Mereõigus (0)

EESTI MEREAKADEEMIA
Mereõigus
NORMITEHNIKA
2012/2013 õ-a
Normitehnika - õpetus õigustloova akti eelnõu ettevalmistamise, kokkuseadmise ja kirjapanemise teoreetiliselt põhjendatud meetoditest ja võtetest.
Nõuded normitehnikale sätestab VV 1996.a 11. juuni määrus nr 160.
Riigikogu kodukorra seaduse § 53 lg 3, sätib: kui eelnõu algataja ei ole järginud sätestatud eelnõu vorminõudeid ja üleandmise tingimusi, tagastab Riigikogu juhatus eelnõu selle algatajale juhtivkomisjoni määramata. Seega – normitehnika nõuete eiramine võib kaasa tuua eelnõu tagasilükkamise.
Õigusnorm – on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel , mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist.
Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav.
Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või tegevusetus, mis tunnistatakse õigusrikkumiseks.
Karistusliku õigusnormi element on sanktsioon st seaduses ettenähtud karistus dispositsioonis toodud teo eest.
Õigusakt – on pädeva institutsiooni (organi) või ametiisiku poolt tema pädevuse piires ja kehtestatud korras vastuvõetud otsus, mis tekitab, muudab või lõpetab õigusi ja kohustusi. Seega on õigustloov.
Järeldused:

õigusakti saab välja anda üksnes pädev institutsioon ja ainult pädevuse piires. Pädevus tuleneb põhiseadusest või selle alusel vastu võetud seadusest (näit. Riigikogu pädevus, valitsuse pädevus). Pädevust ületav õigusakt on kehtetu (näit. maksud , riigilõivud kehtestatakse seadusega, mitte valitsuse määrusega).

kehtestatud korras, st kas Riigikogu häälte enamusega ja Presidendi poolt välja kuulutatud. Kohaliku omavalitsuse akt võetakse vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel.

õigusakt sisaldab alati kohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme, millistega korraldatakse (reguleeritakse) mingeid ühiskonnaelu valdkonna suhteid – st isikute vahel, isikute ja riigi vahel. Seega – õigusnormid on täitmiseks kohustuslikud, täitmatajätmine toob kaasa kas seaduses ettenähtud sanktsiooni (mõjutusvahendi) või muu tagajärje.
Õigusaktide hierarhia :
Välisleping – mistahes nimetusega sõlmitud kokkulepe rahvusvahelise õiguse subjektide (suveräänsed riigid, rahvusvahelised org.) vahel. Nimetatakse ka rahvusvahelised lepingud.
Võivad olla kahepoolsed- bilateraalsed. Kolmepoolsed – trilateraalsed. Mitmepoolsed – multilateraalsed e. konventsioonid . Ratifitseeritakse Riigikogus (kuni 1991 toimus valitsuse otsusega, sest puudus välissuhtlemise seadus).
Seadus – on kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorra seadusega kindlaksmääratud korras või rahvahääletusel (plebistsiit) vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud.
Konstitutsioonilised seadused on nimetatud põhiseaduses (näit. Riigikogu valimiste seadus § 60; Vabariigi Valitsuse seadus; Eesti Panga seadus)
Kui põhiseaduses ei ole märgitud siis – lihtseadus .
Seadlus – kui Riigikogu ei saa kokku tulla, siis Vabariigi Presidendi poolt edasilükkamatute riiklike vajaduste korraldamiseks antud seaduse jõuga õigustloov akt.
Määrus – Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lg 1 sätib, et VV määrus on õigustloov akt. Määrusi antakse seaduse alusel ja seaduse täitmiseks, on seadusest madalamal seisvad õigusaktid . VV määruse ja ministri määruse andmise kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses.
Otsus - on õiguse üksikakt. Otsusega teostab kohus oma põhifunktsiooni – mõistab õigust. Riigikogu otsused (näit.1993.a. otsus „Isikutunnistuste kohta“, ametisse määramised- Riigikohtu esimees ja liikmed, õiguskantsler jne).
Korraldused – legaaldefinitsioon, st seadusest tulenev määratlus puudub. Antakse seaduse alusel ja täitmiseks, st midagi korraldatakse, kedagi kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse. Ei tohi olla vastuolus õigusaktidega.
Käskkiri – on laialt kasutatav õigusakt. Põhiseaduse § 94 alusel annab minister seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju. Legaaldefinitsioon puudub. Riigi- ja omavalitsusorganites teenistusse määramise käskkirjad . Valdavalt on käskkirjad internsed õigusaktid, st reguleerivad konkreetse asutuse või ametkonna seesmist tegevust.
Juhend/instruktsioon/ eeskiri jne. juriidiline jõud omistatakse käskkirjaga.
Õigusaktide hierarhia printsiip on selles, et kõik madalamal seisvad õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate ülimusliku jõuga õigusaktidega (korrespondeeruma).
Delegatsiooninorm e. volitusnorm on selline, millisega õigusakti andja delegeerib (volitab) teisele institutsioonile mingi õigusakti väljaandmise õiguse. Näit.: Ettevõtja tegutsemisloa annab välja kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
Õigusakti kehtivus tähendab, et see akt on jõustunud ja seega muutunud täitmiseks kohustuslikuks kõikidele keda see puudutab. Kehtivuse eeltingimuseks on selle akti teatavakstegemine, st avaldamine. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud aktid. Õigusaktide avaldamise kord on reguleeritud Riigi Teataja seadusega.
Õigusakti jõustumine on alati seotud tagasiulatuva jõu printsiibiga, st

õigusaktil (seadusel), mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust, on kohustuslikult tagasiulatuv jõud;

õigusaktil, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust, ei saa olla tagasiulatuvat jõudu;

tagasiulatuvat jõudu ei või anda aktile (õigusnormile), mis toob isikule kaasa negatiivseid tagajärgi, paneb neile uusi kohustusi või piirab nende õigusi ja vabadusi;

tagasiulatuva jõu võib anda õigusaktile (õigusnormile), mis toob isikule kaasa positiivseid tagajärgi, annab talle täiendavaid õigusi jne.
Õigustloova akti eelnõu ettevalmistamine
Ettevalmistamine jaguneb kolme staadiumi:
I – ettevalmistav töö.
1. Töörühma moodustamine, selle optimaalne suurus sõltub eelnõu sisust ja mahust. Töörühma juhi määramine. Eelnõu eelarve.
2. Selgitatakse kas regulatsioon kehtib juba või tuleb luua uus.
3. Koos alusandmete kogumisega selgitatakse kuidas oli probleem reguleeritud enne 1940.a. (tuleneb Riigikogu 1992 otsusest – Seadusloome järjepidevus)
4. Kuidas valdkonda reguleerivad EL õigusaktid.
5. Teiste riikide kogemus.
6. Teoreetiline olemus.
7. Sotsioloogiliste uuringute andmed.
8. Eelnõu struktuur.
9. Eelnõu rakendamise maksumus, tulud-kulud.
II – esialgse variandi väljatöötamine.
Loominguline lähenemine . Kas iga töörühma liikmel eraldi peatükk või üks liige sõnastab kogu eelnõu, see tagab terminoloogilise ja väljendusliku ühtsuse. See liige peab pidevalt arvestama teiste ettepanekutega. Koostatakse seletuskiri.
Seletuskirjas kajastub:

Koostajate nimed.

Eelnõu vajalikkuse põhjendus.

Alusandmed enne 1940.

EL regulatsioon.

Organisatsioonilised muudatused.

Rahalised kulutused.
Jne.
III – eelnõu ekspertiis, kooskõlastamine ja viimistlemine.

Juriidiline ja keeleline ekspertiis.

Kooskõlastamine asjaomastes ministeeriumides, kes omakorda kaasavad vajadusel ameteid ja inspektsioone.

Viimistlemisel arvestatakse kooskõlastajate arvamustega (eiramise korral tuleb põhjendada).
Lon L. Fuller (1902 – 1978) teos „Õiguse moraal“
Õiguse põhinemine:

üldisus

avalik väljakuulutamine

mittetagasiulatavus (va adressaadi positiivsed tagajärjed)

selgus

sisemiste vastuolude puudumine

täitmise võimalikkus

järjepidevus

õigusemõistmine vastavalt kehtestatud normidele
J. Nuut , lektor
MALSCO Law Office
Tartu mnt. 7
Tallinn