Taganemine ja ülesütlemine (0)

V seminar
Õiguskaitsevahendid (II). 
Taganemine ja ülesütlemine
Teemad
1. Taganemise mõiste ja liigid. Tarbija taganemisõigus 2. Taganemise materiaalsed eeldused ja formaalsed tingimused 3.  Ülesütlemise mõiste. Kestvuslepingu mõiste. Ülesütlemise liigid. 4.  Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 
1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline   on   oluline   rikkumine,   kuidas   sisustatakse   olulist   rikkumist kohtupraktikas 4. milline   on   poolte   lepinguvabadus   taganemisõiguse   (alused   ja   kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavalduse kehtivuse nõudeid (kohtupraktika) 6. ennetavat lepingu lõpetamise õigust 7. täiendava tähtaja määramise õiguslikku tähendust lepingu lõpetamisel 8. taganemise ja ülesütlemise õigust täidetud või tulevikus täitmisele kuuluva osa suhtes 9. mõjuva põhjuse doktriini kestvuslepingute ülesütlemisel ja selle kohaldamise kohtupraktikat 10.eeldusi kohustuste vahekorra muutumisele tugineva taganemisõiguse ja muutmise nõudeõiguse kasutamiseks (VÕS § 97) ÕIGUSKAITSEVAHENDID
Nõudeõigused - rahanõue, asja väljaandmine
Kujundusõigused - taganemine, ülesütlemine, hinna alandamine
Vastuväited - täitmisest keeldumise õigus 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“  - vt seminar IV
Ants   (ostja)   soovis   OÜ-lt   Köögikaup   (müüja)   tellida   köögimööblit.   Ants   leidis,   et   OÜ
Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit.
Müüja   kodulehel   said   kliendid   endale   sobiva   köögimööbli   virtuaalselt   kokku   panna   ja
seejärel tellimuse samal kodulehel müüjale esitada. Pärast seda, kui klient oli mööbli kokku
pannud,   kuvas   koduleht   ka   ostuhinna.   Ants   valis   kodulehel   endale   sobiva   köögimööbli
komplekti välja ja esitas tellimuse ära.  Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vastu võetud ning
töötluses. Kinnituse kohaselt pidi Ants saama köögimööbli kolme nädala jooksul pärast 30%
ettemaksu   tasumist.   Kinnitusega   olid   kaasas   ka   „Köögimööbli   tegemise   ja   kättesaamise
tingimused“ (tingimused), mille punkti 8 kohaselt võis müüja jätta ettemaksu endale, kui
müüjal ei õnnestu mööblit valmis teha ja/või üle anda müüjast mittesõltuval põhjusel. Kuna
mööbli ostuhind oli 8000 eurot, maksis Ants müüjale 2400 eurot.  1


Nädal pärast makse tegemist puhkes müüja tootmishoones tulekahju, mille põhjustas müüja
enda töötaja, kes jättis põleva suitsukoni treipinkide vahele, kus oli palju kuiva ning kergesti
põlevat puidutükke ja -koorikuid. Kolm nädalat pärast ettemaksu tasumist helistas ostja müüjale ja uuris, miks ei ole müüja
ostja köögimööblit ostjale üle andnud. Müüja selgitas, et tootmishoone põles maha, mistõttu
ei saa tellimusi täita ja üldse on ta otsustanud äri lõpetada. Lisaks väitis müüja, et tingimuste
punkti   8   järgi   ei   saa   nad   paraku   ettemaksu   tagastada.   Nimelt   oli   see   ettenähtud   asja
ettevalmistamise kuluna ning müüja võis selle endale jätta, kui temast ei sõltunud lepingu
rikkumine. Ostja vaidles müüjale vastu ning otsustas lepingust taganeda. Ülesanne: Kas ostjal on õigus lepingust taganeda? Hüpotees: Ostjal on õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel.
Eeldused:   1)   võlasuhe   2)   oluline   rikkumine   3)   vastutus   4)   õigel   ajal   taganemisavalduse
tegemine 1. Müügileping (võlasuhe) 1.1. Kas leping on sõlmitud?     Poolte vahel on müügileping VÕS § 208 lg 1. VÕS § 16 lg 1   järgi on Antsu tellimuse esitamine pakkumus. Müüja saatis
ostja tellimuse peale kinnituse koos lepingu tüüptingimustega, mis reguleerisid
oluliselt  pooltevahelist  suhet, seetõttu võib müüja  nõustumust käsitada  uue
pakkumisena   VÕS   §   21   lg   1   järgi.   Kuna   ostja   tasus   müüjale   pärast
tüüptingimuste saatmist ettemaksu, siis saab lugeda seda ettemaksu tegemist
nõustumuseks VÕS § 20 lg  1 järgi.  Müügileping  on müüja  ja  ostja  vahel
sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel. 1.2. Kas   leping   on   kehtiv?      Leping   on   kehtiv,   kuna   ei   esine   sisu-   ega vormipuudusi. 2. Kohustuse täitmata jätmine (rikkumine) 2.1. Kohustuse   sisu.      Müüjal   oli   sõlmitud   kehtivast   müügilepingust kohustus anda ostjale üle köögimööbel, mille viimane oli tellinud ja mille eest
ka 30% ettemaksu tasunud. VÕS § 208 lg 1, müüja peab andma asja ja omandi
üle. 2.2. Kas kohustust on rikutud?      VÕS § 76 lg 1 kinnitab müüja kohustuse. Müüja   ei   andnud   mööblit   üle.  VÕS   §   100   järgi   on   kohustuse   rikkumine
võlasuhtest tuleneva  kohustuse täitmata  jätmine.  Müüjal on müügilepingust
VÕS § 208 lg 1 järgi kohustus anda ostjale asi üle. Selles kaasuses müüja
ütles, et ta ei saa tellimust täita ning äri lõpetatakse üleüldse ära. Selle järgi on
müüja  käitumine  kohustuse rikkumine,  kuna jättis  müügilepingust  tuleneva
kohustuse täitmata ehk ei andnud ostjale köögimööblit üle.   3. Vastutus  Keegi küsis: kas vargus on vääramatu jõud? :§ 103 -kas saime ära hoida (ei), arvestada
või väldita saab? (ja) saame panna kaamerad, turvameetmeid jne.
VÕS   §   103   välistab   igasuguse   süü   küsimuse.   Süü   küsimused   jääva   välja,   kui   on
vabandatavus. VÕS § 104 juurde saab minna ainult siis, kui seaduses või lepingus on 2


kokku lepitud süülises vastutuses. ALATI ALUSATAME § 103. TsÜS § 132 – siis kui
tahame omistada töötajate teadmisi  tööandjale  (jur.  isik) – kas oleks saanud valida
paremad töötajad või kannab vastutust töötajate ees? 3.1. Vastutusstandard.     VÕS § 101 lg 3 vastutust ei välistata. VÕS § 103 lg 1 ja 2 järgi ei ole vabandatav. Kuna töötaja on müüja mõjusfääris, siis ei ole
rikkumine vabandatav. VÕS § 103 lg 4 kohaselt vastutab seaduses ettenähtud
juhtudel   isik   oma   kohustuse   rikkumise   eest   rikkumise   vabandatavusest
sõltumata.   VÕS   §   105   järgi   kui   võlgnik   on   kohustust   rikkunud,   on
võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,
õigus lepingust taganeda - vabandatus ei välista müüjat vastutamast 3.2. Vastutust/õiguskaitsevahendi kasutamist välistavad asjaolud    . 3.2.1. VÕS § 103 lg 2 järgi ei ole selle tootmishoone tulekahju näol tegemist vääramatu jõuga. Tulekahju on asjaolu, millega ettevõte pidi
arvestama ja seda on võimalik vältida või takistada. 3.2.2. VÕS   §   101   lg   3   ei   välista   õkv   kasutamist,   kuna   müüja rikkumist   ei   põhjustanud   ostja   tegu,   temast   tulenev   asjaolu   või
sündmus, mille toimumise riisikot ostja kannab. Kaasuses on kirjas, et
tulekahju põhjustas tootmise enda töötaja.  3.3. Taganemine.      VÕS   §   101   lg   1   p   4   järgi   kui   võlgnik   on   kohustust rikkunud,   võib   võlausaldaja   taganeda   lepingust.   Kuna   eelnevalt   leidsin,   et
müüja   rikkus oma  lepingulist  kohustust  köögimööbel   ostjale  üle  anda,  siis
võib ostja lepingust taganeda. Kontrollin nüüd lepingust taganemise eeldusi.
VÕS   §   116   lg   1   järgi   lepingupool   võib   lepingust   taganeda,   kui   teine
lepingupool   on   lepingust   tulenevat   kohustust   oluliselt   rikkunud   (oluline
lepingurikkumine). § 116 lg 2  (tegemist ei ole ammendava nimekirjaga ehk
seda § saab kasutada ka teistel juhtudel, mis ei ole seal nimekirjas) kohaselt
olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui (ühest punktist piisab): p.   1.   kohustuse   rikkumise   tõttu   jääb   kahjustatud   lepingupool   olulisel
määral  ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja  arvatud
juhul,   kui   teine   lepingupool   ei   näinud   kohustuse   rikkumise   niisugust
tagajärge  ette  ja temaga  sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge
samadel asjaoludel samuti ette näinud (+)
p. 2. rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (?) p. 3. kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu (+)
Siin võib hooletusest rääkida (kuigi me enne § 104 ei kasutanud), sest need on kaks eri asja. p. 4. kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi (+) p. 5. teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse   §-s   114   nimetatud   täitmiseks   antud   täiendava   tähtaja   jooksul   või
teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida (-)  Keegi küsis, et kas siin võiks kasutada § 223? See asendab § 116, olles selle erinormiks. § 223 reguleerib  müüjapoolset olulist rikkumist.
Kull:   kui   meil   ei   olegi   täitmist,   kas   see   on   puudustega   täitmine   või
mittetäitmine? Kas nulg on puudustega kuusk või mittetäitmine? Antud
juhul on asi üldse üle andmata, seega ei saa kasutada § 223 siin. Formaalsed eeldused: 3


1) Mõistliku aja jooksul VÕS § 118 lg 1 p 1 alusel (+) => Ostja ootas ära kolm nädalat, mis oli ette nähtud müüjapoolse kohustuse täitmiseks ning
seejärel helistas müüjale. Kui ta sai teada, et müüja ei täida oma kohustust, siis
ta teatas koheselt, et soovib lepingust taganeda. Ostja andis taganemisest teada
mõistliku aja jooksul 2) Otsese tahteavaldusega VÕS § 188 lg 1 alusel (+) =>  Kaasuses ei ole küll otse kirjas, kuid “Ostja vaidles müüjale vastu ning otsustas lepingust
taganeda” võib järeldada, et ostja tegi müüjale otsese tahteavalduse lepingust
taganemiseks. =>   Järelikult   on   tegemist   müüjapoolse   olulise   rikkumisega   ning   ostjal   on   õigus
lepingust taganeda. Taganemise tagajärg: taganemisvõlasuhte teke VÕS § 189 alusel. Järeldus: Ostja saab müügilepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel. Variant: müüja tootmishoone ei põlenud maha. Müüja viivitas mööbli üleandmisega kaks
kuud. Müüja helistas ostjale ja ütles, et tuleb annab mööbli üle. Ostja vastas, et ta ei soovi
seda enam. Tema huvi kadus kuu aega tagasi ära, kui ta leidis alternatiivse mööblitootja,
kellelt  ta  sai sarnase mööbli  tellida  ning kes temale  selle  kohe kohale  tõi. Kas ostja  on
lepingust taganenud? Hüpotees: Ostjal on õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel. 
Eeldused:   1)   võlasuhe   2)   oluline   rikkumine   3)   vastutus   4)   õigel   ajal   taganemisavalduse
tegemine Küsimus  kus  on  mööbel?   –  tahab   saada  mööblit  ja   annab  võimaluse   täita  ilma  tähtaega
määramata  mõistliku aja jooksul (§ 114) – hindame  2 kuud täitmiseks ei ole mõistlik  –
täiendava tähtaja jooksul täitmata jätmine on oluline rikkumine.
Ärge kasutage sõna „alusel“. Parem järgi või kohaselt. Alus on pigem nõudealus.
  1. Müügileping (võlasuhe)  1.1. Kas leping on sõlmitud?      VÕS § 16 lg 1   järgi on Antsu tellimuse esitamine pakkumus. Müüja saatis ostja tellimuse peale kinnituse koos lepingu
tüüptingimustega, mis reguleerisid oluliselt pooltevahelist suhet, seetõttu võib
müüja nõustumust käsitada uue pakkumisena VÕS § 21 lg 1 järgi. Kuna ostja
tasus müüjale pärast tüüptingimuste saatmist ettemaksu, siis saab lugeda seda
ettemaksu tegemist nõustumuseks VÕS § 20 lg 1 järgi. Müügileping on müüja
ja ostja vahel sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel.  1.2. Kas   leping   on   kehtiv?      Leping   on   kehtiv,   kuna   ei   esine   sisu-   ega vormipuudusi. 2. Rikkumine (kaup kaks kuud hiljem) 2.1. Kohustuse   sisu.      Müüja   kinnituse   kohaselt   pidi   Ants   saama köögimööbli   kolme   nädala   jooksul   pärast   30%   ettemaksu   tasumist.   Sellest
tulenes müüja kohustus toimetada köögimööbel ostjani kolme nädala jooksul.
VÕS § 208 lg 1 tulevad poolte kohustused – peab üle andma, peab maksma 2.2. Kas kohustust on rikutud?     Kaasusest tuleneb asjaolu, et müüja viivitas mööbli   üleandmisega   kaks   kuud.   Ta   ei   täitnud   oma   lepingulist   kohustust
kolme nädala jooksul asi üle anda. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine 4


võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamine. Müüja viivitamist kaks
kuud saab pidada kohustuse rikkumiseks. 3. Vastutus Kokkuleppeid ega seadusest tulenevaid vastutust välistavad asjaolusid ei ole.
§ 106-seda ka. 
3.1. Vastutusstandard.     Rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt   võib   võlausaldaja   lepingust   taganeda,   kui   võlgnik   on   kohustust
rikkunud. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine
lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.  3.2. Kontrollin, kas Ants saab lepingust taganeda VÕS § 116 lg 2 järgi. Kontrollin, kas müüja viivitus kaks kuud on lepingu oluline rikkumine. Olulise
lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: p. 1.  Praegusel juhu ei ole kaks kuud ilma köögimööblita nii oluline.
Viivitamine   ei   ole   üldjuhul   olulise   rikkumise   aluseks.  Kohustuse
rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel  määral   ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine
lepingupool  ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge  ette  ja
temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge  samadel asjaoludel
samuti ette näinud.  (+)
p. 2. Rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise
lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. (-)
p.   3.   Kohustust   rikuti   tahtlikult   või   raske   hooletuse   tõttu.  (-)  Ei   tule
kaasusest välja, et oli tahtlikult
p. 4. Kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku
põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. (-)
p. 5. Teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva
seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või
teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. (-) VÕS §116 lg 2 p 2 järgi on müüja viivituse näol tegemist lepingu olulise
rikkumisega. Seetõttu saab Ants VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganeda. 3.3. Vastutust välistavad asjaolud.     1)  Mõistliku aja jooksul VÕS § 118 lg 1 p 1 alusel  (-)  => Ostja ei
andnud müüjale mõistliku aja jooksul teada, et taganeb lepingust. Siis,
kui müüja kas kuud hiljem ostjale helistas, et saab nüüd köögimööbli
üle anda, siis ostja teata, et ei soovi seda enam. Kaasuses on kirjas, et
ta teadis seda juba kuu aega! Tal oli kuu aega teatada sellest müüjale,
aga ta ei teinud seda. Müüja küll viivitas kaks kuud, aga ostja oleks
pidanud veidi varem teada andma müüjale, et ta soovib taganeda.
2)  Otsese tahteavaldusega VÕS § 188 lg 1 alusel  (+)  => Ostja andis
teada, et ta ei soovi seda köögimööblit enam ning sellega andis teada,
et soovib taganeda. Järeldus: Ostja ei saa müügilepingust taganeda, kuna ta ei teinud VÕS § 118 lg 1 p 1 alusel
taganemise avaldust mõistliku aja jooksul.  5


2. Kaasus „Kõikvõimas Kirby“ OÜ CleanCo (müüja) äritegevuseks on puhastusvahendite müük ja hooldus. Nad helistavad
potentsiaalsetele   klientidele   ja   käivad   nende   kodudes   enda   tooteid   tutvustamas.   CleanCo
helistas   5.   oktoobril   pensionärile   Maali   (ostja)   ning   pakkus   temale   tõhusat   ja
energiasäästlikku tolmuimejat. Telefoni teel lepiti kokku, et müüja läheb Maalile järgmisel
päeval tolmuimeja tutvustamiseks külla. Kokkulepitud ajal oli müüja Maali juures. Pärast toote tutvustamist otsustas Maali selle ära
osta.   Nädal   pärast   ostmist   hakkas   Maali   kahetsema,   et   ta   sedavõrd   lihtsalt   müügimeeste
„lõksu“ langes ning niivõrd suurt raha tolmuimeja eest maksis, mida tal tegelikult vaja ei
lähe. Ta soovis tolmuimeja tagasi anda ning raha tagasi saada. Ülesanne: hinda, kas Maali saab lepingust taganeda ja raha tagasi saada? Hüpotees: Maali võib lepingust taganeda VÕS § 49 lg 1 järgi.
Eeldused:   väljaspool   äriruumi   sõlmitud   leping,   taganemisavalduse   tegemine   (formaalne
eeldus), taganetud on 14 päeva jooksul (formaalne eeldus)
 
Võlasuhe  Lepingu   liik  Tegemist   on   müügilepinguga   VÕS   §   208   lg   1,   mis   on   sõlmitud
väljaspool äriruume VÕS § 46 lg 1. Tuleb defineerida ka, kes on tarbija ja ettevõtja
VÕS § 1 lg 5 ja 6  Müügilepinguga kohustus müüja üle andma puhatusvahendi ja
tegema selle ülemineku Maalile võimalikuks. Maali on kohustatud võtma selle vastu
ja   maksma   selle   eest   raha.   See   leping   on   sõlmitud   Maali   kodus   ehk   väljaspool
äriruume.  Kas leping on sõlmitud? VÕS § 9 müüja tegi pakkumuse, mis oli suunatud kindlale
isikule ehk Maalile, mis on piisavalt määratletud – lepinguese on puhastusvahendid,
arvatavasti   oli   konkreetne   hind   ka   määratud   –,   lepingu   sõlmimisel   on   leping
õiguslikult siduv ehk Maali peab maksma ja võtma asja vastu ja müüja peab andma
asja ja tegema võimalikuks selle ülemineku (VÕS § 16 lg 1) ja Maali nõustus (VÕS §
20 lg 1)  Kas leping on kehtiv? Sisus ja vormiga probleeme ei ole, järelikult on leping kehtiv  
Taganemisavalduse tegemine  VÕS § 188 lg 1 alusel Lepingust taganemiseks peab olema taganemisavaldus tehtud
teisele poolele. Maali teatas oma soovist taganeda müüjale.  
Taganemisavaldus on tehtud mõistliku aja jooksul  Kui pikk on taganemiseks antud mõistlik aeg? VÕS § 49 lg 1 tuleneb, et mõistlik
aeg on 14 päeva, kauba kätte saamisest (VÕS § 49 lg 11)  Kas Maali tegi taganemisavalduse mõistliku aja jooksul?  Maali tegi avalduse 7
päeva ehk nädal aega pärast ostmist. Eeldusel, et puhastusvahendeid ei antud enne
lepingu sõlimist üle, on Maali taganenud õigeaegselt.  Taganemise tagajärg: ostja saab raha tagasi nõuda VÕS § 189 lg 1 ja VÕS § 492 alusel 
Järeldus: Maali võib lepingust taganeda VÕS § 49 lg 1 alusel 6


3. Kaasus „Eriolukord“ OÜ Kaminaspets üüris Maxikeskuses kaupluse ja laoruume, kus müüs kaminaid, grille, ahje
ning vastavaid tarvikuid. Üürileping oli sõlmitud 10 aastaks.  Vabariigi   Valitsus   kehtestas   15.   märtsil   eriolukorra,   mille   tõttu   pidi   OÜ   Kaminaspets
kaupluse sulgema ja tootmise lõpetama, sest materjalidega varustamine lõppes. Kaks nädalat
pärast   eriolukorra   kehtestamist   oli   olukord   sedavõrd   kriitiline,   et   OÜ   Kaminaspets   pidi
koondama enamiku oma töötajatest. Samuti pidi ta lõpetama tootmisel kasutatud seadmete
liisingulepingud, kandes sellega seoses kahju. Kokkuvõttes   oli   tootmine   muutunud   niivõrd   kahjumlikuks,   et   OÜ   Kaminaspets   otsustas
üürilepingu   VÕS   §   313   lg-le   1   tuginedes   lõpetada   ning   saatis   Maxikeskusele   e-kirjaga
ülesütlemisteate.   Ülesütlemisteates   oli   lepingu   lõpetamise   põhjusena   märgitud   eriolukorra
kehtestamine, millega kaasnev majanduslik kahju ei võimalda enam üürilepingut jätkata. OÜ
Kaminaspets oli esitanud ka pankrotiavalduse.  Maxikeskus leidis, et üürilepingu lõpetamiseks ei ole alust, sest üürnikud on üüri tasumisest
kuueks kuuks vabastatud. Ülesanne: hinda, kas OÜ-l Kaminaspets on õigus üürileping lõpetada? Millisel õiguslikul
alusel lisaks VÕS § 313 lg-le 1 võiks OÜ Kaminaspets üürilepingu üles öelda? Hüpotees: OÜ Kaminaspetsil on õigus üürileping üles öelda VÕS § 313 lg 1 alusel 
Eeldused: 1) üürileping 2) mõjuv põhjus ülesütlemiseks 3) ülesütlemise avaldus 1. Võlasuhe  1.1.   Leping   on   sõlmitud?   –   jah,   kaasuses   on   öeldud.   Maxikeskus   annab   OÜ-le
kasutamiseks   ruumid   ja   OÜ   tasub   selle   eest.   Tegemist   on   üürilepinguga   VÕS   §   271
mõistes. Tegemist on kestvuslepinguga VÕS § 195 lg 3 mõttes – leping on sõlmitud 10
aastaks, Maxikeskusel ja OÜ-l on püsivad kohustused.
1.2.  Kas kehtiv? – jah, sisu ega vormipuudusi ei esine. 2. Rikkumine või muu põhjuse olemasolu - mõjuv põhjus ülesütlemiseks 2.1.  Rikkumine – ei, Maxikeskus ei ole oma kohustust rikkunud VÕS § 100 ja VÕS § 271 mõistes. 2.2. Mõjuv põhjus 313 lg 1 teine lause 2.3. Muu   põhjus   –   jah,   koroonaviiruse   tõttu   materjalidega   varustamine lõppes,   OÜ   pidi   lõpetama   tootmise,   koondama   töötajad,   lõpetama
liisingulepingud. Pankrot.
a. Kas on mõjuv põhjus?  VÕS § 314 – ei, OÜ sai asja kasutada  VÕS   §   315,   316,   319   –   ei,   sätestab   juhud,   kuna   Maxikeskus   võib
üürilepingu üles öelda  VÕS § 317 – ei, ruumid ei ole tervisele ohtlikud  VÕS § 318 – ei, pole pikaajaline üürileping (30a + on pikaajaline)  VÕS § 196 lg 2 – ei, Maxikeskus ei rikkunud kohustust  VÕS § 313 lg 1 II lause järgi on tegemist mõjuva põhjusega, kui selle
esinemisel   ei   saa   ülesütlemist   soovivalt   lepingupoolelt   kõiki   asjaolusid
arvestades   ja   mõlemapoolseid   huvisid   kaaludes   eeldada,   et   ta   lepingu
täitmist jätkab.  7


1. Ettenägematu asjaolu – OÜ ei pidanud koroonat ette nägema. 
2. Ei saa eeldada, et OÜ lepingu täitmist jätkab:  Kõiki asjaolusid arvestades – koroona tõttu pidi OÜ tootmise
lõpetama, töötajad koondama, liisingulepingud üles ütlema  Mõlemapoolseid   huvisid   kaaludes   –  OÜ   huvi   lepingut
lõpetada on olulisem kui Maxikeskuse huvi lepingut jätkata.
OÜ sattus pankroti ja pidi oma äri sulgema. Maxikeskus ei
saaks üüri küsida ka 6 kuud. 6 kuu pärast oleks OÜ ikka
pankrotis.  Lepingu   edaspidine   täitmine   muutus   OÜ   jaoks
võimatuks ja ebaotstarbekaks. 3. Vastutus  Ei saa kontrollida rikkumist käsitlevaid vastutuse §, kuna rikkumist ei ole. 4. Õiguskaitsevahend – Ülesütlemine VÕS §  313 lg 1 Kontrollitud: tegemist on kestvuslepinguga VÕS § 195 lg 3 mõttes.  Materiaalsed eeldused: 1) Oluline lepingu rikkumine või muu mõjuva põhjuse olemasolu- jah koroonaviiruse tõttu   materjalidega   varustamine   lõppes,   OÜ   pidi   lõpetama   tootmise,   koondama
töötajad,   lõpetama   liisingulepingud.   Pankrot.   (kontrollitud   üleval)   –   järelikult   oli
õigus etteteatamistähtajata üles öelda.  Formaalsed tingimused:  1) Kas on tehtud ülesütlemisavaldus? – VÕS § 195 lg 1 mõistes on ülesütlemisavaldus tehtud, OÜ saatis Maxikeskusele ülesütlemisteate. VÕS § 325 lg 1 järgi peab olema
ülesütlemisavaldus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis – kaasuse järgi on,
OÜ saatis e-kirja. VÕS § 325 lg 2 p 1-4 järgi peavad olema esitatud teatud andmed –
kui OÜ need esitas, siis ei ole ülesütlemine tühine VÕS § 325 lg 5 mõistes. VÕS §
313   lg   3   järgi   ei   pea   erakorralisest   ülesütlemisest   ette   teatama.   Kuna   OÜ-l   oli
erakorraline ülesütlemine, siis ei pidanud ta ette teatama.  2) Kas ülesütlemine toimus pärast mõistliku aja möödumist? – Jah, VÕS § 196 lg 3 mõistes on avaldus tehtud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui OÜ sai ülesütlemise
aluseks olnud asjaoludest teada (2 nädalat pärast eriolukorra kehtestamist). Järeldus: OÜ Kaminaspetsil on õigus üürileping lõpetada VÕS § 313 lg 1 alusel, kui ta
täitis vorminõudeid.  VÕS § 97 lg 5 alusel üürnik võib üürilepingu üles öelda
Eeldused:   1)   kehtiv   leping   2)   muutuvad   lepingu   sõlmimise   aluseks   olevad   asjaolud   3)
asjaolude muutumisega kaasneb kohustuste vahekorra oluline muutumine 4) ei esine olulisi
asjaolusid VÕS § 97 lg-s 2 5)muutmine ei ole võimalik või mõistlik teise lepingupoole suhtes
(siis võib üles öelda) OÜ võiks üürilepingu üles öelda ka lepinguliste kohustuse vahekorra muutumise tõttu.
Hüpotees: OÜ-l on õigus üürileping erakorraliselt üles öelda VÕS §  97 lg 5 alusel. 1. Võlasuhe  1.1.   Leping   on   sõlmitud?   –   jah,   kaasuses   on   öeldud.   Maxikeskus   annab   OÜ-le
kasutamiseks   ruumid   ja   OÜ   tasub   selle   eest.   Tegemist   on   üürilepinguga   VÕS   §   271
mõistes. Tegemist on kestvuslepinguga VÕS § 195 lg 3 mõttes – leping on sõlmitud 10
aastaks, Maxikeskusel ja OÜ-l on püsivad kohustused.
1.2.  Kas kehtiv? – jah, sisu ega vormipuudusi ei esine. 2. Rikkumine või muu põhjuse olemasolu 2.1.  Rikkumine – ei, Maxikeskus ei ole oma kohustust rikkunud VÕS § 100 ja VÕS § 271 mõistes. 8


2.2. Muu   põhjus   –   jah,   koroonaviiruse   tõttu   materjalidega   varustamine lõppes,   OÜ   pidi   lõpetama   tootmise,   koondama   töötajad,   lõpetama
liisingulepingud. Pankrot
a. Kas on mõjuv põhjus?   VÕS § 97 lg 1 eeldused:  Muutunud on asjaolud, mis olid lepingu sõlmimise aluseks – lepingu
sõlmimise   oli   OÜ   ootus,   et   majandus   püsib   stabiilsena   ja   on
võimalik   üürilepingut   täita.   Lepingu   sõlmimiseks   olnud   asjaolud
muutusid pärast lepingu sõlmimist.  Kohustuste vahekord on oluliselt muutunud – jah, pärast 6 kuud on
OÜ-l jätkuvalt kohustus maksta, kuid koroonakriisi tõttu sattus ta
pankroti. Seetõttu ei ole Maxikeskuselt saadav väärtus ehk üüripind
enam   nii   väärtuslik,   kuna   pankroti   tõttu   ei   saaks   ta   nagunii   seal
midagi müüa.  VÕS § 97 lg 2 eeldused: 1) kahjustatud lepingupool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda – OÜ ei saanud seda ette näha
ega arvata, et asjaolud muutuvad; 2) kahjustatud lepingupool ei saanud asjaolude muutumist mõjutada ja –   OÜ   ei   saanud   viiruse   kulgu   mõjutada   ega   materjalidega
varustatust 3) asjaolude   muutumise   riisikot   ei   kanna   seadusest   või   lepingust; tulenevalt   kahjustatud   lepingupool   –   ei   sellist   kokkulepet   nende
vahel ei ole samuti ei tulene seadusest; ainult kohtupraktika, seda
riisikot ei kanna OÜ; siia ei saa §§-e tuua. 4) kahjustatud   lepingupool   ei   oleks   asjaolude   muutumisest   teades lepingut   sõlminud   või   oleks   seda   teinud   oluliselt   teistsugustel
tingimustel – OÜ ei oleks lepingut sõlminud, kui ta oleks teadnud, et
materjalidega varustatus lõppeb ja ta satub pankrotti.  VÕS § 97 lg 5 eeldus:  Asjaolude kohaselt ei ole  lepingu muutmine võimalik või ei oleks
see teise poole suhtes mõistlik – OÜ-lt ei saa eeldada  muudetud
lepingu täitmise jätkamist ja õigem on leping lõpetada. Kuna OÜ on
pankrotis, siis ta ilmselgelt ei saa tootmist jätkata ja seega puudub ka
otstarve äriruume üürida. 3. – 4. vt eelmine kaasus. Järeldus: OÜ-l on õigus üürileping erakorraliselt üles öelda VÕS §  97 lg 5 alusel. Seminariks vajalik õppematerjal: VÕS, kommenteeritud väljaanne, sh järgmised sätted: §§
116-118, 188-196, 223, 271, 309, 313.
Riigikohtu otsused:  1. RKTKo 3-2-1-110-08, p-d 11-13 (fotoaparaadi kaasus) – taganemine ja uue lepingu sõlmimine; RKTKo  2-10-12908 p 13.8. – VÕS § 116 lg 5; RKTKo 2-15-3965 p 14 – õigus
kokku leppida olulises rikkumises 9


2. RKTKo 3-2-1-80-10 p 10-12 (seenega maja Läänemaal) – täiendava tähtaja andmine taganemise eeldusena 3. RKTKo   3-2-1-62-04,   p   12-14   (Vanalinna   Hariduskolleegium)-   mõjuval   põhjusel ülesütlemine; RKTKo 3-2-1-78-07 ja 3-2-1-37-09 (Tartu politseprefektuuri maja) –
mõjuvaks põhjuseks üürilepingu ülesütlemisel ei ole avalike funktsioonide täitmine;
RKTKo 3-2-1-84-10 (üürilepingu ülesütlemine) 4. RKTKo 2-15-18582 p 15.3 (kasutatavuse koormavus kui mittevastavus) – Külaotsa suvekodu 5. RKTKo   3-2-1-31-08,   p   14   (formaalsed   eeldused),   p   15   (vorm)   –   VÕS   §   114 dispositiivsus 6. RKTKo 3-2-1-53-09, p 11-13 (lõpetamise ajalised piirid, ülesütlemise ja taganemise eristamine), RKTKo 3-2-1-5-10 p 11 (§ 116 lg 5)– taganemise sätete kohaldamine
ülesütlemisele 7. RKTKo  3-2-1-76-10, p 11 –  erandlik § 97 kohaldamine;  RKTKo  3-2-1-136-11, p 17-25 - kohustuste vahekorra muutumine; lõppenud lepingu tagasiulatuv muutmine
või   taganemine   –  RKTKo  3-2-1-143-13,   p   10-11;  RKTKo  3-2-1-179-15  p   34-35
(Tarmeko   äriruumid)   –   VÕS   §   97   kohaldamine   üürilepingule   (huvitav   on   ka   Trt
Ringkonnakohtu otsus 2-11-45657) Võlaõigusliku nõude kontrollskeem
Hüpotees: H-l võib K vastu olla nõue/õigus
VÕS (vm seadus) §..... alusel  1. Võlasuhe  1.1.  Leping on sõlmitud
1.2.  Leping on kehtiv, ei ole lõppenud (nt on
lõppenud tasaarvestusega) 2. Rikkumine 2.1.   Kohustuse   sisu   (milles   kokku   lepiti,
millised kohustused tulenevad seadusest)
2.2.   Kas kohustust on rikutud? (kontrollime
faktilist olukorda) 3. Vastutus  3.1.  Kas võib kasutada õkv (VÕS § 101 lg 3
jm)
3.2. Vastutusstandard   (VÕS   §-d   103;   või
erinormid § 218 või 104 – sõltuvalt rikkumise
liigist) 
Kui   ei   vastuta,   õkv   kohaldamise   võimalus
VÕS §105 kohaselt
3.3. Kokkulepped vastutuse kohta (VÕS §-d
106, 42 lg 3) 4. Õiguskaitsevahend 4.1. Taganemine, § 116 lg 1
Täiendavate   materiaalsete   eeldustena   tuleb
kontrollida: 
1) Kas   rikkumine   oli   oluline   (VÕS   §   116); esmalt   tuleb   kontrollida   erinorme,   nt   VÕS   §
223, seejärel VÕS § 116 lg 2 
2) Kas rikkumisele võib tugineda (nt VÕS § 219, 220 koos §-ga 221 lg 2)
3) Kas on andnud täiendava tähtaja, st kas on täidetud VÕS § 116 lg 4 tingimused 4.2. Ülesütlemine, VÕS § 196 lg 1
Lepingu   ülesütlemine   tuleb   kõne   alla   üksnes
kestvuslepingu (VÕS § 195 lg 3) puhul.
Täiendavate   materiaalsete   eeldustena   tuleb
kontrollida: 3) Oluline lepingu rikkumine või muu mõjuva
põhjuse olemasolu
4) Kui oluline rikkumine, siis: - esmalt tuleb kontrollida erinorme, nt
VÕS § 223, seejärel VÕS § 116 lg 2 
- kas rikkumisele võib tugineda (nt VÕS
§ 219, 220 koos §-ga 221 lg 2)
- kas on andnud täiendava tähtaja, st kas
on täidetud VÕS § 116 lg 4 tingimused Formaalsed tingimused:  - ülesütlemisavalduse tegemine mõistliku
aja jooksul, VÕS § 195 lg 1 VV:   ülesütlemine   toimus   pärast   mõistliku   aja
möödumist, VÕS § 196 lg 3 Ülesütlemise tagajärg: VÕS § 195 lg 5, § 196 lg
4 (kui tagasitäitmise kohustus, siis §§ 189 jj)  VÕS § 97 lepingu muutmise nõude eelduste
kontrollimine 1) kas asjalud, millele tuginetakse, olid lepingu sõlmimise aluseks 2) kas   lepingu   sõlmimise   aluseks   olnud asjaolud   on   muutunud   pärast   lepingu
sõlmimist;  3) poolte   kohustuste   vahekorra   oluline muutumine,   mistõttu   ühe   poole   kohustuste 10


Formaalsed tingimused:  - Taganemisavaldus - mõistliku aja jooksul, 
VÕS §-d 188 lg 1, § 118 VV:   taganemisavaldus   on   tehtud   pärast
mõistliku aja möödumist, VÕS § 118 lg 1; või
kohustuse   täitmise   nõue   on   aegunud,   VÕS   §
118 lg 2
Taganemise   tagajärg:   tagasitäitmisvõlasuhte
tekkimine, täpsemad tagajärjed VÕS § 188 lg 2,
§ 189 jj. täitmise kulud on suurenenud oluliselt või teiselt
poolelt   lepinguga   saadava   väärtus   vähenenud
oluliselt;  4) kahjustatud   pool   ei   saanud   lepingu sõlmimise   ajal   mõistlikult   arvata,   et   asjaolud
võivad muutuda  5) kahjustatud   pool   ei   saanud   asjaolude muutumist mõjutada  6) asjaolude   muutumise   riisikot   ei   kanna seadusest   või   lepingust   tulenevalt   kahjustatud
pool;  7) kahjustatud   pool   ei   oleks   asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks
seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel;  8) asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine võimalik   või   ei   oleks   see   teise   poole   suhtes
mõistlik.  VÕS   §   97   lg   5   alusel   taganemisõiguse
tekkimise kontroll:  1) samad   eeldused,   mis   lepingu   muutmise
nõude esitamisel
2) muutmisnõude   rahuldamata   jätmine   teise
poole poolt
3) lepingu muutmine ei ole võimalik või
4) lepingu   muutmine   ei   oleks   teise
lepingupoole suhtes mõistlik. 
Viimasel juhul tähendab see, et teiselt poolelt ei
saa   eeldada   muudetud   lepingu   täitmise
jätkamist ja õigem on leping lõpetada 11

Document Outline

• Õiguskaitsevahendid (II).
• Taganemine ja ülesütlemine
  • Taganemise tagajärg: ostja saab raha tagasi nõuda VÕS § 189 lg 1 ja VÕS § 492 alusel