Riigiõigus - Põhiõigused, vabadused ja kohustused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

32

docx

Riigiõigus

Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb vaadata teisi õigusharusid

Õigusteadus

76

docx

RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks

1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid  Julgeoleku tagamine  Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu  Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine  Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud

Riigiõigus

52

docx

Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE

Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE PS II ptk hõlmab 48 §-i, moodustades rohkem, kui 1/3 PS mahust. Põhiõigused on PS jõuga subjektiivsed õigused. Materiaalselt on PS õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Nt: maini PS §27 lg 1 perekonda, tõstes sellega perekonna põhiseaduslikuks väärtuseks. PS väärtused ei moodusta hierarhiat, vaid need on PS normidena kõik formaalselt ühel tasandil. Vastuolude lahendamisel tuleb arvestada kollideeruvaid õigusväärtusi ja konkreetseid asjaolusid nign võtta abiks proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord,

Riigiõigus

6

docx

Riigio�iguse kordamisku�simused

o Normistik ebatäielik. (killustunud). Põhiseaduse teksti deklaratiivne sõnastus. o Põhiseaduses vaid üldreeglid, mille täpsustamine jääb praktilisse õiguskäitumisse. Rakendajal suur otsustusruum. 4. MILLE MÄÄRAB KINDLAKS RIIGIÕIGUS? - Riigiõiguse moodustavad põhimõtted ja normid, mis määravad kindlaks: riigi- ja õiguskorra põhialused; kõrgemate riigiorganite moodustamise korra, ülesehituse ja pädevuse; isikute põhiõigused. 5. MIS ON PÕHISEADUS, TEMA SISU JA STRUKTUUR? - Põhiseadus on riigi põhikorda sätestav õigusakt. Sisu: kõik riiki ja õigust käsitlevad õigussuhted (võimude lahusus, seadusandlus, riigi põhitunnused); riikliku korralduse vorm, territooriumi haldusjaotus; kõrgeima riigivõimu kandja; riigisüsteemi primaarsed elemendid. Struktuur: riigiorganisatsiooni piiritlevad sätted; põhiõigusi fikseerivad sätted. Lisaks

Õigusõpetus

31

pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib

Õigus

19

docx

Riigiõiguse kordamine eksamiks

et viimane oma kohustuse täidaks. Subjektiivse õiguse ja objektiivse normi erinevus on selles, et viimase puhul puudub õigustatud subjekt, kes saaks nõuda kohustuse täitmist. Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus. Mis on õigusjärgluse ja õigusliku järjepidevuse vahe? Seleta EV näitel 1940-1992. Õiguslik järjepidevus - õigussubjekti juriidiline katkematus. Kõik õigused ja kohustused jätkuvad. Õigusjärglus on kohustuste ülekandumine teisele inimesele.- Üksikõigusjärglus - üks õigus või kohustus läheb üle.- Üldõigusjärglus - esineb siis, kui uuel subjektil on kõik eelmise õigused ja kohustused. (N: pärimine) Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus on üks 1991. aastal taastatud Eesti omariikluse õiguslikke põhialuseid. Rahvusvaheliselt käsitletakse Eestit 1918. aastal loodud riigina, mitte Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud riigina

Riigiõigus

2

odt

Avalik õigus KT

Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes,vastata Riigikogu liikmete arupärimistele, vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele,teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks, algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes, lahendada diskrimineerimisvaidlusi, anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Kodakndsus ja selle omandamise alused-isiku ja riigi vaheline õiguslik side, mille kaudu on määratud vastastikused õigused ja kohustused. Kodakondsus omandatakse kas sünniga või hilisema õigusliku toimingu läbi (nt naturalisatsioon). Sünnijärgse kodakondsuse omandamisel lähtuvad riigid kas päritolu- järgsest kodakondsuse edasikandumisest (ius sanguinis) või sünnikohast (ius soli). Esimene tähendab, et iga sündinu omandab oma vanemate kodakondsuse, sõltumata sünnikohast (sellest lähtub ka Eesti), teine aga, et sündinu omandab

Õigus

58

doc

Riigiõigus konspekt

......................................................15 § 10 Õigusriik............................................................................................................................19 § 11 Sotsiaalriik.........................................................................................................................22 § 12 Rahvusriik..........................................................................................................................22 III OSA: Põhiõigused.....................................................................................................................23 § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras.................................................23 § 14 Põhiõiguste funktsioonid...................................................................................................26 § 15 põhiõiguste kandjad..........................................................................................

Õigus

Kommentaarid (0)