Kordamisküsimused aines õiguse alused (0)

3 HALB

Ühiskonna ajaloos tekkis kiire inimkona arengu tagajärjel olukord, kus inimene tootis rohkem, kui tarbida jõudis. Muutunud olukorras ei olnud sugukond enam võimeline funktsioneerima, tuli luua uus organistatsioon, mis oleks võimsam – riik. Riik kui kogu ühiskonda hõlmav organisatsioon lõi uued käitumisnormid ehk õigusnormid.
Riigi tunnused:

territoorium ;
rahvus;
avalik võim;
suveräänsus;
riigi maksud ;
sunniaparaat.

Kuid õigus pole mitte esimene sotsiaalne kord. Nimelt olid tava ja moraal objektiivses tähenduses õiguse eelastmed, kujuneddes välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. Antud inimkäitumine, mida nimetatakse ka tavakäitumiseks, peab olema inimesel kujunenud harjumuspäraseks.
Tavad avaldusid käitumisnormidena sugukondades, mida iseloomustab ühtsus, üksteise abistamine , koostöö kõigis küsimustes.
Tava iseloomustab:

väljendas kogu sugukonna huve;
lähtus kõigi huvidest;
toimiskäitumisregulaatorina;
toimis harjumusjõul ja selle kaudu garanteeriti tava täitmine sugukonna poolt.

Õigus on riigi polt kehtestatud või sanktsioneeritud üldiste kohustuslike ja formaalselt määratletud käitumisreeglite süsteem, mille täitmine on garanteeritud riigi sunnijõu kasutamise võimalusega ja mis on mõeldud ühiskondlike suhete reguleerimisega, kaitsemisega või täiustamisega. H. Kelseni järgi on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis.
Objektiivse õiguse all mõistetakse kehtivate õigusnormide kogumit. Õigus objektiivses mõttes lähtub riigist ja õiguse õiguskindlus tuleneb samuti riigi poolt. Õigus subjektiivses tähendab õigussubjektile kuuluvat õiguskorrast ehk objektiivsest õigusest tulenevat õigustust.

Mandri-Euroopas on õiguse jaotumine levinud kaheks suuremaks osaks. On avalik- ja eraõigus. Eraõigusega on meil tegemist siis kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis. Avaliku õigusega on tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Eraõiguse alla kuulub nt. tsiviilõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avaliku õiguse alla kuulub riigiõigus, haldusõigus kriminaalõigus jne.

Õigusnormid on üldkohustuslikud, üldiseloomuga ja formaalselt määratletud käitumise reeglid, mida kehtestatakse ja kaitstakse riigi poolt ning mis reguleerivad, kaitsevad või loovad soodsad tingimused ühiskonna süsteemi edasiarenguks.
Õigusnormid on:

kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt;
õigusnorm on kohustuslik kogu territooriumil kõigi kodanike suhtes.

Õigusnorm on oma loogiliselt vormilt hüpoteetiline lause: kui konkreetsed elulised asjaolud vastavad normi faktilisel kooseisule, kehtib nende eluliste asjaolude suhtes õiguslik tagajärg. Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on eluline asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise.
Õigusnormi loogiline struktuur koosneb kolmest olulisest elemendist:

hüpotees – õigusnormi loogilise struktuuri muutuv osa, mis viitab millel ja millistel asjaoludel kuulub õigusnorm kohaldamisele;
dispositsioon – õigusnormi loogilise struktuuri element, mis viitab käitumisreeglile endale, subjektide subjektiivsetele õigustele ja juriidilistele kohustustele;
sanktsioon – õigusnormi loogilise struktuuri see osa, mis viitab abinõudele, tagajärgedele, mis saabuvad siis kui subjekt ei täida õigusnormis ettekirjutatud normi.

Õigussuhe on kui õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side, mille osalised on varustatud subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustustega. Õigussuhtel on õigusliku reguleerimise mehhanismis keskne koht. Õigussuhe tekib alati õigusnormide alusel. Kui õigusnorm on üldine, siis õigussuhe on alati konkreetne. Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus on alati üksteist eeldavad. Õigusel ilma kohustuseta ei saa olla mingit tähendust. Juriidiline sisu on see mis on puhtalt juriidiline st subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus võetuna nende ühtsuses. Subjektiivne õigus on õigustaud isikule käitumise määr tema enda huvide rahuldamiseks ja mis on tagatud teise isiku juriidilise kohustusega. Juriidiline kohustus on vajaliku käitumise määr, mida kohustaud isik peab järgima õigustaud isiku huvide rahuldamise kindlustamiseks. Õigussubjektid on indiviidid või organisatsioonid , kes õigusnormi alusel võivad olla õigussuhtes osalejateks poolteks , subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjaks.

Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga , üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite ehk õigusnormide kogum ehk õigusakt. Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõutegea ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ.
Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi kolmeks:

Põhiseadus – riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid;
Konstitutsioonilised seadused – täiendavad Põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud Põhiseaduse tekstis;
Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend.

Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutis, käskkiri või muu õigusakt.
Määrus on täidesaatva võimu poolt seadusliku volituse alusel antud õiguse üldakt. Määrusi antakse ainult seadusest tuleneva volituse alusel. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, valla- või linna volikogudel ja valitsustel, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöril ja ülikooli nõukogudel. Määrus on õigusallikate hierarhias seadustest madalamal, ta ei tohi olla seadusega vastuolu. Erinevate organite määrused on omavahel võrdsed, vastuolu korral peab vaidluse lahendama kohus. MÄÄRUSE LIIGID!

Kehtivad on õiguspärased õigusaktid, st aktid mis vastavad kehtiva õiguskorra nõuetele.
Õigusakt loetakse õiguspäraseks, kui:

On kinni peetud põhilistest pädevuse, protseduuri ja vormi nõuetest. seda nimetatakse ka õigusakti formaalseks õiguspärasuseks. Õigusakte annavad välja organid või ametnikud, kes selleks on volitatud ning üksnes neile antud pädevuse piires.
Akti sisu peab vastama kehtivale õigusele. seda nimetatakse ka õigusakti materiaalseks õiguspärasuseks. Vastavalt põhiseaduse §3-le peavad seadused olema kooskõlas põhiseadusega. Samuti peavad seaduse olema vastavuses Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingute sätetega.
Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu, eriti kehtib see nende aktide kohta, mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi, piiravad nende õigusi ja vabadusi ning panevad peale kohustusi. Aktide tagasiulatuv jõud ei ole kooskõlas ka õigusliku loogikaga, sest õiguslikud tagajärjed ei saa eelneda aktile, mis neid sünnitab.

13. Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usulistest tõekspidamistest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948.
Sageli jaotatakse inimõigused Karel Vasaki järgi kolme generatsiooni:

Esimese põlvkonna õiguste hulka kuuluvad kodaniku- ja poliitilised õigused, mis tulenevad Jean- Jacques Rousseau ja John Locke’i loomuõiguslikust filosoofiast.
Teise põlvkonna moodustavad need majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused, mis saavutasid tunnustuse 20ndal sajandil koos hüveolu riigi levikuga.
Kolmanda põlvkonna õiguste idee tekkis 1970ndatel peamiselt arengumaade toetuseks . See idee seisneb selles, et lisaks kahe esimese põlvkonna individuaalsetele huvidele, on olemas ka kollektiivsed grupiõigused, nt. enesemääramisõigus ja õigus arengule.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 48 allalaadimist

Kordamisküsimused aines õiguse alused #1

Kordamisküsimused aines õiguse alused #2

Kordamisküsimused aines õiguse alused #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

48 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

õigusnorm subjekt subjektid objektiivses formaalselt määratletud subjektiivne õigus õiguskorra õigusnormide

Sarnased õppematerjalid

docx

Õiguse entsüklopeedia konspekt

õigust); nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali- ja tavanormidest (tüüpilised sots. normid, mis on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud); pikaajaline käitumine Moraali v tava vastu eksides peab arvestama ühiskonna negatiivse reaktsiooniga Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega Eetos ehk aateline (ideoloogiline) kihistus, s.h kuuluvad tavad, moraal, usk, jt kultuurivormid Rahvusvahelise õiguse normidega, mis reguleerivad suveräänsete (iseseisvate) riikide jt rahvusvahelise õiguse subjketide õigusi ja kohustusi (RIIKLIK SUND EI TÄHENDA, ET NORMID EI KEHTI); on peamine, et õiguse subjekt teaks mis teda ootab, kui ta õiguspäraselt ei kohti (ei ole vaja alati sundi kohaldad) Ius non scriptum – õiguse eelajalooline järk; periood, kus õiguse kirjalikke allikaid ei eksisteeri (nt veritasu/ühiskonnast väljaheitmine – kirjapandud kujul reegleid ei leia)

Õiguse entsüklopeedia

docx

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

Õiguse entsüklopeedia (AKJ6260.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistekse õiguse eelastmete all? Selgita! Õigus on sotsiaalne kord kuna reguleerib inimestevahelidid suhteid. Õigus pole esimene sotsiaalne kord. MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust.Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad, mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise. Tava ja moraalinormid on üldkohustusliku iseloomuga

Õiguse entsüklopeedia

doc

Eksamiküsimuste vastused

Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna

Õigus

docx

Õiguse entsüklopeedia terve konspekt

..........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus...............................................................................7 2.2Era- ja avalik õigus............................................................................................................8 3Õiguse allikad..........................................................................................................

Õiguse entsüklopeedia

pdf

Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia

normi eirajate suhtes. 1.2. Tava. moraal, õigus, sund ja võim Õigust on nii ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana. Nii on R. Ihering nimetanud õigust ühe riigi sunninormide kogumiks. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Kindlasti peitub õiguses sunnielemente, nii nagu ka tava- ja moraalikordades. Õigus on nn võimusuhete produkt. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Sellele vaatamata ei ole õiguskord puhas sunnikord. Õiguskorra vaimsed allikad on õiguse idee ja ,,keskmiselt mõistetud moraal". Õigus rahuldub nn eetilise miinimumiga. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kujunemise võib jaotada õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Õigus eksisteeris varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad (eelajalugu). Õiguse ja õigusmõistmise tunnusjooned juba sugukondliku korra ajal

Õiguse entsüklopeedia

doc

Õiguse entsüklopeedia konspekt

Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", vaid ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õigust: võrdsustav õigus ja jaotav õigus. Võrdsustav õigus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse sulmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Igaühel peab olema reaalne võimalust ette näha, milline võiks olla ühe või teise õiguslikku tähendust omava probleemi juriidiline lahendus.Õiguskindluselt ootame, et valitseks tasakaal objektiivse ja õiglase vahel. Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. Õiguse eesmärgipärasus: Õigus on inimese teadliku tegevuse tulemus. Eesmärk leiab oma väljenduse

Õigus

doc

Õiguse põhimõisetd

reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks ·Autoritaarne ·Autonoomne õigusinstituut ·Õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. õigusperekond ·Õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. ·Tänapäeval suuremad õigusperekonnad: ·Kontinentaalne õigusperekond ·Üldise õiguse perekond Kontinentaalne õigus ·Ehk romaani-germaani õigus kujunes Euroopa mandril alates 12.saja Rooma õiguse teadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel. ·Iseloomustab: õigusnorm kõige tähtsam! Üldine õigus ·Ehk anglo-ameerika õigus kujunes välja Inglismaal normannide vallutuste järel ja hõlmab nüüdisajal peaaegu kõiki nn ingliskeelseid riike. ·Iseloomulik . Kõige tähtsam kohtulahend. Koninentaalse õigussüsteemi iseloomustus

Õiguse entsüklopeedia

pdf

õpiku peatükid 1-7 vastused

Nendeks on parlament, valitsus koos oma allasutustega ja kohtud 9. Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Käitumisreeglite või normide kogum kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud Kehtestatud riigi poolt Selles väljendub riigi tahe Üldkohustuslikke normide kogum Normide täitmine tagatakse riigisunnijõuga 10. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele Sotsioloogiline õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid Loomuõiguslik igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide, sealhulgas ka

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid