5 pr töö - Toimetulekuõpe (0)

Praktiline töö nr 5
Toimetulekuõpe – kellele ja millisel tasemel?
“Erivajadustega inimene on nagu iga teine inimene, kellel on õigus teistega võrdväärseks eluks” (Haavistu 2009: 51) ja tal peaksid olema “samasugused õigused ja võimalused kui teistel inimestel” (Haavistu 2009: 51), sest “vaatamata eripärale, on erivajadustega inimestel samasugused vajadused kuuluvuse , turvatunde ja eneseteostuse järele nagu teistelgi” (Haavistu 2009: 51).
Jaagu Lasteaed -Põhikool eripedagoog Rita Tamm (Tamm 2009: 44) kirjutab: “ Vaimupuudega lapsed on palju arenguvõimelisemad kui seda tavaliselt ette kujutatakse.” Kui ta kirjutab nii lähtuvalt oma kogemusest hooldusklassi lastega, kellega ta töötab, siis seda enam kehtib see toimetulekuõppe kohta.
1990/1991. õppeaastal Haridusministeerium andis luba “avada klassid mõõduka vaimse mahajäämusega lastele”. ( http://kroonu.tartu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=13&Itemid=30 )
Toimetulekuõpe on mõeldud õpilastele, kellel on mõõdukas (Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava”
lisa 2) või mõnikord raske (www.vidruka.edu.ee/oppekava.html ) vaimne alaareng . Milles see seisneb?
Eripedagoog Viivi Neare (2009:4) kirjutab, et vaimupuue on püsivad tunnetusprotsesside hälbed, mis on tekkinud peaaju orgaanilistest kahjustustest ja mida varasemal aju arengu etapil see kahjustus toimus, “seda raskem on lapsearengu mahajäämus” (Specialnaja psihologija 2005, viidatud Neare 2009 järgi).
Mõõduka vaimse alaarenguga inimeste tunnused on lähtuvalt RHK-10 järgmised:

• Eneseteenindusoskused ja motoorsed võimed on arengus maha jäänud ning mõned isikud vajavad hooldajat kogu elu vältel.
  
• Koolitöö edukus on piiratud
  
  • osa neist isikutest on võimelised omandama põhioskused lugemises, kirjutamises ja arvutamises.
    
  • Haridusprogrammid võivad anda võimalusi nende piiratud võimekuse arendamiseks ja põhiliste oskuste omandamiseks;
    
  • sellised programmid sobivad õppijatele, kes on aeglased ja madala saavutuslaega.
    
• Täiskasvanuna nad on tavaliselt võimelised tegema lihtsat praktilist tööd, kui ülesanne on üksikasjades hoolikalt selgitatud ja hea juhendamisega kindlustatud.
  
• Täielikult iseseisev elu täiskasvanueas on harva saavutatav.
  
• Üldiselt on sellised inimesed liikuvad ja kehaliselt aktiivsed.
  
• Enamus neist näitab sotsiaalse arengu tunnuseid kontaktide loomisel, suhtlemises teistega ja lihtsas sotsiaalses tegevuses.
  

