Tööõigus - Riigikohtu lahendite analüüsid (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Ühiskonnateaduste instituut
Siseriiklik ja transnatsionaalne õigus
RIIGIKOHTU LAHENDITE ANALÜÜS
Tööõigus
Tallinn
2016
Sisukord
1Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12 3
1.1Lahendi üldinfo 3
1.2Nõuded 3
1.3Sisu 3
1.4Madalamate kohtuastmete seisukohad 4
1.4.1Töövaidluskomisjon 4
1.4.2Maakohus 4
1.4.3Ringkonnakohus 5
1.5Tsiviilkolleegiumi seisukoht 6
1.6Kaasuses esinenud probleemid 6
2Riigikohtu lahend 3-2-1-117-11 8
2.1Lahendi üldinfo 8
2.2Nõuded 8
2.3Sisu 8
2.4Madalamate kohtuastmete seisukohad 9
2.4.1Töövaidluskomisjon 9
2.4.2Maakohus 9
2.4.3Ringkonnakohus 10
2.5Tsiviilkolleegiumi seisukoht 10
2.6Kaasuses esinenud probleemid 11

Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12

Lahendi üldinfo

Otsuse kuupäev: 6. veebruar 2013.a Tartu
Menetlusosalised:

Hageja : Igor Miljajev

Kostja : AS LTH Baas

Nõuded

Tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks alates 31. detsembrist 2009.

Välja nõuda saamata jäänud töötasu ning hüvitis töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel kokku 120 655 krooni 47 senti. (Hiljem vähendati hüvitist 10 000 krooni võrra)

Sisu

Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping 18.mai 2009. Hageja töötas torulukksepana ning tema kuupalgaks oli 5000 krooni ( 319,5 €). Lisaks sõlmiti 18. mai 2009.a hageja ja kostja vahel töölähetusleping, mille alusel lepiti kokku, et kostja saadab hageja töölähetusele Itaaliasse ajavahemikuks 25.mai kuni 31.detsember 2009. Lähetuslepingu kohaselt oli hageja põhipalk 8,3 € tunnis. Hageja oli Itaalias töölähetuses ajavahemikus 23. maist kuni 28. juulini 2009, 16. augustist kuni 9. oktoobrini 2009 ning 3. novembrist kuni 10. detsembrini 2009.
Hageja väitel pöördus ta 10.detsembril 2009.a tagasi Eestisse ning kostja teatas, et tal pole võimalik hagejale Eesti tehases tööd pakkuda. Kostja teavitas hagejat tekkida võivast võimalusest asuda tööle Poola objektil ning palus olla kodus ja oodata sellekohast teadet. Hageja jäi koju ootele ning sai 27.detsembril 2009.a kirja, milles kostja nõudis selgitusi hageja tööle mitteilmumise kohta. Hageja vastas kostjale, viidates nendevahelisele kokkuleppele Poola töölähetuse kohta. 8. jaanuaril 2010 sai hageja kostjalt käskkirja töölepingu lõpetamise kohta TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tagasiulatuvalt alates 14. detsembrist 2009.
Hageja ei nõustu töölepingu ennetähtaegse ülesütlemisega ning leidis, et kostja on rikkunud ülesütlemise etteteatamise tähtaega ning töölepingut ei saa tagasiulatuvalt üles öelda. Tööleping lõppes seega 31. detsembtil 2009. Kostja peab hageja nõude kohaselt tasuma saamata jäänud töötasu 12 321 krooni ja 10 sendi ulatuses, ajavahemiku 11. detsember kuni 31. detsember 2009.a eest, mil hagejale ei antud tööd.
Kostja hageja hagi ei tunnusta, väites, et hageja andmed töölähetusest tehtud töötundide osas on valed ja tõendamata. Hageja eiras kostja poolt 14. detsembril 2009.a tehtud korraldust ilmuda hageja Tallinnas asuvale töökohale . Sellega rikkus hageja oluliselt töölepingut, millest tulenevalt ütles kostja töölepingu 14. detsembril 2009 üles ning maksis selle kuupäeva seisuga hagejale lõpparve. Tööandjal ei ole kohustust maksta töötajale palka aja eest, kui töötaja tegelikult ei töötanud ega esitanud ühtegi seaduslikku alust töö tegemisest keeldumiseks.

Madalamate kohtuastmete seisukohad

Töövaidluskomisjon

Töövaidluskomisjoni otsuses leiti, et hagejale on makstud töötasu 28 412 krooni vähem, kuid enam on makstud lähetuse päevaraha 24 675 krooni ja puhkusehüvitist 441 krooni 27 senti. Nimetatud summade osas tegi töövaidluskomisjon tasaarvestuse ja leidis, et kostja võlgneb hagejale 3295 krooni 73 senti.

Maakohus

Maakohus luges tõendatuks, et töölähetuses olles ei teinud hageja ületunde. Tunnistaja A. Smirinovi ütluste kohaselt tegi hageja töölähetuses ületunnitööd, töötades 10 tundi argipeäviti ja 6 tundi laupäeviti. Tunnistaja A. Jemeljanovi ütluste kohaselt ja arvestustabeli järgi tegi hageja 8 tundi päevas tööd. Tabelit kontrollis koha peal olev meister N. Kutzov, mistõttu pidas maakohus teist versiooni usaldusväärsemaks, sest need on dokumentaalselt tõendatud. Maakohus väitis, et arvestada tuleb asjaoluga, et hageja ei teinud tööd olles töölähetuste vahelisel tagasi ajal Eestis. Seega aeg, kus hageja tegi ületunde, hüvitati vaba ajaga . Maakohus jättis ületundide eest nõutava hagi rahuldamata.
Maakohtus ei vaielnud pooled selle üle, et hageja eiras kostja poolt tehtud korraldust ilmuda 14. detsembril 2009.a tööle. Maakohus leiab, et sellest tulenvalt on kostjal õigus tööleping TLS §88 lg 1 alusel üles öelda, mis sätestab töölepingu üles ütlemist a töötajast tuleneval mõjuval põhjusel , mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Maakohus on seisukohal, et TLS 97 lg 3 sätestab, et TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. Maakohus luges töölepingu lõppenuks 14. detsembril 2009, seega töölepingu ülesütlemine jõus ning hageja sellekohane nõue tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning tuvastas, et kostja töölepingu ülesütlemine on tühine ning luges töölepingu lõppenuks alates 31. detsembrist 2009. Lisaks sellele mõistis ringkonnakohus hageja kasuks välja 3556 €, millest 2005 € ja 82 senti on töölähetuses tehtud ületundide eest ja 1551 € ja 6 senti on TLS § 109 lg 1-st tulenev hüvitis. Ringkonnakohus ei rahuldanud hageja nõuet saamata jäänud töötasu Eesti töökoha suhtes 786 € ja 46 sendi ulatuses.
Ringonnakohus leidis, et hageja on teinud ületunde võttes aluseks A.Smirnovi ütlused ja töövaidluskomisjonis tehtud protokolli, millest selgus, et tööpäeva pikkus oli 10 tundi. Ringonnakohus lükkas ümber väited tööajatabeli ustavuse kohta, leides et need pole usutavad, sest tunnistaja A.Smirnov ning hageja väitsid vastupidist ning kahtlane on asjaolu, kuidas tööajatabelid Itaaliast Eestisse jõudsid. Pikematele tööpäevadele lähetuses viitab ka see, et lähetuse vaheaegadel anti töötajatele Tallinnas vaba aega ja neid tööle ei rakendatud. Hageja on töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt õigustatud saama 28 412 krooni, millest kostja on maksnud juba päevarahana 24 675 krooni, seega võlgneb kostja hagejale 3295 krooni, mille on samuti kostja hagejale tasunud. Seega võlgneb hageja kostjale veel 2005 € ja 82 senti.
Ringkonnakohus jäi seisukohale, et hagejal ei ole õigust saada kostjalt töötasu ajavahemiku 11.-31. detsember 2009, mil hageja keeldus tööle tulemast . Hageja keeldumist tõendab juhatuse liikme A. Lepiku ütlus hageja tööle kutsumise kohta ning hageja keeldu
mine tööle tulemast peale seda, kui kostja saatis 22. detsember 2009 hagejale kirja, millele hageja vastas, et ta ei tule tööle enne kui on saanud tööd Poolas. Sellest tulenevalt leiab Ringkonnakohus, et tööleping lõppes TLS § 80 lg 1 järgi 31. detsembril 2009 tähtaja saabumise tõttu ning töölepingut ei saa üles öelda tagasiulatuvalt.
Ringkonnakohus leidis samuti, et kuigi tööleping pole lõppenud TLS § 107 lg 2 järgi on hagejal õigus saada hüvitist TLS § 109 lg 1 järgi, sest tööandja oli tekitanud oma käitumisega töölepingu lõpetamisel õiguslikult ebaselge olukorra, kus töötajal ei olnud muud võimalust, kui oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda. Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid, tuleb hageja nõue hüvitise saamiseks rahuldada ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ja kostjalt tuleb välja mõista 1551 eurot 6 senti (24 268 krooni 85 senti).

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

Töölepingu ülesütlemine oli tühine ning tööleping lõppes lepingujärgselt 31. detsember 2009 (TLS § 80 lg 1). Otsust põhjendas kolleegium seisukohaga, et tulenevalt võlaõigusseadusest ning töölepingu seadusest on töölepingut võimalik üles öelda vaid edasiulatuvalt, seega tagasiulatuv ülesütlemine on tühine (TLS § 104 lg 1).
Mõista hageja kasuks välja 2005 eurot 82 senti saamata jäänud töötasu, kuna kolleegiumi arvates ei tõendanud kostja piisavalt, et hageja oleks lähetuses töötanud vaid arvestustabelites märgitud ajal.
Kostja ei pea maksma 1551 euro 6 sendi suurust hüvitist, kuna kolleegiumi arvates rakendas ringkonnakohus valesti TLS § 107 lg-d 1 ja 2 ning seega ka TLS § 109 lg-t 1. Samuti pole kostja kohustatud hüvitama detsembrikuu töötasu 787 euro 48 sendi ulatuses, kuna tulenevalt TLS § 35 vabaneb tööandja töötasu maksmise kohustusest, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud.

Kaasuses esinenud probleemid

18. mai 2009 sõlmiti nii tööleping Eestis töötamiseks kui ka lähetusleping Itaalias töötamiseks. Nimelt võis töötajale jääda segaseks, et kas ta hakkab töötama töölähetuslepingu või töölepingu alusel. Seda väidet toetab ka asjaolu, et peale töölähetust Itaalias lubati võimalikku tööd Poolas, millest võis tekkida töötajale ebaselge olukord tema kohustuste osas.

Lähetuslepingu sõlmimisel tuleks vältida olukorda, kus pole täpsustatud, kuidas ületunnitööd hüvitatakse (vaba ajana või töötasu) ning lisaks sellele tuleb nii tööandjal kui ka töötajal tööajagraafikusse kantud andmeid kontrollida, et nende kohta ei tekiks vaidlusi. Antud kaasuse puhul tugines ringkonnakohus suures osas hageja ja A. Smirnovi ütlustele ja töövaidluskomisjonis tehtud protokollile, samas kui tsiviilkolleegium seda ei arvestanud . Kogu vaidlus oleks saanud olla olemata, kui lepingus oleks ületunnitöö hüvitamine reguleeritud.

Olukorras, kus hagejale jäid ebaselgeks edasised töötamise võimalused, oleks ta pidanud igal juhul ilmuma töölepingus märgitud töökohta. Sellega oleks ta vältinud kostja hilisemat ülesütlemisavaldust.

Lisanduvat põhjendamist vajab ka tähtajalise lepingu sõlmimise motiiv . Tulenevalt TLS § 6 lg 2 on tähtajalise lepingu sõlmimisel tööandja kohustatud informeerima töötajat selle põhjustest.

Riigikohtu lahend 3-2-1-117-11

Lahendi üldinfo

Otsuse kuupäev: 7. detsember 2011.a Tartu
Menetlusosalised:

Hageja: Kaspar Kaljuste

Kostja: TJ Ehitus OÜ

Nõuded

Tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks alates 1. november 2009.

Välja mõista ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. september 2009 saamata jäänud töötasu (töötasu 90 400 krooni ja välislähetuses töötatud aja eest 21 823 krooni 30 senti, s.o kokku 112 223 krooni 30 senti) ning hüvitised kasutamata puhkuse, töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaegadest mittekinnipidamise ja töölepingu lõpetamise eest kohtuorgani poolt

Välja mõista hüvitis tööõnnetuse käigus tekkinud varalise ja mittevaralise kahju eest.

Välja mõista 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 saamata jäänud töötasu 146 774 krooni 41 senti.

Sisu

Hageja väidab, et talle jäeti maksmata 1. jaanuarist 2009 kuni 30. septembrini 2009 töötasu 90 400 krooni ja välislähetuses töötatud aja eest 21 823 krooni 30 senti, s.o kokku 112 223 krooni 30 senti. Kostja saatis hageja 8. novembril 2009 soome töölähetusele, kus 9. novembril 2009 juhtus hagejaga õnnetus. Perearsti vastuvõtul 21. novembril 2009, selgus et kostja on töölepingu lõpetanud seisuga 1. oktoober 2009, mistõttu ei saa hageja töövõimetushüvitist. 17. detsembril 2009 saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus hüvitada töölepingu ülesütlemisest tingitud töövõimetushüvitise saamata jäämine. Kostja vastas hagejale 22. detsembri 2009. a e-kirjaga, et hageja tööleping on lõpetatud ja kostja ei pea hagejale töövõimetushüvitist maksma. Kostja peab hagejale hageja väidete kohaselt maksma TLS § 100 lg 5 järgi hagejale töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest ühe kuu töötasu 14 080 krooni ning TLS § 107 lg 2 kohaselt maksma hüvitiseks töölepingu kohtus lõpetamise tõttu kolme kuu keskmise töötasu 42 414 krooni 75 senti. Kostja on hagejale jätnud maksmata kasutamata puhkuse eest 4411 krooni hüvitist. Lisaks peab hüvitama kostja hagejale varalise ja mittevaralise kahju, mis tekkis tööõnnetuse näol Soomes, kokku summas 36 948 krooni. Veel mõista kostjalt välja 2008.a eest saamata jäänud töötasu 146 774 krooni ja 41 senti. Hageja pöördus väidetavalt korduvalt kostja poole töö saamiseks, kuid tal jäi saamata 1537 töötundi, mistõttu jäi ta ilma töötasust 122 960 krooni ulatuses. Lisaks sellele on hageja 2008. aastal töötanud välislähetuses 487 tundi, kuid kokkulepitud tasust on saadud 23 814 krooni vähem. Hageja täpsustas oma hagi ja palus töölepingu lõppemise päevaks kohtu poolt pandava päeva või 2. veebruar 2010, mil hageja töövõimetus lõppes
Kostja väitis, et hageja on esitanud töötasu nõude aja eest, mil ta tööle ei tulnud. Kostja ei keelanud hagejal tööle tulla. Kostja andis alati hagejale tööd, kui viimane seda soovis. Kostja väidab, et hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse kohta on TLS § 105 lg 1 kohta aegnud. Kuna hageja nõue töölepingu tühisuse tuvastamise osas on aegnud, siis on ka aegnud tema nõua TLS §109 lg 1 alusel makstava hüvitise kohta. Kostja on väidetavalt maksnud rohkem puhkusehüvitis, kui hagejal on õigust saada. Hagejal ei ole õigust saada puhkusehüvitist ajal, mil ta tööd ei teinud. Tööõnnetus juhtus ajal, mil hageja töötas lühiajalise suulise lepingu alusel

Madalamate kohtuastmete seisukohad

Töövaidluskomisjon

Töövaidluskomisjon jättis 4. märtsi 2010. a otsusega rahuldamata hageja avalduse, milles hageja palus kostjalt välja mõista ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2009 saamata jäänud töötasu.

Maakohus

Tartu Maakohus rahuldas 13. septembri 2010. a otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 21 271 krooni 60 senti ja kasutamata puhkuse eest hüvitise 1533 krooni 30 senti. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning saamata jäänud töötasu, töölepingu ülesütlemise hüvitiste ja kahjuhüvitiste väljamõistmiseks, kokku 334 046 krooni 56 senti. Menetluskulud jäid hageja kanda.
Töölepingu lõpetamise osas leidis maakohus, et see on lõpetatud kostja poolt nimetatud ajal, kuna osapooled on käitunud vastavalt ja mõlemad on aru saanud töölepingu lõpetamisest 1st oktoobrist 2009. Kostja hilist kirja töölepingu lõpetamise kohta saab käsitleda kui töölepingu ülesütlemise avaldust . Maakohus tõi veel välja, et kuna kumbki osapool ei ole teatud ajast näidanud huvi üles töölepingu jätkamiseks, oli kostjal õigus leping lõpetada ilma etteteatamise tähtaega järgimata.

