Suvi- ja Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. *Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva. Külvatakse umbes 5.mail 5-10 kraadi juures. Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Enne külvi pritsitakse mulla herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. I etapp niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Rapsi kuivamise max temp 43C. *Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. Talirapsi kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi. Vegetatsiooniperiood kestab aasta. Külvisenorm on 4-6 kg/ha
RAPS Raps ehk õlikaalikas (Brassica napus) on õlija söödataim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast. Raps on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristlusest.Rapsi nimetus õlikaalikas on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliselt kaalikaga.On üheaastane kultuurtaim. Rapsil on nii tali- kui ka suvivorm Talirapsil kasvab külviaastal kasvukuhik(varrealge), mis ebasoodsate talvitumistingimuste korral võib hukkuda. Talirüpsiga võrreldes on taliraps talveõrnem Suvirapsi külvatakse kevadel, ta on kiirekasvuline ja annab haljasmassisaagi juba 55-65 päeva pärast külvi. Koristada tuleb rapsi õitsemise algul, sest suvirapsi varred hakkavad varsti puituma
Raps Raps · Raps ehk õlikaalikas. · Metsikut esivanemat pole leitud. · Arvatakse, et on tekkinud rüpsi ja lehtkapsa spontaansest ristlusest. · Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga. · Seemned on rapsil mustad- pruunid. Kasvunõuded · Mulla suhtes nõudlik kultuur. · Eelistatud on huumusrikkad mulla, mille pH on 6-7 piires. · Külvatakse augusti I poolel. · Külvikorras peab raps olema vähemalt 5 aastat vahet. · Väetamisel anda lämmastikku 60 kg N/ha 1 tonni saagi saamiseks. Kahjurid · Rapsi võivad kahjustada maakirp, hiilamardikas, varre- ja kõdra-peitkärsakas ning kapsakoi. · Enamlevinud taimehaigused on valgemädanik, ristõieliste
hind või suurem kasutegur (vastupidavus või toiteväärtus) või mõlemad korraga. Mis on GMO ohud? Võib osutuda organismile kahjulikuks (kuna neid on uuritud lühikest aega) nt allergeenid või kantserogeenid. Eetikaprobleemid igal organismil oma genoom. Väheneb looduslik mitmekesisus. Kahjustab mahetootmist. Uurimised on näidanud, et GMO-geenid levivad nii sama liiki looduslikele taimedele kui ka sugulasliikidele, kaasa arvatud umbrohud. Näiteks rapsil on Rootsis kaks metsikult kasvavat lähisugulast. Sama probleem võib tekkida ka Eestis. Kui siin hakatakse kasvatama GM-rapsi, siis võib sellega kaasneda kontrollimatu GMO-saastumine, mis võib aja jooksul laialdaselt levida. GMO regulatsioon Eestis Eestis on GMO alase seadusandluse reguleerimine jaotatud kolme ministeeriumi - keskkonnaministeerium, maaeluministeerium ning sotsiaalministeerium - vahel.
· Niisutav maa: 667,000 sq km · Niisutav maa: 8,700 sq km Põllukultuurid Kanada India · Kõige rohkem Kanadas kasvatatakse nisu (27 mln t). Samuti · Suur tähtsus on õlitaimedel maapähklil, seesamil, rapsil jt., kasvatatakse rapsi (15 mln t), maisi (13 mln t), otra (8 mln millest saadav õli asendab toiduvalmistamisel loomseid t), sojauba (5 mln t), kartulit (4,6 mln t), kuiva hernest(3,3 rasvu. Tee ja suhkruroo tootmise poolest on India maailmas mln t), kaera (2,8 mln t), läätse (1,5 mln t), suhkrupeeti (599
Kaer 220-260 m - 36-43g Suvinisu 260-300 m 35g Talirukis 195-215 m - 26-28g Talinisu-230-260 m - 38-40g Talitriticale-200 m - 30...40g Suviraps-7-8 m - 4-5g Taliraps-4-6 m 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes mai alguses 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm juures. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastiku 120kg/ha. Kompleksväetis -P, K, S, N + mikroväetised -Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud. Mikroelemendid lahustatakse vees ja pritsitakse taimedele. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajaduse korral umbrohutõrje
Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar 80-90 3. Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2 korda suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, s.o. lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes 5.mail 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina, ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastiku 120kg/ha. Kompleksväetis -P, K, S, N + mikroväetised -Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud. Mikroelemendid lahustatakse vees ja pritsitakse taimedele. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajaduse korral umbrohutõrje
2. taimehaiguste tekitajad, mis alluvad fungitsiididele nagu fenüülamiidid, ditiokarbamaadid (ehk kartuli lehemädaniku tõrjel kasutatavad preparaadid). Haigusteks oleks peamiselt munasseente poolt tekitavad haigused nagu ebajahukasted, lehemädanikud, tõusmepõletikud ning mida esineb kartulil, tomatil, viinamarjal, kurgil, sibulal jt; 3. taimehaigused, mis ei allu eelmiste rühmade preparaatidele. Neid haigusi põhjustab liblikõielistel, maasikal, porgandil, rapsil jt kultuuridel botrytis haigused nagu okolaadilaiksus, hahkhallitus, valgemädanik, ristikuvähk jne. GrowHow fungitsiidide valikust leiate: Teravilja fungitsiidid Kartuli fungitsiidid Muud fungitsiidid Puhtimispreparaadid Puhtimisvahendeid kasutatakse seemnete, sibulate ja mugulate külvieelseks töötlemiseks seemnetel ja mullas olevate kahjustajate vastu. Puhtimisvahendid võivad olla ühetoimainelised, mõjudes spetsiifiliselt kas taimehaiguste
põhikahjureil (puuvillamähkuril) kujunenud välja resistentsus taimes sünteesitava toksiini suhtes. Kui tava- ja mahepõllunduses piserdatakse Bt toksiini taimedele vaid vajadusel, siis geneetiliselt muundatud Bt kultuurid toodavad kahjurimürki pidevalt. Kuna putukad on kogu aeg selle toksiini mõjualas, tingib see palju suurema tõenäosuse resistentsuse tekkeks. Nii deval- HR taimed, eriti raps, on muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks järgnevatele kultuuridele, sest rapsil on erinevatele herbitsiididele resistentsete sortide lähestikku kasvatamise tõttu kujunenud multi- resistentsus ehk vastupidavus mitmele erinevale umbrohutõrje vahendile. Rapsi seemned on idanemisvõimelised enam kui kümme aastat. Nii jäävadki hiljem idanevatest seemnetest kasvavad rapsitaimed põllule ja põldude servadele kasvama veel aastateks, raskendades edaspidist umbrohutõrjet. Rapsilt on muundinfo kandunud edasi rapsi umbrohtudest lähisugulastele, näiteks
Õitsevatel taimedel jäävad rapsi avatud õied avanemata õiepungadest allapoole. Kõdrad paiknevad peaaegu horisontaalselt Seemned mustad kuni tumepruunid Suurelt osalt on (2/3...3/4) isetolmneja. Ülejäänud osa vajab viljastumiseks teise õie tolmu Talirapsi kasvutingimused Toitainete vajadus: Mullastikutingimuste suhtes ristõieliste taimede hulgas üks nõudlikumaid Mulla happesus peab olema leeliseline; üle 6,0 Optimaalseks lämmastikuannuseks on rapsil 100...120(140) kg/ha Sobivad eri tüüpi soodsa niikusreziimiga mineraalmullad Ei sobi turvasmullad Eelviljaks sobivad must- ja haljaskesa, ristik, põldheina segu, varajane oder KÜLVIKORD JA EELVILI Külvikorra puhul tuleks silmas pidada järgmist: Aega talirapsi eelmisest kasvatamisest. Vahe peaks olema 4...6 aastat. Tähtis vältimaks haigusi. Ühiseid haigusi kandvate kultuuride- herne, lina, kartuli ning rapsi vahele soovitatakse jätta 1 aasta.
3. Lumiseen seenhaigus. Murudel, heintaimi, taliviljasid. Eriti kui murud on hästi väetatud ja seisavad pikalt lume all. Lumi sulab ära aga valged võrgendid on murul peal. Saab ära võtta muru nagu juukseid. Lumiseenest ei parane, see on hävimine. Ära saab hoida, seemne puhtimise teel. HIljem, ei ole midagi teha 4. Jahukaste (lk43) lehe peal valkjas kirme. Ennetavad abinõud, muru külvata juurde. Kõreliste jahukaste rapsil, roosidel, dekoratiivtaimedel. Kindlaid sorte kasvatada. Puutuhka peale raputada. Seebivesi. Aegsasti, kui esimesed ilmingud on näha siis kiirelt tegusteda. Kui ilmad on soodsad. Fungitsiidid. Mehhaniliselt hävitada. Õigete vahekaugustega istutada. 5. Hahkhallitus - lk 4, 50. Kaetud hallituskorraga. Maasikate juures ära korjata. Mehaaniliselt hävitada. Seenhaigusi pritsida ei saa (tõrjuda). Maasikaread ühekaupa, naabertaimede reas olevate taimede lehtega
tegevust ja seega suureneb põldoa saak. Põlduba on pika kasvuajaga taim mistõttu tuleb külvata varakult. Külvatakse 34-40 seemet ruutmeetrile. Optimaalne külvisügavus 5-7 cm. Põldoa külvijärgne hooldamine seisneb umbrohtude ja kahjurputukate tõrjumises. Ohtlikumaks vaenlaseks on oa-lehetäi. SUVIRAPS Rapsi bioloogilised iseärasused: · Kuulub ristõieliste sugukonda ning eristatakse suvi ja tali vorme · Rapsil on sammasjuur ning rapsi taim võib kasvada kuni 2 m kõrguseni · 1000 seemne mass 4-5 g · Peeneseemnelise kultuurina on külvi sügavus 2-3 (4) cm · Sobilikeks eelviljadeks teraviljad Eelvili Kevadine mullaharimine · kultiveerimine enne ja pärast Trifluraliinigatöötlemist Väetamine Katse korraldati NPK väetise foonil kus N-i kasutati normiga 120 kg ha-1. Väetiseks OptiCropNPK
põletik 367,5 kr nädalat fungitsiid Must- hiljem seenhaiguste mädanik tõrjeks tali- ja suviteraviljadel ning rapsil. Kahjurite Hiila- Fastac 50 230 kr/l Fastac on laia tõrje mardikas 0,2-0,3 l/ha toimespektriga, Maakirp 1 ha pika peitkärsakas maksumus on järelmõjuga 46- 69 kr kontaktne
Hüdraulika võimsus 45 l / min 120 l / min Teravilja kasvatamisele järgneb ka koristus, mida tehti New Holland X860 kombainiga, mille töölaiuseks on 7,3 meetrit, mootorivõimsuseks 246 kW ja punkri mahuks 8 tonni. Koristusele järgneb transportimine kuivatisse veoautoga Volvo FMt7. Kuivatis kuivatati kogu teravili, igal teraviljal tuli saavutada õige niiskussisaldus, kaeral 14 %, odral 12-13%, nisul 13-14 %, rukkil kuni 14 %, rapsil 6-9 % ja hernel 14 %. Kui niiskus oli saavutatud, siis tuli teravili laadida autosse, millega viidi see kaarhalli, mis asub kuivatist 500 meetri kaugusel. Laadimiseks kasutatakse teleskooplaadurit Manitou MT 732, mille tõstekõrgus on kuni 7 meetrit. Kogu teravili viidi kaarhallidesse, kus iga vili oli eraldi suurtes hunnikutes. 3. VESKIS JAHU JAHVATAMINE JA TRANSPORT Kuna seakasvatuses on kokku peaaegu 2000 siga, siis odavam on ise teravilja kasvatatada
25%. India on kohanenud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Ligemale pool India territooriumist on üles haritud.Tähtsaim põllumajandusharu on taimekasvatus. Kuivaperioodil niisutatakse põlde jõgede veega. Suveperiood kestab mai lõpust oktoobri lõpuni. Põldudel kasvatatakse kõige rohkem riisi, ka nisu, hirssi ja sorgot. Palju põllupinda on puuvilla ja dzuudi all. Suur tähtsus on õlitaimedel maapähklil, seesamil, rapsil jt., millest saadav õli asendab toiduvalmistamisel loomseid rasvu. Tee ja suhkruroo tootmise poolest on India maailmas esikohal. Indias kasvatatakse veel ka palju tubakat, puuvilla, dzhuuti, mitmesuguseid õlitami, maapähklit jms. India jõe org on soodne põlluharimiseks ja tegelikult sõltub põlluharimine pea täielikult mussooni-sesoonist 80% sademetest langeb perioodil juunist septembrini. Kõige harimis kõlblikum aeg ongi juunist septembrini, sest siis on olemas
Seetõttu sobib uusi sorte kasvatada nii toiduõli kui ka söödaproteiini tootmiseks. Sorte eristatakse vastavalt 0-, 00-ja 000-tüüpi sortideks: 0-sortide seemnete õlis on vähendatud eruukahapete sisaldust 50%-lt 0,2...1%-ni. Esimesed sellised sordid saadi Kanadas 1968. Aastal, suvirüpsil 1971. Aastal. 00-sortide seemnetes on lisaks sellele alandatud ka glükosinolaatide sisaldust 8%-lt (kuivaines) 0,5...1%-ni. Esimesed seda tüüpi sordid registreeriti Kanadas rapsil 1974. aastal ja rüpsil 1977.aastal. 23. Hernes sobib kasvatamiseks eelkõige suviteraviljade järel. Vältida tuleks eelviljaks rapsi/rüpsi, millega on neil ühine haigus valgemädanik. Samuti ei sobi rikkalikult väetatud rühvelkultuurid või taliviljad, liblikõielised heintaimed või muud liblikõielised kultuurid. Ka ei talu ta iseendale järgnemist. 4. Taliraps ei ole nii talvekindel. Kevadiseja suvise külvi korral leherohket vartmoodustavat
0-, 00- ja 000-tüüpi sordid 0-sordid. Seemnete õlis on vähendatud eruukahappe sisaldust endiselt 50 % -lt 0,2...1 %-ni 00-sordid. On alandatud ka glükosinolaatide sisaldust 8 %-lt (kuivaines) kuni 0,2 %- ni · 000-sordid. Seemnete eruukahappe ja glükosinolaatide sisaldus peab vastama 00-sortidelt nõutavale tasemele · Neil sortidel on 3 4 % väiksem kiudainete sisaldus, suurem energeetiline väärtus ja õli (+2,5%) ning proteiinisisaldus (+5%) Rüpsi 000 sordi saak on madalam kui rapsil. Nende sortide puuduseks on nõrgem vastupanu ebasoodsatele idanemistingimustele mullas Mullaharimine · Oluline on kõrrekoorimine ja sellele järgnev korralik tasane sügiskünd 2 -3 nädala pärast · Raps vajab väga head mulla ettevalmistust külviks · Viimasel külvieelsel harimisel peab pinnale jääma 3...5 cm paksune peeneks haritud kobe kiht · Muld peab kindlustama kõigile seemnetele ühtlased idanemistingimused
külgjuurte areng ainult kobedas mullas hea Mesikas peajuur mitme jämeda külgjuurega ja rikkalikult peenikesi külgjuuri Õlirõigas ristõieliste seas tugevaima sammasjuurega, külgjuurte moodustamine ka sügavamates kihtides, peente külgjuurte areng ainult kobedas mullas hea Raps tugevad sammasjuured, mis on väga tundlikud mulla tihenemisele; tugev peenikeste külgjuurte areng kobedas mullas Rüps külgjuurte areng nõrgem kui rapsil Valge sinep kobedas mullas sammasjuurte ja külgjuurte areng hea. Tihedas, struktuuritus mullas juurte areng tagasihoidlik. Tõrjub peedinematoode. Mõjutab soodsalt bakterite ja seente elutegevust mullas. Tatar hea umbrohutõrje (ka orasheina). Kiire kasvu ja tugeva juurega Saialill tõrjub nematoode, teeb mulla kobedaks Päevalill kobestab sügavalt mulda (juured 1.5-2 m). Vajab palju vett. Enne hernest ja kartulit. Peale maasikat ja kapsast.
Õlirõigas Ristõieliste seas tugevaima sammasjuurega, hea külgjuurte moodustamine Raphanus sativus ka sügavamates kihtides, peente külgjuurte areng ainult kobedas mullas hea Raps Tugevad sammasjuured, mis väga tundlikud mullatihenemisele. Brassica napus Tugev peenikeste külgjuurte areng kobedas mullas. Rüps Külgjuurte areng nõrgem kui rapsil Brassica rapasubsp. oleifera Valge sinep Kobedas mullas sammasjuurte ja külgjuurte areng hea. Tihedas, Sinapis alba struktuuritus mullas juurte areng tagasihoidlik. Tõrjub peedinematoode. Mõjutab soodsalt bakterite seente elutegevust mullas. Järelkultuurid · Väldivad toitainete leostumist · Tõkestavad haiguste ja kahjurite kogunemist · Väldivad erosiooni teket · Vähendavad umbrohtumust
Künniviil peab olema pööratud 135 kraadi. Viilude harjad ümarad või teravad. Tervavad siis, kui on sügiskünd ja seejärel kohe külv. Tüü ja põhk peavad olema maetud. Künnivaod peavad olema sirged, norm kiirus on 7 km/ha. Ribakünd kõige parem. 112. Künnisügavuse diferentseerimine. Normaalne on 20...22 cm. Kui muld lubab, siis 22-25 cm sügavuselt. Kui kasvatatakse uuesti teravilja, siis võimalikult sügavalt ja sügisel. Kui järgneb raps/rüps, siis 18-20 cm. Sp, et rapsil on suurem juurekava ja kui teravili järgneb teraviljale, siis suureneb allelopaatiline mõju, aga sügavam künd vähendab seda. Kui on umbrohtusid palju, siis 22...25 cm sügavuselt. 113. Künni aeg ja diferentseerimine. Künnitöödega peaks olema valmis oktoobri lõpuks. See tuleks ära teha sügisel, aga vägisi ei tohi teha. Kui sügisel ei saa teha, siis kevadel. 114. Adra lisaseadmed ja nende ülesanne. Adra hõlmatüübid.
annaabi.ee 
