TALLINNA ÜLIKOOL
Ühiskonnateaduste instituut
Siseriiklik ja transnatsionaalne õigus
RIIGIKOHTU LAHENDITE ANALÜÜS
Tööõigus
Tallinn
2016
Sisukord
1Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12 3
1.1Lahendi üldinfo 3
1.2Nõuded 3
1.3Sisu 3
1.4Madalamate kohtuastmete seisukohad 4
1.4.1Töövaidluskomisjon 4
1.4.2Maakohus 4
1.4.3Ringkonnakohus 5
1.5Tsiviilkolleegiumi seisukoht 6
1.6Kaasuses esinenud probleemid 6
2Riigikohtu lahend 3-2-1-117-11 8
2.1Lahendi üldinfo 8
2.2Nõuded 8
2.3Sisu 8
2.4Madalamate kohtuastmete seisukohad 9
2.4.1Töövaidluskomisjon 9
2.4.2Maakohus 9
2.4.3Ringkonnakohus 10
2.5Tsiviilkolleegiumi seisukoht 10
2.6Kaasuses esinenud probleemid 11
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A A
Õppematerjali autor
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama.
Valiku põhjendus: Käsitlen seda kohtuotsust, kuna mind on alati huvitanud töötaja ja tööandja tööalased suhted (töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus jne). On tavaline, et tööandja teab ja räägib täpselt nii palju kui talle endale kasulik on ning töötaja, kel ei ole aimugi oma õigustest, allub kõigele puhtast teadmatusest. Huvitas, kuidas kohus läheneb ja lahendab tekkinud probleemi. Hinnang faktiliste asjaolude kajastamise selgusele Riigikohtu otsuses: Asjaolude faktid olid minu jaoks kajastatud Riigikohtu otsuses arusaadavalt ning piisavalt selgelt välja toodud, otsus oli ilusti põhjendatud, mille tulemusena ei tekkinud küsimusi ega agasid. Õiguslikud probleemid kohtuotsuses (materiaal- ja menetlusõiguslikud) Probleemiks on hageja saamata jäänud töötasu ja lõpparve, hüvitis kasutamata puhkuse eest ning tööraamatu väljastamine ning hüvitis viimase väljastamise eest. Sellest kõigest
põhjendatud TsMS § 60 lg 2 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Kuna hageja on loobunud hagist põhjusel, et nõue on täidetud, siis tuleb hagi esitamisel hageja tasutud riigilõiv kostjalt välja mõista. 7. Apellatsioonkaebuse esitas kostja, kes palus teha kohtukulude osas uue otsuse, millega jätta kohtukulud kostjalt välja mõistmata. Ringkonnakohtu lahend 8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. septembri 2004. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. 9. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus kaevatavas otsuses ebaõigesti viidanud TsMS § 60 lgle 2. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, kuna kohus on sisuliselt lähtunud TsMS § 62 lgst 2. Hagist loobumise korral reguleerivad riigilõivu väljamõistmist TsMS § 62 lgd 1 ja 2. Üldreeglina jäävad hageja kohtukulud hagist
selles, kas tal on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni; kuivõrd pensionimaksmine on riigi avalik-õiguslik funktsioon ja sellest tulenevad ka kõik sellesse puutuvad vaidlused, siis kuulub vaidlus halduskohtu pädevusse 31. H esitas hagi otse ringkonnakohtule, põhjendades seda sellega, et siis vaadatakse asi kiiremini läbi. Mida teeb ringkonnakohus? TsMS § 12 ringkonnakohtu pädevusse kuulub ainult maakohtute lahendite läbivaatamine st saadab asja maakohtusse, tehes määruse § 371 lg 1 p 1--2 ja § 372 lg 7 alusel par 9 lg 3 33. Harju Maakohus võttis vastu hagiavalduse, milles hageja taotles omandiõiguse tunnistamist ½ osale kinnisasjast, mis asus aadressil Lossi 23 Tallinnas. Pooled elasid mõlemad Harju maakonnas ning hageja esitas hagi maakohtule. Mida teeb kohus? Esimene küsimus on pädevuse ja kohtualluvuse lahendamine - § 99 erandlik kohtualluvus kinnisasja asukoha järgi
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.05.2004 Avaldamismärge: RT III 2004, 14, 177 3-2-1-56-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2004. a kohtuotsus AS Investa-R (pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend
KOHTUOTSUS 3-2-1-34-06 · Kohtuasja nr: 3-2-1-34-06 · Otsuse kuupäev: Tartu, 3.mai 2006. a · Kohtukoosseis: eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik · Kohtuasi: OÜ K hagi aktsiaseltsi T vastu 457665 kr saamiseks ja aktsiaseltsi T vastuhagi OÜ K vastu 213 737 krooni ja 92 sendi saamiseks · Vaidlustatud kohtulahend: Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2-2- 171/2005 · Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: aktsiaseltsi T kassatsioonikaebus · Osalised: kostja T esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel · Asja läbi vaatamise kuupäev: 17.aprill 2006.a, kirjalik menetlus · Resolutsioon: jätta ringkkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus muutmata ja kassatsioonikaebus rahuldamata Menetluse käik · OÜ K hagi 9. detsembril 2003.a Tartu Maakohtule, milles palus aktsiaselts T-lt välja mõista 305 110 kr, hiljem suurendas nõuet
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)
Kohtulahend 32115006 Kohtuasi Tarmo Türi hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank vastu lepingutingimuse tühisuse tunnustamiseks ja alusetult saadud 3 000 000 krooni tagastamiseks Menetluskäik Tarmo Türi (hageja) esitas 28. aprillil 2005. a hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu, milles palus tunnustada kostja ja TATARI MAJAD AS (rentnik) vahel 25. aprillil 2003. a sõlmitud koostöölepingu p 1.5 osalist tühisust. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 3 000 000 krooni tulenevalt kostja ja rentniku vahel 16. mail 2001. a sõlmitud kapitalirendilepingust. 9. mail 2003. a loovutas rentnik nõuded hagejale. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtulahendid Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et 25. apr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid