Iga üks on oma õnne sepp (1)

Iga�ks on oma �nne sepp . Lugupeetud siinviibijad. Olen tulnud siia , et veenda teid selles, et iga�ks on oma �nne sepp ! Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: �nnelikeks ja �nnetuteks inimesteks. �hed on need, kellel elus k�ik �nnestub, kellel n�ib k�ik olemas olevat, mida inimhing ihaldada oskab; teised aga on n�. elu hammasrataste vahele j��nud, kellele saavad osaks vaid eba�nnestumised. Viimastele tundub, et k�ik, mida nad ette v�tavad, jookseb liiva ja seet�ttu nad sageli enam ei �ritagi. Kuidas saada �nnelikuks ? - see on k�simus, mida paljud inimesed esitavad , lootes saada retsepti, mida teha, et �nnetuste jada katkestada ja �nnelikuks saada. Selle koha peal julgen � elda , et see lootus on k�ll lollide lohutus , sest pole olemas �hte ja kindlat nn . retsepti vaid iga�ks vormib oma elu ise . Seega tuleks inimestel, kes tunnevad end �nnetuna eelk�ige iseendasse vaadata . �nn on inimeste jaoks v�ga erinev . Osad on �nnelikud , kui v� idavad lotoga jackpoti, teised on aga �nnelikud siis, kui neil on olemas toetav pere, hoolivad s� brad ja kui neil on suhted k�igiga korras . Minu arvates s�ltub �nnetunne positiivsete emotsioonide rohkusest . Ka ps�hholoogid on oma uuringutes leidnud, et � heks selliseks seesmiseks omaduseks, mis m�jutab �nnetunnet, on see, kuiv�rd inimene kogeb oma elus positiivseid ja negatiivseid emotsioone ehk milline on tema meeleolu p�hilaad. Meelelaadi m��rab �ra see, kas inimese elus domineerivad positiivsed v�i negatiivsed tunded. Kuidas �ra tunda, milline on iga inimese p� hiline meelelaad? Sellele k�simusele vastuse saamiseks piisab �sna lihtsatest t�helepanekutest: n�iteks enda puhul saame me j�lgida, kas m�rkame enda � mber ja enda seeski pigem head kui halba, kui juhtub mingisugune � nnetus v�i aps, kas v�tame siis seda kui "karistust" v�i kui v�imalust �ppimiseks .On selge, et positiivse meelelaadiga inimene keskendub oma elus pigem heale , ehk teisis�nu �ritab elust l�bi minna naerusuiselt ning v�tta probleeme kui uusi v�ljakutseid. Nemad tunnevad end ka �nnelikumana ja rahulolevaina ning nad julgevad � elda , et nad on �nnelikud. Lisaks m�jutab �nne enesehinnang ning ka enesekindlus . Kui me oleme v�ga kurjad ja tuimad inimesed ja ennast ei armsta , siis ei suuda me ka teisi armastada ja siis ei armsta teised ka ju meid ning inimesed muutuvad siis �nnetuks, langevad masendusse ning m�tlevad negatiivselt . Seega juhimegi ise ennast ja m�jutame sellega enda �nne . Enesekindlad inimesed tulevad aga enesega toime ja vajavad v�hem teiste abi selleks. Kui ta mingi asja ette v�tab, siis saab ta sellega ka alati hakkama , sest ta usub endasse ! Ja see j�lle tekitab positiivseid emotsioone . Kui teil on k�ik alla m�ge l�inud, siis saate seda k�ike natukene parandada, see on lihtne , Kiitke ennast ! Igasugune positiivne tegu v��rib kiitust ja oluline on ka teiste tegude kiitmise k� rval t�hele panna enda edusamme . Enesekiitmine ei ole � ldjuhul inimestele k�ll v�ga omane, aga kindlasti on see asi, mida tasub �ppida. Kui palju on elus olukordi , kus meie k�rval ei ole s�pra, kaaslast , kes meie �nnestumisi v��riliselt hinnata oskaksid/saaksid. Siis j��b �le ainult ise endale tunnustust jagada. Ja l�ppude l�puks oleme ju ise enestele k�ige paremad eksperdid , sest teame ju vaid meie ise kui palju pingutust n�udis �ks v�i teine asi v�i kui oluline teatud edusamm meie elus on. Seega, tasub enesele �elda sagedamini, et olete tublid, hakkajad, elur��msad, lahked jne. Ja kindlasti v��rib meelespidamist, et pigem v�iks kiitust veidi rohkem olla, kui et seda puudu j��b.J�relikult k�ik me reguleerime ise oma �nne ja saatust seega olemegi ise oma �nne sepad .