Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Psühholoogia teoste lühitutvustus (0)

1 Hindamata
Punktid
Armastuse kunst ” - Erich Fromm
Peatükis, “Vanemate ja laste vaheline armastus”, oli juttu enamjaolt ema- ja isaarmastusest. Loomulikult on vaja lapsel armastust mõlemalt vanemalt ja õigetes “ kogustes ”. Lapse areng ei lähe just kõige optimaalsemat teed, kui need ei ole tasakaalus. Laps hakkab edasises elus otsima kõigist tingimusteta emaarmastust või ei oska seda üldse vastu võtta. Meeste ja naiste rolled – ema pakub lapsele tingimusteta armastust, armastust lapsele sellepärast, et laps olemas on. Isalt peab aga armastuse välja teenima ning isa peab olema lapsele abistavaks isiksuseks. Peatükis tuli välja kui tähtis on mõlema vanema armastus kasvavale lapsele.
Unenägude tõlgendamine” - Sigmund Freud
Lugesin sellest, et miks me ärgates unustame ära suurema osa unenägudest, kuid on inimesi, kes mäletavad neid väga selgelt, isegi selliseid unenägusid, mis olid paarkümmend aastat tagasi. Kõige tähtsamaks põhjuseks oli see, et me unustame ärkvelolles ka suure enamus oma aistingutest ja tajudest ära, sest need ei ole nii tugevad, meeldejäävad või tähtsad. Teiseks põhjuseks on, et meelde jäävad paremini korduvad asjad. Unenäod enamjaolt ei kordu vaid on ainukordsed. Kolmandaks oli sidemete puudumine. Inimene mõistab informatsiooni paremini, kui tal tekivad sellega seosed. Unenäod on enamjaolt segased ja korralagedad.
Ise ma ei mäleta ühtegi unenägu, võib-olla ühte väga väikest lõiku korra kuu jooksul, kuid tean ühte sõpra, kes mäletab igat und, mida ta on näinud, ja osad nendest on ka mitme aasta vanused.
Hüpnoos; Vaimu saladused” - Michael Streeter
Sellest tükist sain teada, et ka hüpnoosil on piirid, niinimetatud “varjatud kaamera ”, mis alateadlikult turvab, et inimesele liiga suurt viga ei tehtaks . Oli ka katse, mille käigus hüpnotiseeriti inimene nii, et ta uskus, et ta vasak käsi on täiesti tuim . Käsi pandi külma vette ning seejärel küsiti, kui suurt valu inimene tunneb. Ta ei tundnud midagi, kuid kui paluti tal kirjutada number 10-palli skaala piirest, mis iseloomustaks valu kõige täpsemalt, selgus, et inimene oli täiesti teadlik oma valust. Sain teada veel alateadvuse ja teadvuse suhetest, nende erinevusest.
Psühholoogia teoste lühitutvustus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rephex Õppematerjali autor
“Armastuse kunst” - Erich Fromm“Unenägude tõlgendamine” - Sigmund Freud
“Hüpnoos; Vaimu saladused” - Michael Streeter

Sarnased õppematerjalid

Psühholoogia - isikud
34
doc

Psühholoogia - isikud

Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9

Psühholoogia
Unenäod
24
docx

Unenäod

Miina Härma Gümnaasium Psühholoogia Grete Elise Rägo Unenäod Referaat 2015 Tartu Sisukord Table of Contents Sissejuhatus,....................................................................3 Uni................................................................................... 4 Unenäod...........................................................................5 Unenägude ajalugu...........................................................7

Psühholoogia
Unenägude seos reaalsusega
21
rtf

Unenägude seos reaalsusega

Kas tõesti see on ainult meie fantaasiavili, või see on jumala poolt saadetud sõnum? Ma arvan, et see huvitab kõiki inimesi, kes näevad unenägusid. Võtsin käsile just selle teema sest aegade juuksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja. Minu uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kuivõrd tihe on unenägude seos reaalsusega ja kas see toimib ka teiste inimeste puhul. Töö tegemise käigus olid abiks mitmed psühholoogia õpikud, unenäonähtusele pühendatud interneti leheküljed, mitmed ajalehtede ja ajakirjade artiklid. Nende allikate põhjal saadud informatsioon on koondatud I peatükki. Ankeetide ja muude küsitluste abil saadud informatsiooni tulemused on II peatükis. 1.Uni ja unenäod Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu

Inimeseõpetus
Unenäod
18
rtf

Unenäod

juhus. Ei ole sugugi ime, kui tuhandest unenäost üks näitab teatavat sarnasust mõne reaalse sündmusega, eriti kui seda sündmust oli võimalik täiesti loomulikul teel osalt ette näha või oodata. Mõned juhtumid, kus unenägu on täide läinud, võib seletada sellega, et me teadsime, et midagi peab tulema, kuid olime selle täiesti ära unustanud, nii et meile pärast näib, nagu oleks unenägu seda ennustanud. UNE SÜGAVUS Unesse puutuvatest küsimustest on psühholoogia seisukohalt tähtsaim küsimus une sügavusest. Otseselt mõõta une sügavust me ei saa, kuid on võimalik saada une sügavuse kohta enam-vähem täpseid kaudseid andmeid. Vastavaid katseid viidi läbi juba enam kui 100 aastat tagasi. Ka hiljem on selliseid katseid korraldatud. Me kõik teame, et kära läbi võib inimest üles äratada. Siin võime oletada, et uni on seda sügavam, mida tugevamat kära on inimese äratamiseks tarvis teha. Erinevas tugevuses kära teha on äärmiselt lihtne

Psühholoogia
Levinumad arusaamad hüpnoosist
82
docx

Levinumad arusaamad hüpnoosist

Tema tuntum saavutus on termini „hüpnoos“ (kreeka unejumala Hypnose järgi) kasutuselevõtmine. Üsna pea hakkas Braid nime õigsuses kahtlema, sest märkas, et hüpnoos ei sarnane unega. Samuti mõistis Braid, milles seisnes hüpnoosi olemus. Ta lükkas Mesmeri mõtte magneetilisest vedelikust ja magnetismist tagasi, selle asemel nägi ta hüpnoosi põhiolemuselt psühholoogilise nähtusena (Streeter 2006: 22-23). Sigmund Freud (1856 – 1939) on tuntud kui mõjukaim teadlane psühholoogia ajaloos. Vähesed teavad, et psühhoanalüütik oli oma karjääri alguses hüpnoosi pooldaja. 20. sajandi alguseks loobus Freud hüpnotiseerimisest ning hüpnoos jäi tema teadustegevuses tagaplaanile. Seda eirati nii inimmõistuse uurimisvahendina kui ka teraapiameetodina patsientide ravimisel. Vaid üksikud meditsiinispetsialistid jätkasid võitlust hüpnoosi eest. Üks neist oli Milton Erickson (1901 – 1980), kes märkas

Mõjustamisepsühholoogia
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................

Perepsühholoogia
Uni
20
doc

Uni

Tallinna Arte Gümnaasium Kärt Mere Uni Referaat Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................. lk 3 1 Uni.................................................................................................................lk 4 2 Unenäod.........................................................................................................lk 5 3 Unenägude kestus ja esinemine..................................................................lk 5-6 4 Unenägude põhjused......................................................................................lk 6 Ärritus...................................................................................................lk 6-7 Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8 Tervis..........................

Bioloogia
Armastuse determinandid
18
doc

Armastuse determinandid

Gustav Adolfi Gümnaasium Armastuse determinandid Referaat sotsiaalpsühholoogiast Koostaja: Juhendaja: Eve Tammaru Haabneeme 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 ARMASTUSE TEOORIA.......................................................................................................4 1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus.................................................................................6 1.2 Armastuse objektid............................................................................................................8 1.2.1 Vennaarm...............................................................

Sotsiaalpsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun