pritsida 14 päevase (fasetüülalumiinium) intervalliga 3 l/ha Kurgi-makrosporioos, Kurgi- 1-2x pärast külvi + Previcur Energy 3 päeva jahukaste, Tõusmepõletik, tilkkastmine 1-4x alates (propamokarb, fasetüül) Valgemädanik 2. lehepaarist 0,1-3ml/m2 Kalifornia ripslane, Lehetäilane, Viljakandeperioodil, NeemAzal T/S puudub Punane kedriklest, 7-10-ste intervallidega (asadirahtiin) 0,3-0,5% Tubakaripslane (4x) 30-100ml pitsimislahust/m2 Kasvuhoonekarilane Kogu kasvuperiood (3x) Steward (indoksakarb) 1 päev 0,085-0,125 l/ha
Ooteaeg on 45 päeva. Vee optimaalne kulunorm on 200 l/ha Kahjurite Lehetäi Karate Zeon 535 kr/l 1 pritsimine tõrje Ripslane 5 CS Karate Zeon 5 CS on Viljakukk 0,15-0,20 l/ha 1 ha laia toimespektriga maksumus kontaktne insektitsiid on 80,25- kasutamiseks 107 kr erinevatel
Nahktiivalised. Kõrvahark haukamissuised, vaegmoone. Segatoidulised, elav ja surnud taime ja loomne materjal, väiksemad putukad, munad. Emane muneb munakuhja varjatud kohta. Talvitub valmikuna. 1 pk aastas. Teravilja kahjurid Kõrsvilja lehetäi talvitub munana teraviljal. Lehetäi areng! Viljalutikad munad munetakse lehe alumisele poolele pikiridadena. Peamiselt kahjustab vastne imedes pähikutest mahla. Valmik talvitub umbrohul, aastas 1 pk. Teravilja ripslane vastsed ja valmikud imevad taimemahla pähikutest. Valmik talvitub mullas. 1-2 põlvkonda. Kõrsvilja maakirp mardikas närib lehti. Munad munetakse mulda. Vastsed toituvad kõdust. Aastas 1 pk, talvitub noormardikana taimejäänustel. Harilik viljakukk ja sinine viljakukk munevad kõrreliste lehtedele. Vastsed roodavad lehti ja valmikud närivad lehti. Talvitub noormardikas. Harilik viljakukk nukkub mullas, sinine viljakukk nukkub toidutaimel. Sadulsääsk vagel talvitub mullas
LIIKIDE ARV: 5000 (1960a) EHITUSE ERIPÄRAD: - keha lehtjas/ paeljas - väljaspoolt katab keha nahklihasmõik - kehaõõs puudub - seedeelundkond umbse koti kujuga - ringe- ja hingamiselundkond puuduvad PALJUNEMINE: suguline ja suguta ANATOOMIA JOONISED: Ripsuss Imiuss Ainupõlvne Paeluss NÄITED PARASIITSETE ELUVORMIDE ELUTSÜKLITEST: Maksakaan: · Täiskasvanu muneb sapis munad soolde välja · Magevesi ripslane e miratsiid teo maks · Kotlane e sporotsüst reediad e soollased (paljunevad mittesuguliselt) tserkaar ehändlane · Vette veetaimedele metatserkaar e järelhändlane · Lõpp-peremees läbi sooltoru seina veresoontesse maksa sapikäikudesse 10 KLASSIDE VÕRDLUS: Ripsussid Imiussid Ainupõlvsed Paelussid
Diplostomum spathaceum on imiuss, kes parasiteerib suguküpsena kajakaliste vôi harvem mônede teiste kalatoiduliste lindude sooles. Liigi keha on piklik, kuni 0,5 cm pikkune, keskosa sissenöördunud, lameda labidakujulise ees- ja jämenenud tagaosaga. Suuiminapa külgedel asetseb kaks väiksemat napakest koos pisikeste kôrvakujuliste jätketega. Parasiidi arenemine toimub järgmiselt. Imiussi munad satuvad kajakaliste väljaheidetega vette. Siin väljub munast ripslane ehk miratsiid, kes ujub vees ja ning tungib seejärel suurde mudateosse (Lymnea stagnalis). Vaheperemehe organismis moondub ripslane kotlaseks ehk sporotsüstiks, milles moodustuvad soollased ehk reediad ning viimase sees hargnevad sabaga händlased ehk tserkaarid. Tserkaarid lahkuvad mudateo seest ning otsivad üles kalu. Kala organismi vôib tserkaar sattuda kahel viisil: kas koos veega seedekulglasse vôis siis läbi lôpusete ja naha. Igal juhul satub tserkaar verre
( Taimedel olevad kahjurid loetakse proovitaimedelt ( Kahapüük ( Mullas olevate loendamiseks tehakse kaeved, muld sõelutakse 5-10 cm kihtide kaupa. Sõelale jäänud putukad, vastsed, munad loetakse. Kahjurite arvukus esitatakse tk ruutmeetri vastava kihi kohta ( Kollased liimpüünised: lehetäid, porgandikärbes, kasvuhoone karilane... ( Sinine liimpüünis: kalifornia ripslane ( Liigispetsiifilised feromoonpüünised ( 5. Taimekahjustajate seire Pidev jälgimine tärkamisest saagi koristuseni liikudes mööda diagonaali, Z või X kujuliselt hinda: Taliviljadel kohe peale lume sulamist, hindad talvitumist, külvi haigestumist lumiseende ja tüfuloosi. Vähese haigestumise korral aitab orase äestamine. Rohke esinemise korral põllu madalamates kohtades vaja võibolla nende kohtade ümberkündi
annaabi.ee 