Ringkonnakohus

Tartu Ringkonnakohus tühistas 4. aprilli 2010. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja töötasu ja kahju hüvitamise nõuded, ning tegi selles osas uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks lisaks välja saamata jäänud töötasu 12 319 krooni 24 senti ning kahjuhüvitise 36 948 krooni. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas ning jättis uue otsusega menetluskuludest 79,8% hageja ja 20,2% kostja kanda.
Ringkonnakohus leidis, et palga maksmise nõude aegumise tähtaeg on 3 aastat, seega hageja nõude töötasu osas ei ole ole aegunud ja töötaja ei ole kohustatud tööd küsima . Sellest hoolimata ei ole hageja suutnud ära tõendada enda nõuet.
Soomes lähetuses makstud palga osas leidis ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et tööd pole õigesti tasustatud . Ringkonnakohus mõistis kostjalt välja lisaks 12 319 krooni 24 senti.
Ringkonnakohus leidis, et maakohtu väide, mille kohaselt olid osapooled suulise lepingu sõlminud ja ei tule maksta haigushüvitist, ei ole tõendatud ning sellega seoses tuleb kostjal maksta hagejale haigushüvitist täiendavalt 23 170 krooni.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

Kolleegium nõustus puhkusehüvitise osas maakohtu ja ringkonnakohtu otsusega.
Lepingu ülesütlemise osas leidis kolleegium, et eelnevad kohtud ei ole seda õigesti käsitlenud. Kolleegium leidis, et ülesütlemisele eelnevat avaldust ei ole siiski tehtud ja lepingu lõpetamist ei ole seega toimunud. Kolleegium väitis, et tööleping ei saa lõppeda kaudse tahteavalduse ega vaikimisega. Töölepingut ei saa lõpetada ka tagasiulatuvalt. Sellest järeldades peab kohus ise töölepingu ära lõpetama või lugema selle lõppenuks alates ajast, mil lõppes töövõimetus. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale vastavalt sellele ka kõik vajalikud hüvitised.
Kollegium väitis, et tööandja peab töötajale maksma töötasuna palka ka juhul, kui tal ei ole töötajale tööd anda, v.a. juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü (TLS § 35).
Ka kolleegium leidis, et lähetuses olles maksis kostja hagejale kokkulepitust vähem palka väitega , et päevaraha ei kuulu palga alla, vaid on eraldi makstav summa. Seega kolleegium nõustus selles küsimuses ringkonnakohtuga.
Kolleegium nõustus kostjaga, et tööõnnetuses on süüdi mõlemad osapooled, kuid kuna kostja ei toonud enda kaitseks esile ühtegi fakti, ei saanud temalt süüd vähendada.

Kaasuses esinenud probleemid

Suurimaks probleemiks kaasuses olid kirjalikku taasesitamist võimaldavate dokumentide vähesus. Ainsad konkreetsed dokumendid , mis kaasuses saadaval olid, olid kostja töölepingu lõpetamisest teavitamine ning hageja nõue hüvitada töövõimetushüvitis. Muus osas toetuti väga palju ütlustele. Kuna faktide tõendamist ja kontrollimist läbib väga suures osas määramatus , siis on keeruline eeldada, et lahendi otsus iseloomult 100% õiglane on.

Samuti mängib suurt rolli kohtunik, kes määrab välja makstavad summad . Antud juhtumi puhul oli kahe kohtuniku arusaam mõistlikust hüvitisest pea kahekordse erinevusega.

Töölepingu lõpetamine ei ole võimalik tagasiulatuvalt, kuna see toob automaatselt kaasa TLS § 104 lg 1 rakendumise.

Küsimusena jääb ka õhku töölepingu lõpetamise avalduse sisu. Milline peab olema see tahteavaldus , et riigikohus saaks väita, et tegu on ülesütlemisavaldusega, mitte lihtsalt teavitusega. Või mängis siin rolli fakt, et seda oli tehtud tagasiulatuvalt?