Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Millesse me usume ? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millesse me usume ?
Millesse me usume ?
Juba aegade algusest peale on inimkonnal olemas olnud usk – usk kellessegi või millessegi. Inimesed usuvad erinevaid asju ja tegutsevad vastavalt oma uskumustele. On inimesi, kes võtavad oma usku eriti tõsiselt ja elavadki ainult selle usu õpetuste ja tavade järgi. Leidub ka neid, kelle elu nii suurel määral usul ei põhine. Kuid iga inimene usub midagi.
Erinevaid uske on maailmas väga palju. Inimestele rohkem tuntud on need, mille pärast on enamus sõdu toimunud. Paljude inimeste teadmised religioonidest on aga piiritletud . Võib isegi väita, et nad ei tea religioonidest mitte midagi olulist. Kuid ei saa ju inimest, kes usub kellessegi, keda mitte keegi pole eales näinud, hukka mõista. Ka tema jõuab kunagi oma arengus nii kaugele, et leiab jumaluse millesgi reaalsemas olevuses, näiteks iseendas.
Aga me ei pea uskuma vaid erinevatesse jumalatesse. Me võime uskuda ka armastusse, päkapikkudesse, maavälistesse objektidesse, haldjatesse, saatusesse, imedesse, inimestesse. Me võime uskuda millesse iganes me soovime. Seejuures on aga kõige tähtsam usk iseendasse.
Ka Anton Hansen Tammsaare teoses „Tõde ja õigus“ hakkas Andres piiblit lugema ning seeläbi jumalasse uskuma. Kuid see polnud ainus, millesse ta uskus. Ta uskus ka iseendasse. Andres uskus, et ta tõesti suudab oma kodu korda teha, põllud viljakaks muuta ja igasugu muude toimetustega hakkama saada. Usk oli see, mis viis teda edasi ning andis talle jõudu töö tegemiseks.
Iga inimene peab uskuma iseendasse. See on kõige olulisem, millesse uskuda. Kui ei usuta iseendasse, siis kuidas saadakse uskuda kellessegi teise. Kui ei usuta iseendasse, siis on see märk allaandmisest. Usk iseendasse aitab saavutada eesmärke ja püüdlusi. Kui ei usuta iseendasse, on võimatu saavutada elus midagi olulist.
Uskuda saab paljudesse erinevatesse asjadesse. Usk ei tohiks olla see, mille pärast sa elad , vaid usk peaks olema see, mis aitab sul elada. Kõige olulisem on usk iseendasse.
Millesse me usume- #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor re5pekt Õppematerjali autor
umbes 300 sõnaline kirjand, teemal "Millesse me usume", raamatunäitega "Kõrboja peremees".

Sarnased õppematerjalid

Millesse ma usun
1
doc

Millesse ma usun?

Sander Lepik 11D Millesse ma usun ? Maailmas on väga palju inimesi ja meist kõik usuvad midagi. Inimesed usuvad erinevaid asju ja tegutsevad vastavalt oma uskumustele. On inimesi, kes võtavad oma usku eriti tõsiselt ja elavadki ainult selle usu õpetuste ja tavade järgi. Teist sorti inimesed, kes ei ole nii sügavalt usklikud ei võta seda asja nii tõsiselt ja nende elustiili usk ei muuda. Mina usun endasse, ma olen seadnud endale eesmärgid, mida ma tulevikus saavutada

Filosoofia
Mees-keda teadis ussisõnu - Andrus Kivirähk
4
doc

Mees, keda teadis ussisõnu - Andrus Kivirähk

Uudishimu ei saa enne rahuldatud, kui ta on rahuldatud. Püüdku teised inimesed kui palju tahes teiste asjadega. (Leemeti ema korjas talle öökullimune, et poiss külla ei läheks ja leiba ei prooviks) 4. Sõna jõud Leemet ja Pärtel käisid külas, kus kohtasid Magdaleenat ja tema isa Johannest. Külavanem Johannes näitas neile imepäraseid asju, mida kumbki poistest polnud varem näinud. Sõna jõud on tohutu, kui keegi oskab sulle sõnadega ilusa elu maalida, siis me usume seda. Me tahame kõik vana hüljata, sest inimene on kord selline, kes alati uue poole pöördub, sest tema loomuses on kihk avastada. 5. Kui pea ei tööta, siis töötavad lihased Külarahvas oli unustanud ussisõnad, mille abil sai hõlpsasti endale toitu muretseda. Selle asemel rahmeldasid nad päevad läbi põllul, et endale süüa hankida. Siin kehtib ütlemine, et miks mitte minna ringiga, kui saab otse. Kui me unustame midagi, siis üritame leida ikka

Kirjandus
Sören Kierkegaard
15
docx

Sören Kierkegaard

intensiivselt ja kirglikult nagu objektiivset ebakindlust? (Meos 2000) Osa Kierkegaardi kõige keerulisematest ja raskesti mõistetavatest arutlustest käsitleb just nende kahe mõiste suhet ­ usu olemuse suhet sellesse, mil viisil ma usun. Üks asi on ilmne: kuidas usu olemus ka piiritletud ei oleks, ikkagi ei oleks mingit tagatist, et usk oleks kvaliteedilt õige, et see oleks isiklikult kogetud usk, usk pärast hüppe sooritamist. (Saarinen 1985) Kierkegaard asetab rõhu sellele, kuidas me usume, teeb tühjaks usu sisu. Ta käsitleb uskumise viisi ja sisu vastuolu nii üheselt ja järsult, et kogu visiooni ähvardab kokkuvarisemine küsimuse liigse teravdamise tulemusena. Midagi sisuliselt piiratut peab ristiusult igal juhul eeldama. Kuidas saab mingi subjektiivne intensiivsus, mingi ääretu immanentsus tagada, et hüpe toimub kristliku Jumala poole, mitte millegi muu suunas? Kierkegaard hiilib sellest küsimusest kõrvale.(Saarinen 1985)

Eetika
FILOSOOFIA ARVESTUS MÕISTED
17
pdf

FILOSOOFIA ARVESTUS MÕISTED

upsakusest, tähendas taganemist autoriteedist ja järelikult ka tõest. 3. Kasvatuslik suunitlus. Koolifilosoofia (filosoofid kõik õpetlased). Teadmiste usaldusväärne edastamine, millest tuleb konservatiivsus. 45. Kolm keskaja filosoofia põhiprobleemi 1. Usu ja mõistuse vahekorra probleem. Usun, et see on absurdne (usutõdesid ei saagi mõistusega hallata). Usun selleks, et mõista (üksnes usu läbi valgustunud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid. Usume, et seaduspärasused on olemas ja sp uurime mis need olla võivad). Mõistan selleks, et uskuda (Inimmõistusel on oluline roll ka usuküsimustes). 2. Universaaliate probleem. Kas nad on olemas ja mis mõttes nad on olemas. Nt inimene on õiglane, aga kas õiglus on üldse olemas. (universaal- saame mõelda ainult, abstraktne). 3. Jumalatõestused. Üritatakse selgitada, et kergem uskuda oleks. 46. Patristika

filosoofia teine kursus
FILOSOOFIA mõisted
17
pdf

FILOSOOFIA mõisted

upsakusest, tähendas taganemist autoriteedist ja järelikult ka tõest. 3. Kasvatuslik suunitlus. Koolifilosoofia (filosoofid kõik õpetlased). Teadmiste usaldusväärne edastamine, millest tuleb konservatiivsus. 45. Kolm keskaja filosoofia põhiprobleemi 1. Usu ja mõistuse vahekorra probleem. Usun, et see on absurdne (usutõdesid ei saagi mõistusega hallata). Usun selleks, et mõista (üksnes usu läbi valgustunud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid. Usume, et seaduspärasused on olemas ja sp uurime mis need olla võivad). Mõistan selleks, et uskuda (Inimmõistusel on oluline roll ka usuküsimustes). 2. Universaaliate probleem. Kas nad on olemas ja mis mõttes nad on olemas. Nt inimene on õiglane, aga kas õiglus on üldse olemas. (universaal- saame mõelda ainult, abstraktne). 3. Jumalatõestused. Üritatakse selgitada, et kergem uskuda oleks. 46. Patristika

filosoofia teine kursus
Aristotelese-järgne filosoofia-hea elu otsimine
16
doc

Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine

Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine Pärast seda, kui Sparta lõi Ateenat Peloponnesose sõjas (431-404 e. Kr.), hakkasid Kreeka linnriigid kokku varisema ning kreeka kodanikud järk-järgult demoraliseeruma, alla käima. Selles sõjajärgses atmosfääris domineerisid veel Sokratese, Platoni ning Aristotelese seisukohad, kuid tasapisi hakkas tekkima teatud lõhe filosoofia ning inimeste tegelike psühholoogiliste vajaduste vahele. Veidi pärast Aristotelese surma tungisid roomlased Kreeka territooriumile, muutes juba isegi ebastabiilse olukorra riigis veelgi ebakindlamaks. Sellisel võimuvõitluse perioodil pakkusid komplekssed ja abstraktsed filosoofia koolkonnad vähe lohutust; inimesed hakkasid filosoofias midagi maisemat otsima; nad tahtsid filosoofiat, mis käsitleks igapäevaelu probleeme. Peamine küsimus filosoofias ei olnud enam ,,mis on füüsilise, käegakatsutava reaalsuse olemus?" või ,,mida ning kuidas võivad inimesed mõista n

Filosoofia
FILOSOOFIA
8
docx

FILOSOOFIA

Leiab, et inimese mõistuse kõige säravam tegu on võime iseennast piirata. Süda peab langetama kõige olulisema otsuse ­ otsus kas usu kasuks või usu vastu. Tuleb välja omapärase kihlveo seletusega jumala olemasolu kohtu: Küsime: Kas jumal on olemas? Kas on olemas igavene elu? Sellele me ei saa mõistusega vastust anda. Ometi peame sellele vastama, et teaks millist elu elada. Kui peaksime kihla vedama, kas jumal on olemas või jumal ei ole olemas. Panus on maapealse elu peale. Kui me usume, et jumal on olemas, siis meie suurim võimalik tasu on igavene elu. Suurim võimalik kahju on põrgu. Otsustan, et jumalat pole, aga on. Kui otsustan, et jumal on, aga tegelikult ei ole, elan moraalselt head elu. Parim valik on uskuda. Kui ei usu ja jumalat polegi, elame moraalselt halba elu. Skeptik peaks ristiusu väiteid vähemalt põhjalikult uurima. Kui inimene on valiku teinud, otsustanud, et jumal on olemas, siis rajab inimene ka oma elu jumalale. Inimene on

19 sajandi teise poole ja 20 sajandi filosoofia
Pragmatism
12
pdf

Pragmatism

tegevuses ühest, mitte aga teisest (või kolmandast) teooriast või uskumusest. Kui ei saa kindlaks teha mingit praktilist erinevust, siis tähendavad alternatiivid sisuliselt ühte ja sama ning vaidlus on mõttetu. Iga tõsine vaidlus peab olema seotud mingi praktilise tulemusega – kas või tõenäolise ja tulevikus asetleidvaga. Pseudovaidlus on Jamesi väitel nagu mõnede ürginimeste jagelemine küsimuse pärast, kas tainast, millesse on segatud pärmi, kergitavad elfid või pöialpoisid. Viimasega ei nõustuks ehk ürginimesed ise, sest võib ju olla, et on suur vahe, kuidas meeldida elfidele või pöialpoistele, et nad tainast ikka korralikult kergitaksid. Tänapäeva inimese jaoks on see aga tõesti mõttetu vaidlus. Pragmatismi tõeteooria Mis eristab tõde eksimusest, tõeseid uskumusi vääradest? Pragmatismi seisukohalt on tõesed

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun