moodustatakse vajadusel operativseid meeskondi konkreetse problemi lahendamiseks.
Multidivisjoniline struktuur selle struktuuri peamiseks erinevuseks on see, et omab peakontorit, mis võimaldab terviklikku kontrolli kasvu ja arenemise osas ja puuduseks kordineerimiseks vajalik kulukas haldusaparaat.

Mis on juhtimisulatus ja kuidas see avaldub?
Juhtimisulatus on ühe juhi alluvuses olevate inimeste arv, kes talle otseselt peavad aru andma. Optimaalne 3-7 inimest. Avaldub lameda ja laia juhtimisuatusena, kus on vähe juhtimistasandeid ja suur otsealluvate arv. Ning pikk ja kitsas juhtimisulatus kus on palju juhtimistasandeid ja väiksem otsealluvate arv.

Mis on delegeerimine ja kuidas see seondub tsentraliseerituse ja detsentlariseeritusega?
Delegeerimine on võimu jaotamine organisatsioonis. Kasutatakse laialdaselt ka koolitamismeetodina. Tsentraliseerituse puhul toimub otsustamine tipus ja see on detsentraliseerituse vastus ning selle puhul ei väljend delegeerimist. Desentraliseertus näitab kuidas otsustusõigused on juhtimistasanditest lähtuvalt ära jagatud.

Mis on rivi- ja staabiorganisatsioon?
Rivi- ja staabiorganisatsioonide vahel peaks valitsema koostöö ja vastastikune toetus organisatsiooni kui terviku eesmärkide täitmiseks. Staabiorganisatsiooni osa selles loos on väärtust loova ehk riviorganisatsiooni toetamine . Riviorganisatsiooni tegevuse alla kuulub toote turundus, materjali ost, tootmine, müük, staabiosa on finants , haldustegevus ja personal.

Mis on eestvedamine ? Millised on juhi ja liidri peamised erinevused. Loetle peamised eduka liidri omadused.
Eestvedamine on otsustuste tegemise eest vastutuse võtmine juhi poolt enda peale mingi projekti läbiviimiseks, liidriks astumine. Juht on isik kel on ameti ja positsiooniga antud võim, liider on isik kel võib eelpool mainitud puududa kuid ta tekitab teistes emotsionaalse soovi talle järgneda.

Kirjelda eestvedamist juhtimise võrkmudeli abil.
Tegevus on orienteeritud töötajatele või tulemusele. Liidri käitumise struktuur on suunatud siis vastavalt hoolivusele- inimeste vahelisele suhetele ja teisel juhul algatusele suunaga tööalastele suhetele

Millised on peamised võimu allikad juhtimises?
Taasul põhinev võim – inimesed tajuvad juhil olevaid ressursse, millest võib neile kasu olla – edutamine, palgatõus, paremate tigimuste võimaldamine
Karistusel põhinev võim – inimesed tajuvad, et juhil on võimalus korraldada neile ebameeldivusi, kui nad ei allu- noomitused, palga võiametikprgenusest või suhtlemisõimalusest ilmajätmine.
Positsioonil põhinev võim – inimesed tajuvad, et liider on nendest kõrgemal positsioonil, seda seostatakse näiteks turvatundega, jäljendamissooviga jne.
Karismaatilisusel põhinev võim – tajutakse liidri isiksuse võlu, ta meeldib alluvatele, temaga tahetakse sarnaneda ja suhelda.
Ekspertvõim – liidril on suured teadmised mingis olulises organisatsiooni valdkonnas, mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest kogemusest ja teadmistest.

Mis põhjustavad stressi organisatsioonis?
Ülesande nõuded – kiired otsused, kriitilised otsused. vähene info otsustamiseks.
Füüsilised nõuded – ekstreemsed temperatuurid, halvasti kujundatud tööruum, ohud tervisele.
Rolli nõuded – rolli ebaselgus, rollikonflikt.
Isikutevahelised nõuded – rühma surve konfliktsed isiksused .

Mis on konflikt ja millised on selle liigid organisatsioonis?
Konflikt on töötajatevahelises suhtes esinev vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra.

Kuidas toimub konflikti reguleerimine organisatsioonis?
Konfliktiga seotud isikute kindlaks määramine, põhjuse väljaselgitamine, tekkinud probleemi lahendamine. Kofliktide lahendamine peaks algama nende tekkimisfaasis.

Mis on kontroll juhtimises? Millised on kontrolli eesmärgid?
Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. Näiteks kulutuste võrdlemine eelarvega , tehtud tegevuste võrdlemine planeeritud tegevustega jne.

Millised on kontrolli liigid?
Füüsiliste vahendite kontroll – laoseis kvaliteedi kontroll jne
Inimressursside kontroll - valiku, koolituse, arendamise kontroll jne
Ressursi kontroll – müügi- ja turundusprognoosid, tootmisplaan, majandusprognoosid jne
Finantsressursside kontroll – rahavoogude kontroll
Strateegiline kontroll – kui Strateegiline kontroll – kui tulemuslikud on äristrateegia ja selle alamstrateegia eesmärkide saavutamiseks, teostavad tippjuhid
Taktikaline kontroll – kui tulemuslik ja strateegiaga seotud on allüksuste tegevus, teostavad kesktasemejuhid.
Operatsiooni kontroll – ressursside tooteks ja teeuseks muutmise kontroll, näiteks kvaliteedi kontroll, teostavad esmatasandi juhid

Millised on kontrollimise etapid?
Eesmärkide ja standardite väljatöötamine, töötulemuste mõõtmine, tulemuste võrdlemine standarditega, korrektiivide sisseviimine.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 109 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

109 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kettik Õppematerjali autor

organisatsioon töötaja planeerimine planeerimine tasandi strateegia põhinev võim tulemuslik haldusaparaat lähenemine juhtimisulatus kontrolljuhtimistegevus

Sarnased õppematerjalid

docx

Juhtimise alused - slaidid piltidega ja kahed eksamiküsimused

Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine • Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine sihtseisundite saavutamiseks • Tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks tervikuks sulandamine

Juhtimispsühholoogia

docx

Juhtimise alused

lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms.) 3.Kontseptuaalsed oskused - võime luua tervikpilt organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnast. Tehniliste oskustega tegelevad kõige rohkem esmatasandi juhid. Suhtlemis oskustega aga kesktaseme juhid. Kõige rohkem tegelevad tippjuhid kontseptuaalsete oskustega. 4. Kes olid teaduliku juhtimiskoolkonna rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna on põhiliselt rajanud tööstusorganisatsioonide juhid. Samuti on üheks selle koolkonna esindajaks F.Taylor (1911). 5. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed? 1. Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötajaid tuleb hoolega valida (et oleks tema oskused ja võimed talle antud tööga vastavad). 3. Töötajaid tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd

Juhtimise alused

doc

Juhtimise alused

tehnoloogia ja strateegia. 3. Mitteformaalne organisatsioon ehk mitteametlik organisatsioon. *Struktuur puudub 4. Primaarne organisatsioon Inimestele meeldib koos teatud tööd teha 5. Sekundaarne organisatsioon tähtis on tulemus 6. Juht - Juht on amet, millega kaasneb õigus, kohustus ja vastutus tagada organisatsiooni ettenähtud toimimine. 7. Juhtimine Juhtimine on teadus. Juhtimise eesmärk on kindlustada inimeste koostegevuse koordineeritus. Juhtimine on ka kunst. Optimaalne otsustamine. 8. Planeerimine Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus. 9. Organiseerimine Organiseerimise käigus määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia pannakse paika, mida teha,

Juhtimis alused ja organisatsiooni käitumine

doc

Juhtimise alused eksamiks õppimise konspekt

Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital

Organisatsioon ja juhtimine

doc

Kokkuvõtvad küsimused - Juhtimise alused 2012

(raiskab, saavutab eesmärgi) (saavutab eesmärgi, ressursse kasutab mõistlikult) Ei ole efektiivne ega tootlik Tootlikkus on kõrge (Raiskab, eesmärke ei saavuta) (ei raiska, eesmärke ei saavuta) Efektiivsus madal/ Säästlikkus halb Säästlikkus hea 3. Juhtimise mudel a. Mudel tervikuna, millest koosneb ja kuidas toimub? Vaja on inimesi, finantse, füüsilisi vahendeid ja infot. Ringlevad: Planeerimine ja otsustamine >> organiseerimine >> Eestvedamine >> Kontrollimine. Eesmärgid on säästlikkus ja efektiivsus. b. Juhtimine kui protsess. Muutuvas keskkonnas: piiratud ressursside max kasutamine, koostöö teiste inimestega ja tasakaal säästlikkuse ja efektiivsuse vahel peaksid põhjustama organisatsiooni eesmärkide saavutamise. 4

Juhtimine

docx

JUHTIMISE KT1 KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA 2016/17

Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine. 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht?  Väikefirmajuht peab omama ülevaadet kõige firmas toimuva kohta ning palju tööd ise ära tegema.  Suurfirmajuhil on palju alluvaid juhte, kes selle töö tema eest ära teevad.  Esmatasandi juhid peavad ellu viima tipptaseme juhtide seatud eesmärke. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna rajajaks oli F. Taylor. Tema 4 printsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus

Juhtimine

docx

Juhtimise KT. 2

tegurid? Juhtimisulatus- ühe ülemuse alluvuses olevate nende in arv, kes otseselt peavad talle aru andma, optimaalselt 3-7in. Juhtimisulatust mõjutab: 1. organisatsioonisisesed protseduurid 2. alluvate kompetentsus 3. eesmärkide standartsus 4. töö iseloom 5. ekspertide olemasolu 27. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: · Organisatsiooni suurus · Tööjaotuse sügavus · Alluvate tegevuse kooskõlastamine · Kontrollimise vajaduse määr · Juhtimisulatus 28. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandite arv omavahel seotud? Mida laiem on juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. 29

Organisatsiooni juhtimine

docx

Juhtimine - KT2 vastused

väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid. · Töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. · Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus. 12. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid: · Organisatsiooni suurus · Tööjaotuse sügavus · Alluvate tegevuse kooskõlastamine · Kontrollimise vajaduse määr · Juhtimisulatus 13. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandi arv omavahel seotud? Kitsas juhtimisulatus väike arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida ning palju

Juhtimine

Rohkem sarnaseid