Millesse me usume ? (0)

Millesse me usume ?
Juba aegade algusest peale on inimkonnal olemas olnud usk – usk kellessegi või millessegi. Inimesed usuvad erinevaid asju ja tegutsevad vastavalt oma uskumustele. On inimesi, kes võtavad oma usku eriti tõsiselt ja elavadki ainult selle usu õpetuste ja tavade järgi. Leidub ka neid, kelle elu nii suurel määral usul ei põhine. Kuid iga inimene usub midagi.
Erinevaid uske on maailmas väga palju. Inimestele rohkem tuntud on need, mille pärast on enamus sõdu toimunud. Paljude inimeste teadmised religioonidest on aga piiritletud . Võib isegi väita, et nad ei tea religioonidest mitte midagi olulist. Kuid ei saa ju inimest, kes usub kellessegi, keda mitte keegi pole eales näinud, hukka mõista. Ka tema jõuab kunagi oma arengus nii kaugele, et leiab jumaluse millesgi reaalsemas olevuses, näiteks iseendas.
Aga me ei pea uskuma vaid erinevatesse jumalatesse. Me võime uskuda ka armastusse, päkapikkudesse, maavälistesse objektidesse, haldjatesse, saatusesse, imedesse, inimestesse. Me võime uskuda millesse iganes me soovime. Seejuures on aga kõige tähtsam usk iseendasse.
Ka Anton Hansen Tammsaare teoses „Tõde ja õigus“ hakkas Andres piiblit lugema ning seeläbi jumalasse uskuma. Kuid see polnud ainus, millesse ta uskus. Ta uskus ka iseendasse. Andres uskus, et ta tõesti suudab oma kodu korda teha, põllud viljakaks muuta ja igasugu muude toimetustega hakkama saada. Usk oli see, mis viis teda edasi ning andis talle jõudu töö tegemiseks.
Iga inimene peab uskuma iseendasse. See on kõige olulisem, millesse uskuda. Kui ei usuta iseendasse, siis kuidas saadakse uskuda kellessegi teise. Kui ei usuta iseendasse, siis on see märk allaandmisest. Usk iseendasse aitab saavutada eesmärke ja püüdlusi. Kui ei usuta iseendasse, on võimatu saavutada elus midagi olulist.
Uskuda saab paljudesse erinevatesse asjadesse. Usk ei tohiks olla see, mille pärast sa elad , vaid usk peaks olema see, mis aitab sul elada. Kõige olulisem on usk iseendasse.