Nürnbergi protsess (7)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Nürnbergi protsess

Nürnbergi protsess Nürnbergi kohtuprotsessid toimusid Saksamaal Nürnbergi linnas Õigluse Palees aastail 1945­1949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20. novembrist 1945 1. oktoobrini 1946. Kohtuprotsessi eelnõu: 2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid, mis kinnitasid, et juba 1942. aasta detsembris alustati "ettevalmistusi" Saksa liidrite karistamiseks. Veidi hiljem ­ 1943

Ajalugu

8

docx

2. maailmasõda

septembril 1949 ajalehes ,,;Picture Post”: ,,Hitler tahtis kõike muud, kuid mitte ainult maailmasõda… Pärast sõja lõppu langesid tähtsamad Saksa arhiivid meie kätte ja meil on võimalik saada selget ettekujutust sellest, kui erakordselt suurt hirmu tunti Saksamaa juhtivates ringkondades sõja ees… ” Gallia väepealik Brennus on öelnud ,, Häda võidetuile! Vae victis!” Tõesti. Ainult võitjad otsustavad, millised olid sõjakuriteod. Nürnbergi protsess oli farss. Paljudel juhtudel pandi sakslastele süüks tegusid, mille olid sooritanud kommunistid. Ühel kohtuistungil ütles Göring : „Kui ma istun sellel pingil, siis peaksid minust paremal istuma Stalin ja vasakul Churchill.” Nürnbergi kohtualuseid peksti ja ülekuulaja ütles ette, mida ta kuulda tahab. Sakslaste kaitsjaid ähvardati nii suuliselt kui füüsiliselt, et liitlaste kuritegusid ei toodaks välja

Ajalugu

18

ppt

II ms

sept. 1945 Jaapan kapituleerub Hiroshima pärast tuuma- pommi  Holokaust · "holokaust" - kr. k. holokauston (`täielikult põlenud/ohverdatud") - põletusohver · juutide (ja teiste) vastu suunatud genotsiid Teise maailmasõja ajal ­ juutide vastased aktsioonid alates 1933, 1935 Nürnbergi dekreedid, 1938 Kristalliöö (pogromm, mille käigus tapeti 236 ja arret. üle 30 000 juudi) ­ 20.01.1942 Wannsee konverents "juudiküsimuse lõpplahendus" - otsus hävitada 11 mln Euroopa juuti ­ koondus- ja surmalaagrid (nt. Auschwitz, Treblinka, Dachau, ... Klooga) ­ Hukkus 5-6 miljonit juuti · lisaks juutidele mustlased, homoseksuaalid, jehoovatunnistajad, puudega inimesed ja kommunistid  Rahukonverentsid PARIISI RAHUKONVERENTS 1945-1946

Ajalugu

30

ppt

Teine maailmasõda - sõja põhjused

üle · Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle; seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. · Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Sõjakurjategijad ja nende abilised astusid kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Eriti puudutas see Ida- Euroopa neid alasid, mis NSV Liit oli Teise maailmasõja ajal vallutanud. Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka hulk Jaapani

Ajalugu

3

doc

Millised olid II maailmasõja põhjused?

9. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle Pärast II maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste elu. Seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma. Teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. NSV Liidus peeti kohut vaenlasega otseselt koostööd teinud inimeste üle, kuid umbusaldati ka kõiki neid, kes oli saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka terve hulk Jaapani riigijuhte, keda süüdistati vallutussõdade ettevalmistamises ja pidamises.

Ajalugu

13

docx

Arutlus - Versailles' süsteem kui lüüasaanute karistamine

vastu.) ÜRO idee. Jalta konverents ­ 1945, Samad mehed, kes Teheraniski. Seal määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg. Arutatakse sõjajärgset maailmakorda. Eestil kadus ära võimalus iseseisvumiseks. Potsdami konverents ­ 1945, II MS võitjariigid ­ USA(Harry Truman), NSVL (Stalin) ja SB (Churchill). Arutati Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi. Esitati Jaapanile ultimatum tingimusteta kapituleerumise nõudega. Saksamaa jaotati 4ks tsooniks. Berliin samuti. Lepiti kokku Nürnbergi kohtuprotsessi toimumisaeg. Nürnbergi protsess ­ 1945-1946, 24 süüalust. Süüdistused: rahuvastased kuriteod, agressioon, sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod. Linn ei valitud juhuslikult ­ seal sündis natsionaalsotsialism ja tol momendil kuulus USA tsooni (Saksamaa oli jaotatud 4ks). Suur põgenemine Eestist ­ 1944, põgeneti läände, põgeneti Eesti territooriumile tungiva Punaarmee eest, ligi 80k inimest, lahkus palju haritlasi, kellest Eestile oleks kasu olnud

Ajalugu

2

doc

II Maailmasõda

Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud Sõja tagajärjed: Nürnbergi protsess: Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle, seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 Saksamaa riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit

Ajalugu

8

doc

KT II maailmasõda

Zukov oli Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal, neljakordne Nõukogude Liidu kangelane, Mongoolia Rahvavabariigi kangelane. Eisenhower oli USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Montgomery ­Briti vägede ülemjuhataja. Keitel oli Saksa kindralfeldmarssal ning Relvajõudude ülemjuhatuse esimees. Mõisteti Nürnbergi tribunali poolt surma. Churchill oli Suurbritannia poliitik, Suurbritannia peaminister. De Gaulle oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees, moodustas Londonis Prantsusmaa valitsuse eksiilis. Roosevelt ­ USA president. Truman ­ USA president. Stalin oli Nõukogude Liidu diktaator. Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921­1945). Aastatel 1934­1945 oli ta Saksamaa

Ajalugu

Kommentaarid (7)