SEKRETÄRI EETIKAKOODEKS Positiivne ellusuhtumine paneb sekretäri uskuma oma võimetesse ja töötulemustesse. Ta usub iseendasse, tema võimed ja ideed muutuvad positiivsuse kaudu organisatsiooni eduks. Positiivsus ja avatus on hoiakud, millega ta suhtub nii klienti, koostööpartnerisse, probleemidesse, kui ka väljakutsetesse ka kogu elusse. Sekretär on oma organisatsiooni lojaalne esindaja nii heas kui halvas. Sekretär loob oma organisatsioonist hea mulje kliendile, koostööpartnerile ja üldsusele. Sekretär hoiab ja kaitseb oma elukutse au ja väärikust, säilitades seega kutse aususe, õigsuse ja usaldusväärsuse reputatsiooni. Sekretär on usaldusväärne partner. Sekretär tagab läbi oma tulemusliku käitumise motiveeriva töökeskkonna ja hästi töötava ettevõtte. Sekretär ei tohi kasutada halvustavaid väljendeid kolleegide kutsetegevuse kohta avalikkuse ees. Sekretär ei püüa ebaõiglas...
Millesse me usume ? Juba aegade algusest peale on inimkonnal olemas olnud usk usk kellessegi või millessegi. Inimesed usuvad erinevaid asju ja tegutsevad vastavalt oma uskumustele. On inimesi, kes võtavad oma usku eriti tõsiselt ja elavadki ainult selle usu õpetuste ja tavade järgi. Leidub ka neid, kelle elu nii suurel määral usul ei põhine. Kuid iga inimene usub midagi. Erinevaid uske on maailmas väga palju. Inimestele rohkem tuntud on need, mille pärast on enamus sõdu toimunud. Paljude inimeste teadmised religioonidest on aga piiritletud. Võib isegi väita, et nad ei tea religioonidest mitte midagi olulist. Kuid ei saa ju inimest, kes usub kellessegi, keda mitte keegi pole eales näinud, hukka mõista. Ka tema jõuab kunagi oma arengus nii kaugele, et leiab jumaluse millesgi reaalsemas olevuses, näiteks iseendas. Aga me ei pea uskuma vaid erinevatesse jumalatesse. Me võime uskuda ka armastusse, ...
Usk, lootus, armastus Eluraskustes aitab meid edasi usk. Usk toetub lootusele. Lootust kannab armastus. Paulus on öelnud: "Usk, lootus, armastus, aga suurim neist on armastus!" Kuid mis on tänapäeva inimese jaoks neist kolmest kõige tähtsam? Tavaliselt usub inimene ennekõike iseendasse, oma lähedastesse ja sõpradesse. Usub inimestesse, kellest ta arvab, et neile võib rasketel hetkedel toetuda.Usk meist palju võimsamate jõudude toimimisse ja abisse on tugev siis, kui me teame, miks ja millesse me usume. Usutakse sellesse, mis on võimalik, aga ei pruugi olla tegelik. On olemas ka religioosne usk, see on usk mõnda Jumalassa. Sellisel juhul usutakse mingisugust teatavat olendit. Tavaliselt usutakse sellepärast, et oleks kergem mõista. Uskuda on lihtne, kaheldes võib segadusse sattuda. Lootus on see milles inimesed nii kindlad pole kui usus. Lootus on omamoodi igatsus. Öeldakse, et...
Hea inimene - halvad olud Kaasaegne arusaam usub, et hea inimene on niisugune, keda ümbritseb meeldiv õhkkond, kellel on kõik mõnusat elu tagavad komponendid, kes usub iseendasse ja läbi selle armastab oma ligimest. Halvad olud võivad endast mitmesuguseid variante kujutada. Nendeks võib pidada näiteks maailmas toimuvaid sündmusi, mis ei soosi inimeste heasoovlikku käitumist või hoopis igaühe isiklikke ebaõnnestumisi. Hea inimese ja halbade olude suhe kangastub hästi Vene romaanikirjaniku Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus". Kõigil teose kesksetel tegelastel on oma elufilosoofia. Mõnedele neist tähendab nende idee egoismi ja võimuiha põhjendust, mõned aga on alles vaimsed otsijad. Kõik tegelased leiavad end teatud eluperioodil valikute eest, mida nende loomus tegelikult teha ei lubaks, kuid olude sunnil tuleb vastu võtta ebasümpaatseid otsuseid. Halbade olude kokk...
Eestlane kui rahvus By: Greetel Kala Maakera põhja poolekeral euraasia mandril euroopa maailmajaos asub üks väike riik nimega Eesti. Tal on neli naaber riiki : põhjas Soome, lõunas Läti, idas Venemaa ja läänes Rootsi . Kuid Eesti pole siin alati olnud. See riik on tekkinud tuhandete aastate vältel. Kõigepealt tekkis meie mandriline osa ajal kui maailma mere tase langes. Ning maastiku on kujundanud jääaeg ja inimeste raske töö. Eesti ajalugu on kirju. See riik on kuulunud teistele riikidele, näiteks nagu Soome, Saksamaa, Rootsi ja Soome. Ta on olnud ka osa Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Liidust. Eestist on üle käinud mitmeid kümneid sõdu. Kahjuks on suurem osa neist lõppenud eestlaste kaotusega. Üleüldse on Eestimaa ajalugu kurb. Paljud inimesed küüditati, mingi osa sunniti minema võõra riigi sõjaväkk...
Silmapaistvate ärijuhtide juhtimistegevusest Tänapäeva maailmas on palju juhte, nii suurte korporatsiooide kui ka ühe-kahe inimese firmade juhte, kuid millegi pärast paistavad siiski mõned paremini silma kui teised. Selles essees tuleb juttu lähemalt kolmest erinevast märkimisväärsest juhist, kes on silmapaistnud just oma suurepäraste juhtimisoskustega nii Eestis kui ka mujal maailmas. John C. Maxwell on rahvusvaheliselt tunnustatud juhtimisekspert ja autor. Maxwell on õppinud ja praktiseerinud liidri põhimõtteid üle 50 aasta. Ta on müünud üle 19 miljoni raamatu ja tema asutatud Dr Maxwell on EQUIP ja John C. Maxwell Company on koolitanud rohkem kui viis miljonit juhti maailmas. (Million Mindset 2020) John C. Maxwell on number 1 New York Times best-selling autor ning Business Insider and Inc. on kuulutanud ta maailma kõige mõjuvõimasamaks juhtimiseksperdiks (Kruse 2019). John C. Maxwelli on alati soovinud muuta inim...
Igaks on oma nne sepp . Lugupeetud siinviibijad. Olen tulnud siia , et veenda teid selles, et igaks on oma nne sepp ! Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: nnelikeks ja nnetuteks inimesteks. hed on need, kellel elus kik nnestub, kellel nib kik olemas olevat, mida inimhing ihaldada oskab; teised aga on n. elu hammasrataste vahele jnud, kellele saavad osaks vaid ebannestumised. Viimastele tundub, et kik, mida nad ette vtavad, jookseb liiva ja seetttu nad sageli enam ei ritagi. Kuidas saada nnelikuks ? - see on ksimus, mida paljud inimesed esitavad, lootes saada retsepti, mida teha, et nnetuste jada katkestada ja nnelikuks saada. Selle koha peal julgen elda, et see lootus on kll lollide lohutus , sest pole olemas hte ja kindlat nn . retsepti vaid igaks vormib oma elu ise . Seega tuleks inimestel, kes tunnevad end nnetuna eelkige iseendasse vaadata . nn on inimeste jaoks vga erinev . Osad on nnelikud , kui vidavad lotoga ...
Eesti kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Eesti kristlikus kultuuriruumis Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda. Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm. Sarnaseid juhtumeid leidis aset nii televisioonis, ajakirjanduses kui ka raadios. Õpilastele osutus ehk kõige mõjutavamaks teguriks uus õppeaine usuõpetus(usundilugu). Kirik on siin nõuandvas ja teenivas rollis. Tegemist on ikkagi kristliku õpetuse taastulemisega meie laste igapäevasele kooliteele, kuigi eelmise vabariigi ajal nähti suurt ...
Mis on puudu eesti inimestel? Eestlastel on tihti kombeks uhkustada oma avatud majanduse ja suhteliselt vaba ja lihtsa ettevõtluskeskkonnaga. Meie üpris selge maksusüsteem ja kõrge internetiseeritus on Euroopas üllataval kombel suhteliselt ainulaadne. Eesti riigisektori võlg üks maailma väiksemaid. Inimesed on Eestis keeleoskajad ning keskmiselt päris hästi haritud. Uusi ettevõtteid tekib nagu seeni peale vihma ning mõningad nendest majandavad ka hästi ning saavad ka edukaks, kuid uuringud on näidanud, et ellu jääb sajast loodud ettevõttest umbes 10% ehk 10 ettevõtet. Järjest enam tundub, et tuleks hakata noortele juba põhikoolis õpetama majandust matemaatika kõrval. 7.-8. klassis võiksid noored õppida näiteks majanduse alusedeid, kerged protsentarvutusi ning võiksid toimude vestlusringid erinevatel majandusega ja üleüldse eluliste probleemidega seotud teemadel. Keskkoolis oleks õpetus süvenenum ning tänu ...
ÕNNELIK OLEMINE ALGAB SUHTUMISEST Ma arvan, et tänapäeva ühiskonnas ongi kõige suuremaks probleemiks materiaalsete asjade orjamine. Kõik peab olema viimase peal: välimus, eluase, auto, kodu jne. Püüeldes kogu aeg uue ja parema poole, on inimene kui jooksurattal, ilma et kunagi kohale jõuaks. Sest alati on olemas keegi, kellel on ilusam kodu või uuem auto ja nii mõeldes ei saagi õnnelikuks. Väline kest on pidevalt üles mukitud, aga sees valitseb tühjus. Miks näib, et osadel inimestel on kogu aeg õnne ja nad saavutavad tohutut edu, millest teised võivad ainult unistada? Sageli paneme me teiste inimeste edukuse juhusliku õnne arvele. Kuid väga edukad inimesed loovad oma õnne nende võimete kaudu, mis on meil kõigil olemas, kuid mida väga vähesed realiseerivad. Õnnelikel inimestel on mõningaid ühiseid tunnusjooni - alljärgnevalt ongi esitatud eriti edukate inimeste iseloomulikud suhtumised ja tavad: Omage dünaamilist positiivset suhtumist...
Psühholoogia koolieksam Kordamisküsimused 1.Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühikat ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psyche- hing,vaim; Logis-teadus (hingeteadus). 2.Psüühika on inimese sisemaailm, tema hingeelu, see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas. Üldpsühholoogia, perekonnapsühholoogia, parapsühholoogia, tööpsühholoogia, diferentsiaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia. Rakenduslik e. Praktiline psühholo...
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich.......................................................................................................
“Üksinduse poeetika prantsuse kirjanduses” Kuigi prantsuse luuletaja Francois Villon (u 1431 – u 1465) elas hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud Dante, Boccacio ja Petrarca, oli tema looming renessansi ideest veel puutumata. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab luule ometi silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Villoni poeetilise pärandi moodustavad kaks luuletsüklit:”Värsid” ehk “Väike testament” (1456) ja “Suur testament” (1461). Keskaegse kirjanduse jaoks ei olnud isikuväärtust ega idividuaalsust. Villoni kirjanduses see isiklikkus aga sünnib. Tema roll oma teostes mitte lihtsalt vaataja, vaid tegutseja, tema meenutab tihti iseenda oma teostes. Nimelt „Suures testamendis“ ballaadis, mis oli pöördunud tema sõprade poole, Villon räägib iseendast, oma individuaalsest elusaatusest, aga selle teose kaudu me saame näha tüüpilise inimese eluteed, kes on pärit...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Filosoofia referaat ,, George Berkeley" Koostaja: Hele-Mai Haavandi Tallinna Nõmme Gümnaasium Klass:12 B 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................... 3 2. Elulugu.......................................................................................4 3. Berkeley eksperimentaalfilosoofia.............................................6 4. Kasutatud kirjandus...................................................................12 Sissejuhatus: Antud referaadi eesmärk on tutvustada Iirimaalt pärit teoloogi ja filosoofi Geor...
FILOSOOFIA VALGUSTUSAEG Ülevaade valgustusajast 17-18 sajand. I.Kant: mingis mõttes on valgustusaeg see aeg, mil inimene väljub alaealisusest, peab hakkama ise otsustama. 1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17.saj alguses tuleb käibele mõiste, mida keskajal väga ei kasutatud: KRIITIKA- esialgu tähendas asjatundlikku antiiktekstide analüüsi, kuid hiljem muutub hinnanguks ka muude elunähtuste kohta. 17.-18. Sajand pöördub kiriku vastu, siis riigi vastu, siis ka valgustusja enda vastu. Kriitika püüab olla erapooletu, aga hiljem pöördub valgustuse enda vastu. Valgustus Euroopas liigub 2 suunas: ...
,,MÄÄRAVAD HETKED" Joseph L. Badaracco, Jr. Valisin raamatu ,,Määravad hetked" kuna see põhineb nii filosoofial kui ka kirjandusel ning kirjeldab kolme juhtumit, mis loovad kujutluse olukordade keerulisusest, millega juhid karjääri tehes silmitsi seisavad. Raamat pakub elulisi näiteid, rakendatavaid juhiseid ning paindlikku raamistikku, mida saab iseloomu ja karjääri kujundavate otsuste tegemisel kasutada. Läbi filosoofilise vaatenurga seletatakse juhtide käitumist nende ametipositsioonil ning annab erinevaid näpunäiteid karjääriredelil edukamalt ülespoole ronimiseks Joseph L. Badaracco jun on ärieetika professor Harvardi Ülikoolis. Ta on viinud läbi strateegia, üldjuhtimise, äriühingute ja valitsuse suhete ning ärieetika kursusi ärijuhtimise magistriõppe tudengitele. Badaracco on lõpetanud St. Louise'i Ülikooli, Oxfordi Ülikooli ning Harvardi Ülikooli. Badaracc...
Praktiline töö nr 5 Toimetulekuõpe kellele ja millisel tasemel? "Erivajadustega inimene on nagu iga teine inimene, kellel on õigus teistega võrdväärseks eluks" (Haavistu 2009: 51) ja tal peaksid olema "samasugused õigused ja võimalused kui teistel inimestel" (Haavistu 2009: 51), sest "vaatamata eripärale, on erivajadustega inimestel samasugused vajadused kuuluvuse, turvatunde ja eneseteostuse järele nagu teistelgi" (Haavistu 2009: 51). Jaagu Lasteaed-Põhikool eripedagoog Rita Tamm (Tamm 2009: 44) kirjutab: "Vaimupuudega lapsed on palju arenguvõimelisemad kui seda tavaliselt ette kujutatakse." Kui ta kirjutab nii lähtuvalt oma kogemusest hooldusklassi lastega, kellega ta töötab, siis seda enam kehtib see toimetulekuõppe kohta. 1990/1991. õppeaastal Haridusministeerium andis luba "avada klassid mõõduka vaimse mahajäämusega lastele". (http://kroonu.tartu.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=13&Itemid=30) Toimetulekuõpe on mõ...
ANDMINE JA SAAMINE SUHETES Pere püsimine ja kodune meeleolu sõltuvad eelkõige abikaasade läbisaamisest. Kui suhte alguses on oluline harjuda uute rollidega, siis hiljem omandavad tähtsuse pühendumine, vastupidavus rutiinile, kohanemine laste sünni ja ealiste muutustega( näiteks murdeiga), abikaasa eest hoolitsemine jms. Pereema ja isa kohustuste kõrval on inimene jätkuvalt ka romantilistes suhetes abikaasaga. Mitme rolli täitmine toob paratamatult kaasa pingeid, sest see ei pruugi sugugi lihtne olla. Peresuhted sotsiaalse vahetuse teooria taustal Pereelu taustal on kestvad pinged mehe ja naise vahel väga frustreerivad ehk pinget tekitavad. Kui vallalisena saab sagedaste ebakõlade korral suhte lõpetada, siis pere juurest lahkumise otsust ei langetata kergekäeliselt. Vaatamata sellele, et inimene pole rahul partneri käitumise või iseloomujoontega, võib ta soovida jätkata nii abielu kui ka perekonnaelu. Igal abielul on oma riskid, hüv...
KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse. Idapiir jääb Eesti Vene vahele. Venemaal oli õigeusk. · Kõrgkeskaeg 11saj Iip 14 saj Killistatud. Hakkavad ristisõjad ...
FILOSOOFIA SOKRATES................................................................................................................... 2 PLATON........................................................................................................................2 ARISTOTELES............................................................................................................. 3 DESCARTES.................................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA........
Filosoofia arvestus 1. Renessanssi üldiseloomustus Renessanss (pr. "uuestisünd") on üleminekuaeg keskaja traditsioonilt uusajale. See ei ole suurte filosoofiliste süsteemide aeg vaid eksperimentide ja võimalusi prooviva uusorienteerumise aeg. Filosoofia areng toimub kultuurilooliste muutuste foonil. 15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö. See on leiutuste ja avastuste aeg. Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi. Teleskoop, tagajärjeks on "kosmiline sokk". Kopernikuse heliotsentriline süsteem. Trükikunst. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on kantud traditsiooni ja skolastika põlgusest. Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Madalmaadel Erasm...
1) Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest. 2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Ps...
Kooli nimi Nimi klass Uku Masing Referaat Juhendaja: SISUKORD Sisukord.......................................................................................................................3 Elulugu.........................................................................................................................4-6 Teised tema kohta........................................................................................................7-11 - Toomas Paul Ukust 7 - Jaan Kaplinski Ukust 8-11 Looming.......................................................................................................................12-15 - Arbujad ...
Arenguteooriad Lektüür Gordon Willard Allporti individuaalse dispositsiooni õpetus Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused. Allporti meelest r...
Kordamisteemad 1. Turunduse mõiste, olemus, kontseptsioonid Turunduse olemus: Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Lihtsaim definitsioon: turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Tänapäeval rõhutatakse järjest rohkem pikaajaliste kliendisuhete loomise ja arendamise tähtsust. Näiteks: turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Strateegiline turundus Analüüsile orienteeritud protsess. Tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turundusvõimaluste hindamine, konkurentide analüüs, turundusst...
SISUKORD 1 Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni õpetus Iseloomujooned Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. 1. Iseloomujooned on reaalsed moodustised, mitte üksnes keelelised tähistused; need on mis tahes inimese eksistentsi tähtsaks osaks ja eelduseks. 2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui harjumusi ja käitumisreaktsioone vallandavad spetsiifilised situatsioonid, jäävad inimloomuse põhijooned paljuski samaks, olenemata olukorrast. Teisest küljest kujundab harjumuste korduvus ka püsivaid iseloomujooni. 3. Iseloomujooned toimivad käitumist kujundavate teguritena. Isikuomadused ei unele ootuses, et mingi välisstiimul äratab need. 4. Iseloomujooni võib uurida empiiriliselt. Allport mainib sellega seoses pikaajalisi vaatlusi, biograafiate uurimist, aga ka intervjuusid j...
Lühikokkuvõte filmisisust Mäleta mind - Remember Me on 2010 resisöör Allain Coulter'i poolt vändatud romantiline draama. Filmi kandvaid osasid kehastavad Robert Pattinson, Emilie de Ravin, Chris Cooper, Lena Olin ning Priece Brosnan. Ally (Emilie de Ravin) nägi 11- aastaselt pealt oma ema mõrva New Yorgi metroo platvormil. Nüüd, kümme aastat hiljem, elab ta iga päeva, nagu see oleks ta viimane koos oma detektiivist ülihoolitseva isa Neiliga (Chris Cooper) nende kodus. Tyler (Robert Pattinson) on tujukas ning sihitu 21- aastane noormees, kes elab masenduses oma 7 aastat tagasi enesetapu sooritanud venna teo pärast. Samuti on tal väga keerulised ning teravad suhted oma ärimehest isaga (Price Brosnan). Ühel õhtul satuvad Tyler ning tema parim sõber ja toakaaslane Aidan (Tate Ellington) sekeldustesse, mis lõpeb sellega, et Ally politseinikust isa Tyleri arreteerib. Kättemaksuks selle eest räägib Aidan Tylerile augu pähe, et see Ally südame...
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei s...
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2)...
Tehnilise dokumentatsiooni liigid: · Organisatsioonipoliitika Sissejuhatus. Antud teoorias käsitletakse inimeste käitumist organisatsioonis tööliste ja teenistujate ning nende otseste juhtide tasemelt lähtudes. Peatähelepanu on suunatud inimeste vahelistele suhetele ja nende tööalasele käitumisele, eesmärgiga mõista vastavaid seaduspärasusi ja organisatsioonis toimuvat. Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine võimaldab juhil analüüsida olukordi, et mõjutada oma alluvate käitumist , suurendada nende tööalast aktiivsust ja seeläbi tõsta organisatsiooni efektiivsust. Kaasaegse organisatsiooniteooria puhul on lähtutud küll äritegevusega seotud organisatsioonidest, kuid antud teooria on kasutatav ka mujal: riigi-, teadus-, haridus-, tervishoiu jt asutustes ja muudes organisatsioonides, kus on tegemist inimeste tööalaste suhetega. Organisatsiooni mõiste- organisatsioon kujutab endast kindla ...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI NOORTE SUHTUMINE SATANISMI Uurimistöö Koostaja Laura-Liis Sisask 11. B klass Juhendaja Liivi Reinert Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Satanismi levik Eestis algas möödunud sajandi kaheksakümnendate lõpus, üheksakümnendate alguses. Laiemalt hakkas satanism tuntuks saama kalmisturüüstamistega, mis said alguse üheksakümnendatel. Sellest ajast saati tuntakse ja teatakse sataniste kui kindla välimuse ja iseloomuga inimesi. Nende riietuses on peamised rõhutatud värvid punane ning must. Neid seostatakse salaalkoholi ja narkootikumide müümise ja tarvitamisega. Satanismi ja satanistide vastu on võideldud ajast, mil nad hakkasid levima. Kasutan oma uurimistöö informatsiooni allikaks internetiavarusi, ...
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale. Kolmas mõõde: Selgitab välja inimkonna eesmärki ehk mis on inimeste eksistentsi eesmärk. ...
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2020 Kordamisküsimused õpiku põhjal 1. Religioonipsühholoogia mõiste ja seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia on psühholoogiaharu, mis uurib religiooni seost inimese hingeelu ja käitumisega. Psühholoogia uurib ja püüab seletada inimese hingeelu käitumist(mõtlemine, tahe, motiivid) ja uurib käitumist- Sealt tulebki seos. 2. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA- Ameerika psühholoogide assotsiatsioon, üks maailma mõjukamaid professionaalsete psühholoogide organisatsioone (36 divisioon spetsialiseerub religioonile ja spirituaalsusele) IAPR- Euroopa põhjaga psühholoogide organisatsioon, annab välja ka oma ajakirja ja tegeleb ka religioonipsühholoogiaga 3. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1. Usuline kogemus on reeglina spontaanne nähtus, mis võib tekkida mistahes el...
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti). Definitsiooni sõnastamine tegevusplaanina, mitte tõena. Religiooni mõisted kui tööriistad, mis uurida võimaldavad. Uurimisstrateegiad et valmistada ette mõttekäigud ja kavandada uurim...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Kiiresti arenev psühholoogiaharu. Isiksus: 1. Mis on kordumatu ja teistest erinev 2. Korduv ja püsiv osa inimloomuses- eri olukordades sarnane käitumine. Algas psühholoogias 20. saj alguses IMS-st. (Uuriti, kas on võimalik enne sõtta saatmist uurida inimese vaimset taluvust; tehti teste) See leidis palju järgijaid, ent ei teatud, mis on olulisimad iseloomuomadused. Valdavalt uuriti keele kaudu (lingvistiline lähenemine). Kui keeles on sõna, mis tähendab iseloomu, siis sõna on tulenenud iseloomust, peab olema selline omadus, sõna ei teki iseenesest. 60ndatel arvati, et isiksuseomadusi pole olemas. Käitumist ei saa ennustada, kuna käitutakse vastavalt olukorrale. On aga käitumismudeleid, mis tulenevad isiksusest. Statistika- mida rohkem, seda tõenäolisem. Aga on olukorra erandeid. Isiksusepsühholoogia sai Esimese Maailmasõja ajal alguse, sest oli praktiline vaj...
Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid,...
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on ...
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal...
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
Seminar 1. Wilhelm Windelband. Ajalugu ja loodusteadus 1894. aastal ette kantud Strasbourgi ülikoolis rektoraadikõnena. Avati saksa keelne ülikool. Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteed...
Kõik ebaõnnestumised nii äris kui isiklikus elus võib taandada juhtimisele. (48) Ka mõttes on võimalik end mingil alal tugevaks ja vilunuks teha (minu sõnastus). Hoia kujutlusvõime virgena! Vahetult enne suurt võitu kogetakse sageli mõnd raskust. Lahendus on siis säilitada keskendatus ja usk enesesse. (51). Vaimusilmas on kõike enne võimalik selgeks õppida ja ette mängida. Nt golfis saada läbi vaimutöö tulemusena profiks ilma et seda oled tegelikult praktikas harjutanud. Golf on vaimne mäng (52, minu sõnastus). Suured juhid näevad vaimusilmas selgelt ette oma liikumissuunda tulevikus. (Visioon!) Nad teavad üksikasjalikult, mis liiki edu poole nemad ja nende töötajad püüdlevad. Iga samm, mille nad teevad, peab neid viima lähemale nende elavalt kujutletud tulevikule. Visioon on see, mis innustab püüdlema tähtede poole.(52). Igal suurel juhil on julgeid unistusi. Kui oma visiooni järgid, leiab edu sind ise üles. Kokkuvõttes ei saa sa tegel...
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on pu...
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib ...
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istu...
annaabi.ee 
