Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9
Miina Härma Gümnaasium Psühholoogia Grete Elise Rägo Unenäod Referaat 2015 Tartu Sisukord Table of Contents Sissejuhatus,....................................................................3 Uni................................................................................... 4 Unenäod...........................................................................5 Unenägude ajalugu...........................................................7
Kas tõesti see on ainult meie fantaasiavili, või see on jumala poolt saadetud sõnum? Ma arvan, et see huvitab kõiki inimesi, kes näevad unenägusid. Võtsin käsile just selle teema sest aegade juuksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja. Minu uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kuivõrd tihe on unenägude seos reaalsusega ja kas see toimib ka teiste inimeste puhul. Töö tegemise käigus olid abiks mitmed psühholoogia õpikud, unenäonähtusele pühendatud interneti leheküljed, mitmed ajalehtede ja ajakirjade artiklid. Nende allikate põhjal saadud informatsioon on koondatud I peatükki. Ankeetide ja muude küsitluste abil saadud informatsiooni tulemused on II peatükis. 1.Uni ja unenäod Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu
juhus. Ei ole sugugi ime, kui tuhandest unenäost üks näitab teatavat sarnasust mõne reaalse sündmusega, eriti kui seda sündmust oli võimalik täiesti loomulikul teel osalt ette näha või oodata. Mõned juhtumid, kus unenägu on täide läinud, võib seletada sellega, et me teadsime, et midagi peab tulema, kuid olime selle täiesti ära unustanud, nii et meile pärast näib, nagu oleks unenägu seda ennustanud. UNE SÜGAVUS Unesse puutuvatest küsimustest on psühholoogia seisukohalt tähtsaim küsimus une sügavusest. Otseselt mõõta une sügavust me ei saa, kuid on võimalik saada une sügavuse kohta enam-vähem täpseid kaudseid andmeid. Vastavaid katseid viidi läbi juba enam kui 100 aastat tagasi. Ka hiljem on selliseid katseid korraldatud. Me kõik teame, et kära läbi võib inimest üles äratada. Siin võime oletada, et uni on seda sügavam, mida tugevamat kära on inimese äratamiseks tarvis teha. Erinevas tugevuses kära teha on äärmiselt lihtne
Tema tuntum saavutus on termini „hüpnoos“ (kreeka unejumala Hypnose järgi) kasutuselevõtmine. Üsna pea hakkas Braid nime õigsuses kahtlema, sest märkas, et hüpnoos ei sarnane unega. Samuti mõistis Braid, milles seisnes hüpnoosi olemus. Ta lükkas Mesmeri mõtte magneetilisest vedelikust ja magnetismist tagasi, selle asemel nägi ta hüpnoosi põhiolemuselt psühholoogilise nähtusena (Streeter 2006: 22-23). Sigmund Freud (1856 – 1939) on tuntud kui mõjukaim teadlane psühholoogia ajaloos. Vähesed teavad, et psühhoanalüütik oli oma karjääri alguses hüpnoosi pooldaja. 20. sajandi alguseks loobus Freud hüpnotiseerimisest ning hüpnoos jäi tema teadustegevuses tagaplaanile. Seda eirati nii inimmõistuse uurimisvahendina kui ka teraapiameetodina patsientide ravimisel. Vaid üksikud meditsiinispetsialistid jätkasid võitlust hüpnoosi eest. Üks neist oli Milton Erickson (1901 – 1980), kes märkas
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Tallinna Arte Gümnaasium Kärt Mere Uni Referaat Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................. lk 3 1 Uni.................................................................................................................lk 4 2 Unenäod.........................................................................................................lk 5 3 Unenägude kestus ja esinemine..................................................................lk 5-6 4 Unenägude põhjused......................................................................................lk 6 Ärritus...................................................................................................lk 6-7 Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8 Tervis..........................
Gustav Adolfi Gümnaasium Armastuse determinandid Referaat sotsiaalpsühholoogiast Koostaja: Juhendaja: Eve Tammaru Haabneeme 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 ARMASTUSE TEOORIA.......................................................................................................4 1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus.................................................................................6 1.2 Armastuse objektid............................................................................................................8 1.2.1 Vennaarm...............................................................
Kõik kommentaarid