Referaat - Mis on puudu eesti inimestel? (0)

Mis on puudu eesti inimestel?

Eestlastel on tihti kombeks uhkustada oma avatud majanduse ja suhteliselt vaba ja lihtsa ettevõtluskeskkonnaga. Meie üpris selge maksusüsteem ja kõrge internetiseeritus on Euroopas üllataval kombel suhteliselt ainulaadne.
Eesti riigisektori võlg üks maailma väiksemaid. Inimesed on Eestis keeleoskajad ning keskmiselt päris hästi haritud. Uusi ettevõtteid tekib nagu seeni peale vihma ning mõningad nendest majandavad ka hästi ning saavad ka edukaks, kuid uuringud on näidanud, et ellu jääb sajast loodud ettevõttest umbes 10% ehk 10 ettevõtet.
Järjest enam tundub, et tuleks hakata noortele juba põhikoolis õpetama majandust matemaatika kõrval. 7.-8. klassis võiksid noored õppida näiteks majanduse alusedeid, kerged protsentarvutusi ning võiksid toimude vestlusringid erinevatel majandusega ja üleüldse eluliste probleemidega seotud teemadel. Keskkoolis oleks õpetus süvenenum ning tänu sellele võiks täiesti vabalt läbida ülikooli majanduskursuse esimese aasta materjali ning omada eluks vajalikke teadmisi juba keskkooli lõpetades, kus paljud lõpetajad suunduvad õppima ülikoolidesse, mis ei pruugi asuda nende kodulinnas ning see tähendab seda, et nad hakkavad omapead majandama. Miks seda vaja on? Sest praegu on Eesti täis inimesi, kellel puudub igasugune arusaam, misasi see raha on ja kust raha tuleb.
Minu väga lähedane inimene sai hiljuti päranduseks väikese korteri. Korter oli üsna heas korras ning ta lasi ainult vana mööbli välja viia, vahetas tapeedid ära, pani uued liistud ja laminaatparketi ning tegi veel mõningaid pisi asju. Sai täiesti tavalise viisaka tudengikorteri. Selle üüris ta välja turuhinnast paarkümmend eurot soodsamalt. Üürnike vahel sai tänu sellele lausa valida ja paar päeva pärast kuulutuse ülespanekut kolisid tema korterisse kaks väga toredat noormeest.
Ainsana on tema otsust korter remontida ja enda valitud üürnikule anda mõistnud tema ema, kes on eluaeg raamatupidajana töötanud. Kõik, kaasa arvatud tema enda elukaaslane , olid hämmingus - sa ei müügi korterid? „Aga kui sa korteri maha müüksid, saaks kohe reisile minna, uue uhke auto osta, uue teleka osta, Wii osta, uue arvuti osta ja aasta otsa lahedamalt süüa-elada!?“ ütles tema elukaaslane ning lähedased.
Tema seletas, et võimalik kahesajaeurone igakuine sissetulek järgmised 20-30 aastat (kuniks nende enda laps oma elamist vajab) tähendab üle seitsmekümne tuhande euro kasumit, pluss korter jääb ka alles. Inimesed ei mõistnud, miks ta valis nii nagu valis. Miks ta vahetas hetkelise adrenaliini ja naudingu mõistlikuma investeeringu vastu.
Samuti torkab järjest enam silma, et kiirlaenufirmad on turul sama tegijad kui oma algusaastatel. Ehk pisut rohkem piiratud, aga üüratu protsendiga tarbimis- ja kiirlaene pakkuvad firmad ei ole kuhugi kadunud.
Mõned aastad tagasi, kui kiirlaenu firmad turule tulid ennustasid kõik minu lähedased ja arvatavasti kogu majanduslikult haritud rahvas, et need kaovad küll kiiresti. Paar-kolm protsenti nõrgameelseid ja naiivseid, kes selle õnge lähevad, saavad oma vitsad kätte. Ülejäänud inimesed on liiga targad, et minna millegi nii labase ja ohtliku õnge nagu SMS laen .
Mina, minu lähedased/tuttavad ja suur hulk rahvast eksisid. Kiirlaenufirmad on siiani küllaltki edukad ning selles osas on "kapist välja" tulnud palju inimesi, kellest ma poleks kunagi uskunud, et nad võiks nii rumalad olla. Sellest tuleneb fakt, et paljudel meie seast puudub igasugune väärikus. Samuti eestlaste üheks suureks probleemiks on usu ja koostöövõime puudumine. Nii see tõesti ka on, puudub usk iseendasse ja teistesse, tihti ei austata koostööd teistega ning üritatakse oma eesmärkideni jõuda võimalikult palju vingerdades ja tihti seadusi rikkudes . Fakt, et eestlastel puudub usk tundub kiirlaenufirmade olukorra puhul küll vastupidine . Enamus SMS laenu kliente ju siiralt usub, et see aitab neid eesmärkide poole või aitab taastada nende majandusliku seisukorra. Kuid samas see kinnitab fakti, et eestlastel puudub väärikus.
Meeleheitlikult on üritatud neid teemasid inimestega arutada ja on avastatud, et täiskasvanud inimestel on väga hägune arusaam sellest, mis on intress , kui palju on protsent ja kuidas seda arvutada, kuidas teenivad pangad raha ja nii edasi. Usun ehk jällegi naiivselt, et seda saaks parandada.
Kokkuvõtteks võib öelda, et inimestena on eestlastel ikkagi suhteliselt palju arenguruumi. Paljudel meist puudub usk, koostöövõime ja väärikus. Lisaks enamusel rahvast puudub täielikult majanduslik mõtlemine ning selle asemel ollakse tusaselt kadedad oma jõukate naabrite peale ja tunneme salamisi rõõmu, kui teistel halvasti läheb.