David Hume (1)

Hugo Treffneri Gümnaasium
Hannes Tammik
DAVID HUME
Tartu 2010
SISUKOR
SISSEJUHATUS 3
OLULISEMAD TEOSED 5
„ Traktaat inimloomusest “ 5
„Tajudest“ 5
„Kirgedest“ 5
„Kõlbelisusest“ 5
FILOSOOFIA 8
HUME TÄNAPÄEVAL 9
KASUTATUD KIRJANDUS 11
SISSEJUHATUS 3
ELULUGU 4
OLULISEMAD TEOSED 5
„Traktaat inimloomusest“ 5
„Tajudest“ 5
„Kirgedest“ 5
„Kõlbelisusest“ 5
„Uurimus inimarust“ 6
„Moraalsed ja poliitilised esseed “ 6
FILOSOOFIA 7
HUME TÄNAPÄEVAL 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

SISSEJUHATUS

David Hume oli šoti filosoof , majandusteadlane ning ajaloolane . Ta on jättis lääne filosoofiasse suure jälje. Teda nimetatakse koos John Locke ’i ja George Berkeleyga briti empiristiks. Oma eluajal oli Hume rohkem kuulus ajaloolasena, sest avaldas kuueköitelise „Inglismaa ajaloo“, mis oli 19. sajandi bestseller ning Inglismaa ajaloo põhiallikaks mitmeteks aastateks. Tema filosoofia, mille poolest teda tänapäeval rohkem tuntakse, oli tol ajal vähem populaarne . Hume’i on mõjutanud eelnimetatud empiristidele lisaks ka Pierre Bayle, Isaac Newton , Samuel Clarke, Francis Hutcheson ja Joseph Butler.
ELULUGU
Šotlane David Hume sündis 1711 aasta 26. aprillil Edinburghis. Hume’i esialgne perekonnanimi oli Home, kuid ta muutis seda, sest inglastel oli raske hääldada sõna „Home“ šotipäraselt. Hume veetis oma lapsepõlves palju aega Berwicki lähedal asuvatel piiriäärsetel aladel. Nende perel oli maja Ninewellis.
Davidi isa suri peale tema teist sünnipäeva, jättes naise Katherine’i kasvatada kaks last. Katherine sai aru, et David oli oma teadmistelt küpsenud ebatavaliselt varajaselt ning, kui Davidi vanem vend John Edinburghi ülikooli siirdus, siis läks sinna ka kaheteistkümne aastane David. Ta õppis ajalugu, kirjandust, tolleaegset ja antiikfilosoofiat, matemaatikat ja kaasaaegset füüsikat. Hume’i perekond arvas , et talle sobib õigusteaduses karjääri teha, aga tema eelistas lugeda klassikuid nagu Cicero. Ta eesmärgiks oli saada õpetlaseks ja filosoofiks ning seepärast seadis endale karmid nõuded. Ta luges erinevaid filosoofilisi teoseid ja arutles nende üle kolm aastat, kuni ta enda arvates oli leidnud sügavama mõtte oma filosoofias. Tema filosoofilise nägemuse intensiivne arendamine muutis ta ühiskonna suhtes isoleerituks ning viis ta psühholoogilisse kriisi. Et seda parandada läks ta tööle Bristolisse, kus ta müüs imporditud suhkrut. Kriis ületatud kolis ta Prantsusmaale La Fleche’i külla, mis on kuulus oma jesuiitide kolledži poolest. Sajand enne teda olid siin õppinud Descartes ja Mersenne. Hume luges siin erinevaid autoreid nagu Malebranche’i, Dubos’d ja Bayle’i ning aegajalt argumenteeris jesuiitidega. 1734 -1737 kirjutas David siin visandi oma teosele „Traktaat inimloomusest“.
1737. aastal naasis Hume Inglismaale. Ta otsustas Edinburghis olla koduõpetajaks markiile Annandale’ist, kuid sai peagi aru, et noormees on hull ning tema hooldaja on petis. Suurte raskustega sai Hume sellest olukorrast välja ning nõustus olema oma sugulase, leitnant- kindral James St. Clairi sekretar sõjalistel ekspeditsioonidel. Hiljem nõustus Hume töötama Edinburghi advokaadibüroos raamatukoguhoidjana ning see andis talle võimaluse töötada oma teose „Inglismaa ajalugu“ kallal, mis ilmus kuues köites. See seeria muutus best -selleriks ning andis talle rahalise sõltumatuse, mida ta kaua oli oodanud.
1763. aastal võttis vastu Prantsusmaa suursaadiku Lord Hertfordi kutse ning hakkas töötama tema sekretärina. Ta töötas 3 aastat Pariisis ning 1766 naasis koos Jean- Jacques Rousseau ’ga Inglismaale. Nende sõprus ei kestnud kaua, sest paranoiline Rousseau oli veendunud, et Hume sepitseb vandenõuteooriat tema kui põgeniku vastu. Edinburghi jõudis Hume tagasi 1769 . aasta augustis. Ta ehitas uude linnaossa maja ning elas rahulikult kirjatöid tehes.
Saanud teada maksavähist, valmistus Hume surmaks sama rõõmsalt nagu ta oli elanud. Ta suri 25. augustil, 1776. aastal 65 aasta vanuselt ning ei abiellunud kunagi.

OLULISEMAD TEOSED

„Traktaat inimloomusest“

Hume kirjutas „Traktaadi inimloomuses“ 62 aastaselt, kuigi idee selle kirjutamiseks sai juba 15. aastaselt. Paljud õpetlased peavad seda teost Hume’i tähtsaimaks. Hume ise ütles, et ta tahtis näha, kas raamatul on läbilööki ning siis ka raamat lõpetada poliitika, kriitika ja moraali seisukohast . Kuna raamat laialdast tunnustust ei saavutanud, ei lõpetanud ega täiustanud ta seda lõpuni.
Raamat koosneb kolmest osast:

„Tajudest“

Hume jagab inimeste tajud kaheks: ideed ja aistingud . Ta väidab, et lihtsad aistingud , mis tulevad meeltest, on lihtsate ideede aluseks ning nendest algelistest ideedest moodustuvad keerulisemad ideed. Kui Descartes ütles, et Jumala idee põhjuseks on Jumal ise, siis Hume ütles, et jumal on keeruline idee, mille on loonud lihtsad ideed lihtsatest aistingutest. Seega idee Jumalas ei vaja Jumalat ega tõesta tema olemasolu. Hume väidab, et üldised ideed ei ole midagi muud, kui teatud ideed seotud vastava sõnaga, mis annab sellele ideele laiema tähenduse ning võimaldab ka teistel indiviididel ennast selle ideega siduda. Hume ütleb, et sarnasuste leidmine erinevates situatsioonides aitab meil ideid ja sõnu meelde tuletada. Näiteks saame me mingi asja värvust teada ainult siis, kui mõtleme mingile teisele sama värvusega asjale. Hume väidab ka, et ideed ja aistingud ajast ja ruumist ei ole lõputud, sest mõistusel on piirid. Seega ei saa mõistus tajuda midagi, millel on lõputult osi. Hume ütleb ka, et inimese „mina“ koosneb teatud hulgal tajudest.

„Kirgedest“

Hume’il on teooria, et meie tegevused on tingitud meie kirgedest, mitte mõistusest. Mõistus võib võimendada või summutada kirge, aga mõistus ainsana ei ole piisav, et ennetada mingit vaimset või füüsilist tegevust. Hea ja halva vahet ei ole võimalik avastada mõistusega, aga see on tajutav lubatu ja keelatu, naudingu ja valu kaudu. Seega on mõistus kirgede ori. Hume väidab oma kirgede teoorias, et tegevuse kvaliteeti mõjutavad motiivid seda tegevust teha, mitte tegevuse tagajärg. Tegevused ei saa olla tulemusrikkad, kui motivaatorid selleks pole mõjuvad. Kuritahtlikud ja ohjeldamatud kired ei saa olla motivaatoriks tegevustele, millest oodatakse head tulemust. Igat tegevust motiveerib kirg .

„Kõlbelisusest“

Hume ütleb, et kõlbelisi tegevusi ei saa eristada, sest need sõltuvad inimese maitsest ja arusaamadest, mis on aga subjektiivsed. Hume räägib ka sümpaatia mõjust kõlbelisusele. Tegevused, mis on ühiskonnale sümpaatsed on automaatselt moraalselt kõlbelised. Ka on näiteks lubaduste andmisel tähtis moraalne ning kõlbeline kohustus.
„Uurimus inimarust“
See raamat avaldati 1748 . aastal. See on lihtsustatud variant raamatust „Traktaat inimloomusest“. Kuna Hume oli pettunud traktaadi ebaedus, siis otsustas ta avaldada raamatu lühema ja poleemilisema variandi. Seda raamatut peetakse tähtsaks tänapäeva filosoofiliseks lektüüriks.
„Moraalsed ja poliitilised esseed“
See raamat koosneb esseedest, mis on kogutud ning avaldatud mitmetel aastatel. Enamik nendest on korjatud 1753-54 aastatel. Esseed on põhiliselt poliitiliste ning majanduslike sisudega, kuid sisaldavad ka esteetilisi teemasid armastusest, abielust , polügaamiast ja Vana-Kreeka ja Vana- Rooma demograafiast.

FILOSOOFIA

Hume’i peetakse skeptiliseks empiristiks. Empiristid vastandusid ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. Empiristid seadsid muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias.
Hume’i filosoofia põhi seisukohad, ütlused ja arvamused:

• Kõigi teadmiste allikaks on kogemus.
  
• Hume leiab, et vaimset substantsi pole olemas. Miks? Tema arvates asjadel ja nähtustel on tähendus vaid siis, kui neid saab kogeda ja tajuda.
  
• Aga mida mõista mina ise või mina all? Kui ma mõtlen endale, siis alati seostuvad selle mõistega erinevad aistingud/tunded, mida on vahendanud mulle minu meeled (nt armastus, vihkamine , heameel, meelepaha jne). Mind ennast aga ei ole võimalik tajuda, see tähendab endani ei küüni ma mitte kunagi ilma, et seda vahendaksid minu meeled, see tähendab midagi muud pole mul võimalik tajuda peale oma aistingute, seega on minu mõistus üks suur kimp meelepilte. Mind ennast ei saa tajuda, ja kuna seda ei saa tajuda, siis puudub sellel ideel sisu.
  
• Meil pole mingisugust alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub tingimata ka tulevikus. Näiteks päikesetõusu puhul ei saa me kuidagi kindlaks teha, et ta ka tulevikus igal hommikul tõuseks, see seaduspärasus on pigem meie uskumus .
  
• Kui valge piljardikuul annab löögi punasele, siis meie esimene mulje on valge kuuli veeremine punase suunas ning teine mulje on punase kuuli põrkumine ettepoole, kuid põhjus-tagajärge ennast meil oma meeltega pole küll kuidagi võimalik tajuda. Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul .
  
• Hume leiab, et inimestena oleme niivõrd harjunud sellega, et üks asi järgneb teisele. Näiteks see, et kui lasen kivi käest lahti, siis see kukub maha. Ma olen iga kord väga veendunud, et see maha kukub, kuid ma ei saa kogeda, miks see maha kukub, see tähendab ma ei ole võimeline kogema põhjuslikkust ennast.
  
• Kui viskaksin kivi õhku ja see maha ei langeks, vaid jääks paariks minutiks õhku, siis keda see rohkem jahmataks, kas teid või 10 kuu vanust last? Arvata on, et teid, sest olete jõudnud loodusega niivõrd ära harjuda, 10- kuune laps aga mitte. Tema vaataks kivi ükskõikse pilguga, see tähendab, et aluseks on kogemus. Inimese uskumustesüsteem põhineb harjumusel ja taval.
  
• Miks me usume, et tuli annab soojust ja vesi värskendab? Sellepärast, et meie jaoks on lihtsalt raske teisiti mõelda.
  
• Tegelik reaalsus jääb meile kättesaamatuks, on vaid reaalsus meie jaoks, sinu ja minu jaoks, mis on meie mõistuse looming ning põhineb harjumusel ja taval.
  

HUME TÄNAPÄEVAL

Hume ei ole tänapäeval unarusse jäänud filosoof. Tema poliitilised esseed on mõnedes riikides juura tudengitele kohustuslikuks kirjanduseks. Tema teoseid loevad paljud inimesed, kes ei pruugi olla seotud filosoofia või kirjandusega. Minu arvates Hume’i filosoofia on ka tänapäeval aktsepteeritav, kuna praegusel tehnikaajastul otsitakse just kõige alust nimelt tehnikaga . Hume’i ideid loetakse ka näiteks filmi „ Matrix “ aluseks, mis viitab sellele, et tema ideid ei naeruvääristata. Küll aga leian ma, et tema filosoofia järgi on suuremal hulgal inimestel raske elada ning seetõttu valitakse kergem teooria, mida uskuda . Tema enda sõnadega: “Me usume, et tuli meid kõrvetab, sest teisiti on raske mõelda“.
KOKKUVÕTE
David Hume kasvas üles Šotimaal Edinburghi lähistel. Perekond tahtis, et temast saaks jurist, kuid ta ise olevat öelnud, et tundis ületamatut vastikust kõige vastu, välja arvatud filosoofia ja teadmine. Tema filosoofiliseks lähenemiseks on empirism . 26-aastaselt ilmus tema 600- leheküljeline peateos „Traktaat inimloomusest“, mille idee ta sai juba 15-aastaselt. Filosoofiliste tööde kõrval avaldas Inglismaa ajalugu käsitleva teostesarja ja populaarset esseistikat. Mõtlejana skeptiline ja karm kristluse kriitik. Tema stiil on järsk ja radikaalne , mis on pannud kriitikuid sügavalt mõtlema, kas Hume ikka on kõike tõsiselt mõelnud? Ta ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Kaks korda küll taotles professori kohta, kuid tema teoseid sellel ajal veel ei hinnatud ning koht jäi saamata. Elatist teenis enamjaolt sekretärina ja raamatukoguhoidjana. Hume ei abiellunud kunagi ning suri maksavähki.

KASUTATUD KIRJANDUS

Wikipedia - David Hume - http://en.wikipedia.org/wiki/David_Hume#Further_reading
Wikipedia – Traktaat inimloomusest - http://en.wikipedia.org/wiki/A_Treatise_of_Human_Nature
Filosoofia lehekülg - http://www.philosophypages.com/ph/hume.ht m
Traktaat inimloomusest - http://www.angelfire.com/md2/timewarp/treatise.html
Hume’i elulugu ja traktaat - http://plato.stanford.edu/entries/hume/#LifWor
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia (ENE), köide 3, lk 493, David Hume