11 3. FINANTSOSA 3.1 Käivituskulud Kuluartikkel Maksumus Kogus Summa Vahendite ost 20 165 1 20 165 Esmane sissemakse 899 1 899 Asutamiskulud 1000 1 1000 Kokku 22 064 3 22 064 Reserv 22 064 10% 2206 Tegevuskulud 2375 1 2375 Käivituskulud kokku 24 439 4 26 645 3.2 Tegevuskulud Kuluartikkel Summa Krediidi tagasimakse 1375 Liisingumakse 824 Elekter 100 Vesi ja Kanalisatsioon 76 Kulud kokku 2375 12 3.3 Likviidsusprognoos Nimetus Okt Nov Dets Jaan Veebr märts Algjääk 8561 10 086 12 201 14 836 17 471 20 106
[kg/m3] kuupäev kuupäev Õhus Vees 247-1 2450 1424 2388 247-2 2450 1422 2383 247-3 18.10.12 15.11.12 28 päeva 2490 1444 2380 2375 248-1 2352 1362 2376 248-2 2364 1364 2364 248-3 2346 1352 2360 Survepi Survetugevus nd Prk nr a [cm] b [cm] S [cm2] Purusta Purusta Üksik Keskm [N/mm2]
Püsikulud kokku 120 000.- 270 000.- Tasuvuspunkt toodanguühikutes 750 1125 püsikulud / ühiku jääktulu Tasuvuspunkt rahas 187 500.- 450 000.- püsikulud / jääktulu määr Soovitav kasum (I) 200 000.- 300 000.- Soovitud kasumile vastav müügimaht (püsikulud + soovitav kasum) / toodanguühikutes 2000 2375 ühiku jääktulu Eeldatav käive rahas 500 000.- 950 000.- Ohutusvaru määr (3 kohta peale (eeldatac käive - tasakaalupunkti koma) 0,625 0,526 käive) / eeldatav käive Ohutusvaru rahas Ohutusvaru toodanguühikutes Ülesanne 9 Täiendkulu ja -tulu Jooksvad kulud Täiendkulud ja ja -tulud -tulud Kokku
2 mõõdetud joontepikkustega(Tabel 3.2). Tabel 3.2. Joonte pikkused otspunktide koordinaatide järgi Joon Plaanilt Ristkoordinaatide Geodeetiliste Smõõd- Smõõd-Se mõõdetud järgi arvutatud koordinaatide Sarvut Smõõd Sarvut järgi arvutatud Se 1-2 2375 2354 2359 21 16 2-3 2425 2443 2456 -18 -31 1-3 2640 2628 2549 12 91 Töö käik: Mõõtsin joonlauaga ning arvutasin eelmises töös leitud punktide asukohad rist- ja geodeetiliste koordinaatide süsteemis. Tõin välja plaanilt möödetud joonte pikkused ning
2357, 3 100 100 100 1369 2385 120 12 2 2428, 1 100 100 100 1404 2371 200 20 4 18 2430, 2 100 100 100 1407 2375 2373 205 20,5 20,3 5 2 2440, 1411, 3 100 100 100 2372 205 20,5 6 8 2405, 1 100 100 100 1386 2360 250 25 2
tin. 2448 2448 253 430 43,0 20 ºC pöörl. 9-1 2318 2318 147 250 25,0 Õhuga 20 ºC pöörl. 9-2 2332 2332 141 240 24,0 24,17 õhuga 20 ºC pöörl. 9-3 2330 2330 138 235 23,5 õhuga 7-1 õues 2358 2358 208 353 35,3 7-1 õues 2375 2375 200 339 33,9 35,73 7-1 õues 2381 2381 224 380 38,0 31-1 2478 2478 238 405 40,5 31-2 2484 2484 250 425 42,5 41,83 31-3 2497 2497 250 425 42,5 119-1 2324 2324 118 200 20,0 119-2 2305 2305 127 215 21,5 20,83
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS Eurodes 31/12/2010 VARAD käibevara % raha 10,505 € 25.07% nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,732 € 18.46% Varud 711 € 1.70% KÄIBEVARA KOKKU 18,948 € 45.23% PÕHIVARA Sidusettevõtte aktsiad ja osakud 565 € 1.35% Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 2,973 € 7.10% Materiaalne põhivara 15,905 € 37.96% Immateriaalne põhivara 3,503 € 8.36% PÕHIVARA KOKKU 22,947 € 54.77% VARAD KOKKU (aktiva kokku) 41,895 € 100.00% KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Laenukohustused 2,677 € 6.39% Riiklike...
Kuupäev Müüja Kaup Kogus Omahind Müügihind hind 26. okt Kuusk kurk 30,00 30 900 1125 30. okt Kuusk mandariin 31,00 40 1240 1550 31. okt Kuusk siirup 35,00 40 1400 1750 21. nov Kuusk tomat 34,00 40 1360 1700 27. okt Kuusk tomat 38,00 50 1900 2375 21. okt Kuusk õunamahl 20,00 80 1600 2000 Leia kirjed, kus Müüja on Kuusk ja Müügihind on suurem 1000st ja väiksem 2500st. Ühiku Kuupäev Müüja Kaup Kogus Omahind Müügihind hind 24. okt Kuusk banaan 12,00 50 600 750 15. okt Kuusk apelsin 14,10 200 2820 3525 28
Tallinna Ülikool Dioksiinid ja dioksiinitaolised ühendid Mihkel Tibar B-2 2007 Sissejuhatus Dioksiinideks peaks õigupoolest nimetama ainult kahte heterotsüklilist C 4H4O2 isomeeri (joonis 1), kuid lihtsuse mõttes kasutatakse seda nimetust ka keerulisemate ühendite puhul. Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud dibenso-para-dioksiine (PCDD, joonis 2), kuid tihti koondatakse selle nime alla ka polükloreeritud dibensofuraanid (PCDF), millel on sarnane struktuur ja keemilised omadused (joonis 3). PCDD-d on väidetavalt kõige mürgisemad ühendid üldse, mida inimene tekitada suudab ja seejuures õnnetuseks ka väga püsivad. Dioksiine ega furaane pole kunagi tööstuslikult toodetud, nad tekivad kõrvalproduktidena erinevates tööstuslikes protsessides. Polükloreeritud dibenso-p-dioksiinide (PCDD) ja dibensofuraanide...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ennetav tõrje............................................................................................................................ 4 3.Agrotehnilised võtted...............................................................................................................5 4.Bioloogilised võtted.................................................................................................................7 5.Mehhaanilis-füüsikalis tõrjevõtteid......................................................................................... 9 6.Keemilise tõrje tabelid...........................................
hooajalisuse ehk sesoonsuse indeks jääkkomponent Libisevaks keskmiseks nimetatakse pikemat perioodi hõlmava aegrea teatavast arvust järjestikustest elementidest leitavat suhteliselt lühema perioodi keskmist. Osaperioodide arvu, mida libisev keskmine hõlmab, nimetatakse libisemissammu pikkuseks, c (tavaliselt mingi paaritu arv) x g = 6 1,26 1,20 1,15 1,08 1,11 1,12 = 1,15 5510 x g = 7 -1 = 1,15 2375 Geomeetriline keskmine keskmise kasvutempo leidmiseks Kronoloogiline keskmine momentrea keskmise taseme leidmiseks 50 670 + 180 + 30 + xkr = 2 2 = 190 4 -1 Juurdekasvude juurdekasvud ehk teist järku diferentsid on absoluutsed juurdekasvu näitajad. Juurdekasvutempo on absoluutse juurdekasvu ning selle arvutamisel aluseks võetud aegrea elemendi väärtuse suhe. Korrelatsioonikordaja väärtus on vahemikus: -1 r 1
TORI kihelkonna RAHVARÕIVAD UULU PÕHIKOOL KOOSTAS: MARILIIS ALLIKVEE Tori kihelkonna rahvarõivad 19. sajandil 19.saj teisel poolel rõhutati sageli eesti rahvarõivaste ilu ja nende tähtsust rahvuslikust seisukohast vaadates. Tolleaegne kirjandus propageeris rahvarõivaste kandmist kui eestlaste enesemääratluse ühte võimalust. Vähe oli tol ajal eesti rahval seda, mida ta kultuuri alal võis põris omaks pidada. Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikuka...
Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. EUTANAASIA SISSEJUHATUS Viimasel ajal on ka Eestis märgata uue ja terava diskussiooniteema esilekerkimist. Euroopas, Ameerikas ja ka mujal maailmas pole aga enam kaugeltki tegemist uudse probleemiga. Jutt käib eutanaasiast. Tõepoolest, kui senini avaldasid ajalehed vaid põgusaid artiklikesi mõningates riikides praktiseeritavast tegevusest, mida nimetatakse eutanaasiaks ja mille sisu ning olemus jäid tavaeestlasele sageli arusaamatuks ning võõraks, siis nüüd on ajakirjanduse veergudel hakatud avaldama ka nähtust sügavamalt käsitlevaid artikleid. Eestlastest on eutanaasiast kirjutanud Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak, kelle kirjutisi käesolevas referaadis ka refereeritakse. Oma töös olen kasutanud ka prominentse Austria ar...
väärtust, mis väljendub rahaühiku eest saadavate toodete ja teenuste hulgas. Ostujõud sõltub paljudest teguritest, millest peamisteks on sissetulekud, kaupade hind ja krediidi saamise võimalused. Eesti keskmise tarbija sissetulekutest moodustab palk üle 60%, ülejäänu teenitakse ettevõtluse, individuaaltööde ja finantstehingutega (laenud, väärtpaberite müük, kindlustustasud jms.). Keskmise brutopalk on pidevalt kasvanud: 1995. aastal oli see 2375 kr., 1997. aastal 3573 ja 1999. aastal 4440 kr (Statistikaamet, 2000: 186). Tegevusalade kaupa oli 1999. aastal suurim brutopalk finantsvahenduses (10 046 kr), maakonniti Harjumaal koos Tallinnaga (1,2 korda keskmisest kõrgem). Tarbekaupade ja teenuste hindade muutust iseloomustavad hinnaindeksid. Eestis kallinesid tooted väga kiiresti taasiseseisvumise algaastatel. Näiteks, 1993. aastal oli hinnaindeksi muutus, võrreldes varasema aastaga, 89,8%. Käesolevaks ajaks on hinnad
1992 2574 Karula Kuido Tallinn 04:52:16 M21 1774 1575 Kask Marek Tallinn 04:35:35 M21 2087 2474 Kaska Mart Harju 04:59:13 M21 1658 1647 Kasuk Janel Tallinn 04:29:05 M21 1868 1340 Kattel Reio Tallinn 04:42:38 M21 161 2895 Kaufmanis Uldis Läti 03:07:31 M21 1991 2466 Keert Jaanus Saaremaa 04:52:13 M21 1998 1637 Keinast Rando Harju 04:52:35 M21 1644 2375 Keiss Juris Läti 04:28:35 M21 1590 2327 Kempi Antti Harju 04:25:22 M21 1988 1662 Kender Roland Tartu 04:52:04 M21 763 2279 Kenk Janar Tartu 03:44:24 M21 1494 2502 Kenzap Vladimir Harju 04:20:03 M21 1258 1517 Kerm Margus Lääne-Viru 04:08:05 M21 1023 2584 Kerner Aldor Harju 03:57:08 M21 1204 2476 Kesvatera Andres Tallinn 04:05:16 M21
Kulud 6500 11700 3900 22100 Materjalide vastuvõtt, FA arv 20 36 12 68 Kulud 2647 4765 1588 9000 Kvaliteedi kontroll, tsükleid 5 9 3 17 Kulud 2375 4275 1425 8075 Materjalide teisaldamine ja valmistoodangu lähetamine, tellimusi 20 36 12 68 Kulud 1800 3240 1080 6120 Tegevuskulud kokku 29322 67180 31993 128495 Tegevuskulud ühiku kohta 147 187 267
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
170 2275 1 174 2332 1 174 2280 1 112 2225 1 131 2034 4 134 2034 2 134 2139 3 137 2139 1 136 2068 3 136 2255 2 137 2068 1 137 2227 1 138 2249 2 140 2169 2 143 2222 1 147 2135 1 117 2127 16 118 2197 1 120 2230 28 147 2152 1 117 2141 1 120 2141 4 120 2244 16 121 2299 9 123 2299 6 132 2177 2 135 2280 11 135 2326 1 135 2329 1 143 2251 1 146 2375 1 166 2290 1 133 2181 1 135 2267 2 135 2329 2 135 2333 1 138 2329 2 144 2375 3 131 2034 1 134 2139 1 137 2034 2 137 2139 1 140 2139 1 136 2255 3 137 2068 1 140 2169 1 140 2227 1 117 2127 21 120 2230 16 124 2127 9 127 2230 7 130 2230 1 149 2313 1 117 2141 2 120 2141 1 120 2244 9 121 2299 2 123 2244 1 123 2290 3 123 2299 1 124 2141 1
Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