http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/70vaimne_alaareng.ht m
Raske vaimse alaareng on RHK-10 järgi “üldjoontes sarnane mõõduka vaimse alaarenguga”, kuid tihti
“on olulisi motoorikahäireid või muid kaasnevaid puudeid , mis viitavad kesknärvisüsteemi kliiniliselt olulisele kahjustusele või arengu häirele.”
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/70vaimne_alaareng.ht m
„Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” lisa 2 TOIMETULEKUÕPE on kirjas, et
“1.2. Toimetulekuõppe üldeesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes vastavalt oma võimetele:
1) teadvustab ennast (MINA) ja kaasinimesi (MINA–MEIE–TEISED), on teadlik nende erisuste
ja eri kultuuride võimalikkusest, eristab kuuluvust OMA–VÕÕRAS–ÜHINE;
2) suhtub positiivselt iseendasse, oma perekonda, kaaslastesse ja kodumaasse, järgib võimetekohaselt
õigusnorme, hoidub vägivallast;
3) järgib võimetekohaselt oma tervise ja looduse hoidmise põhimõtteid;
4) orienteerub keskkonnas ja igapäevastes toimingutes, tegutseb tuttavates situatsioonides ,
hoidub teadaolevatest ohtudest ja küsib vajaduse korral abi;
5) valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine , kuulamine ;
6) mõistab talle suunatud kohandatud kõnet ja/või alternatiivseid väljendusvahendeid;
7) väljendab arusaadavalt oma soove/vajadusi omandatud keeleüksuste ja/või alternatiivsete
väljendusvahendite abil;
8) tuleb toime võimetele vastavate lugemis-, kirjutamis - ja arvutamisülesannetega;
9) mõistab töö vajalikkust , valdab baasoskusi, suudab tööaja jooksul alluda töödistsipliinile;
10) teeb jõukohast tööd, on valmis jätkuõppeks.”
“2.4. Õpetamine ja kasvatamine toimub jõukohase praktilise tegevuse protsessis, millega kaasneb õpilastele mõistetav verbaalne teave. Eesmärk on, et õpilased omandaksid jõukohased praktilised oskused ja selleks vajalikud minimaalsed teadmised igapäevastes korduvates situatsioonides
toimetulekuks. Oskused konkretiseeritakse õpitulemustes, mis on kooli õppekavas ainekavade koostamise aluseks.”
Õpetamises on järgmised valdkonnad, millest lähtudes hinnatakse ka õpitulemusi (§6):

• Elu- ja toimetulekuõpe
  
• Eesti keel/vene keel (kooliõppekeel)
  
• Matemaatika
  
• Tööõpe
  
• Kunst ja käeline tegevus
  
• Muusikaõpetus
  
• Kehaline kasvatus
  
• Rütmika
  
• Lisakse nendele ainetele on 7-9 klassis valikõppeained (§4.6, §4.7)
  

“2.4 Elus toimetuleku oskuste kujundamisel on olulisemad elu- ja toimetulekuõpe ning tööõpe ( kunst ja käeline tegevus). Toimetuleku eelduseks oleva motoorika arendamine toimub peamiselt rütmika ja kehalise kasvatuse tundides, pikapäevarühmas ning klassi- ja koolivälises tegevuses.
Oma ja teiste tegevust, sh käitumisele võimalikult adekvaatse hinnangu andmist, kujundatakse pidevalt, rõhutatakse positiivset ja suunatakse otsima eksimuse parandamise võimalusi.
2.5. Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. Toimetulekuõpe suunab õpilast täitma korduvates situatsioonides praktilisi ülesandeid koostegevuses ja eeskuju järgi, rakendama omandatud oskusi näidise ja lihtsa suulise korralduse alusel. Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma tegevuse kavandamisest ja tulemuse hindamisest.
Õpilase tähelepanu tuleb lõpptulemuse saavutamiseks suunata iga osatoimingu tähtsusele.
Õpilaste aktiviseerimine eeldab nende psüühilisele arengule vastavate tegevuste valikut, jõukohast õpitegevust, konkreetset ja arusaadavat eesmärgiseadet, õpilaste tegevuse pidevat stimuleerimist ja edusammudele hinnangu andmist.
Tähtsustatakse õpilase huvi kujundamist võimalikult iseseisvalt tegutsemiseks.”
Järgnevalt need eesmärgid veelgi konkretiseeritakse, jagatakse väiksemateks eesmärkideks:
“2.8. Praktilise tegevuse baasil areneb suhtlemine ja kogemustele (mälukujutlustele) toetuv vaimne tegevus, kujunevad tunnetustegevuse elementaarsed oskused.
2.9. Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased oma võimetele vastavalt:
1) kasutama olemasolevaid teadmisi ja oskusi varieeruvates tingimustes;
2) küsima ja uusi oskusi omandama;
3) tegutsema;
4) kasutama oma kaemuslik-kujundilist intellekti, reguleerima emotsioone lähtuvalt oma intellekti arengust;
5) konstrueerima eeskuju ja näidise alusel;
6) võrdlema oma tegevuse tulemust etaloniga;
7) õppima koostegevuses või juhendatult koos teistega, õppima jälgima kaaslaste ja oma tegevust
ning hindama resultaati;
8) lahendama praktilisi probleeme ja tegema valikuid .”
Need eesmärgid saavutatakse järgmiste meetodite abil:
“4.2. Toimetulekuõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava, milles keskendutakse ainekavades märgitud tegevustele ja teemadele.
4.4. Lapsevanema poolt hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukogu otsusega pikendada õpilase õppeaega kahe õppeaasta võrra kuni 32 nädalatunni ulatuses igal õppeaastal. Täiendavate õppeaastate kohustuslike ja valikainete kohta koostatakse jätkuvalt õpilasele individuaalne õppekava.
4.5. 1.–2. klassis jaguneb õpetus tegevusvaldkondadeks, 3. klassist kuni põhikooli lõpetamiseni õppeaineteks, mis realiseeritakse üldõpetuse põhimõttel. Õpet traditsioonilise ainetunnina ei korraldata, vaid keskendutakse ainekavades märgitud tegevustele ja teemadele. Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna.
6.1. ELU- JA TOIMETULEKUÕPE
6.1.1.1. Elu- ja toimetulekuõpe on toimetulekuõppe teljeks ning sellel on oluline roll valdkonnapädevuste kujundamisel. Teiste ainete õpetamine on seotud elu- ja toimetulekuõppe teemadega.
6.1.1.2. Eesmärgiks on kujundada praktilise ja tunnetustegevuse elementaarsed oskused,võimalikult terviklikud kujutlused tajutava keskkonna objektidest ja nähtustest, oma kehast, inimeste tegevusest looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas, arusaadavatest moraalsetest nõuetest.
6.1.1.3. Elu- ja toimetulekuõppe peamised teemad on järgmised: minapilt, sotsiaalsed suhted ja suhtlemine, loodusobjektid , inimeste tehtud / kasutatavad asjad, orienteerumine ruumis, orienteerumine ajas. Teemasid käsitletakse praktilise tegevuse käigus ja nende praktiliste oskuste täiustamise eesmärgil. Teemade käsitlemine on seotud igapäevaeluga koolis ja kodus, aastaringiga looduses, tähtpäevade ja üritustega. Õppimine ja harjutamine toimuvad võimalikult reaalses
keskkonnas ja elulistes olukordades .”
Toimeetulekuõpet võib teoreetiliselt rakendada nii erikoolides kui tavakoolis, järgides kaasava õppemudeleid.
Põhikooli- ja gõmnaasiumiseaduse § 7 lõigu 1 kohaselt tuleb kooli pidamisel “tagada riiklike õppekavade täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks.” Tavakoolis on problemaatiline mõõduka ja raske vaimse alaarenguga õpilastele õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna loomine.
Esiteks, on tavakoolis õpetamine rahaliselt kulukas . Ja teiseks valmistab see minu arvates lastele palju ebamugavusi , sest tema ümbruse tajumine on madalamal tasemel, kui teistel lastel. Eriti probleemne on õpetada toimetulekuõppekava järgi tavaklassis, sest esiteks, klassi on vaja temajaoks eraldi õpetajat, teiseks, eraldi õppevahendeid, mis on tavalistest erinevad – päris asju, nt päris potte , päris lusikaid, kui teised mõistavadpiltide või sõnalise juhendamise abil ja mis kõige olulisem, teised õpilased ja tundnendega hakkab teda segama ning temagi hakkab oma ringi käimisega (mis on tema õpimmise jaoks loomulik) teisi segama.
Kas toimetulekuõpe toimub ainult põhikooli tasemel?
Haridus koosneb alusharidusest, mis pole kohustulik, põhiharidusest ja keskharidusest. (Täht 2009: 11)
Ma arvan, et vaimsealaarenguga lastel peaksid olema neile kohandatud lastaiad, sest nad “vajavad kõike seda, mida teisedki lapsed: armastust ja lähedust, julgustust ja olemisrõõmu, mängu jasamu palju lapse arenguks sobivaid lelusid kui teisedki ning kedagi, kes usub lapsesse, kesjuhendab ja õpetab.” (Grunewald 1993, 5, viidatud Tamm 2009: 44 järgi) Veel üks põhjus, miks neilpeaksid arendavad lasteaiad olema on see, et “varajanesekkumine lasteaias aitab kaasa erivajadustega lapse võimetekohaselearengule ja toetab lapseperekonda. Pere õpetatakse lapsega suhtlema javanem lülitatakse lapsega tegelevassemeeskonda.” (Toova 2009: 83). Nii toimitakse Põlva Roosi lastead-põhikoolis.
Porkuni toimetulekukooli õpetaja Hinna Haavistu kirjutab artiklis tähendusrikka pealkirjaga “Kõik lapsed on õpetatavad” sellest, et tegelikult lähtudes Eesti seadusandlusest on kõikidel soovijatel võimalik jätkata õpinhuid pärast põhikooli lõpetamist:
EV Haridusseaduse paragrahv 2 lõik 3 on kirjas, et üks hariduse eesmärkidest on luua igaühele eeldused pidevõppeks.
Pragrahv 4 lõik 3 on kirjas: “Haridussüsteemi ülesehitus ning riigi haridusstandard loovad igaühele võimaluse siirduda ühelt haridustasemelt teisele.”
Sotsiaalhoolkande seaduses (§ 26 lõigus 1 punkt 2) on kirjas, et valla- või linnavalitsus loob koostöös pädevate riigioranitega võimalused puuetega inimeste konkurentsivõimet tõstvaks kutseõppeks.
Helena Täht analüüsib artiklis “Hooldusõppes põhihardise omandanud noorte võrdsetest võimalustest kutsehariduses” analüüsib ta Eesti Vabariigi seadusandlust, mis tagab jurridiliselt ka neile võimaluse edaspidise hariduse omandamiseks.
Kui on olemas kutseõpe hooldusõppe õpilastele ( Kiiver , Kogerna, Kaljulaid 2009: 20), mis on märksa raskem, järelikult on see olemas ka toimetuleku õpilastele.
See oletus leidis kinnitust. Artiklis “Hooldusõppe põhihariduse omandatud noorte võrdsetest võimalustest kutsehariduses” kirjutab autor Helma Täht, et 2006. alustas Päevakeskus Käo juhtimisel tegevust projekt “Õpikeskkonna kujndamine erivajadustega ”, mille eesmärk oli kutseõppe edendamine toimetuleku ning hooldusõppe omandanud noortele (Täht 2009: 12).
Kokkuvõttes võin öelda, et toimetulekuõpe on mõeldud mõõduka ja raske vaimse alaarenguga õpilastele, selle eesmärk on, et nad “omandaksid jõukohased praktilised oskused ja selleks vajalikud minimaalsed teadmised igapäevastes korduvates situatsioonides toimetulekuks” ning seda rakendatakse üle Eestis põhikooli tasemel. Alustatakse ka sarnase õppe kasutamisega kutseõppes (mille näiteks on Päevakeskus Käo juhtimisel valminud projekt “Õpikeskkonna kujundamine erivajadustegainimesteesmaseks kutseõppeks”). Toimetulekuõpet kasutatakse ka koolieelses õppes (nt Põlva Roosi kool-lasteaias). Kuid sellega kaasneb kaks probleemi: esiteks, seda oleks vaja rohkem, teiseks, see ei oleametlikult sätestatud. (Nende kooliastmete jaoks puudub vastav õppekava, kuid mõned entsuastlikud õpetajad rakendavad sedaka neil tasemetel . Sama kehtib ka hoolusõppe kohta).

Allikad

Õigusaktid:
EV Haridusseadus , tsiteeritud Täht (2009) järgi.
Põhikooli ja gümnaasiumiseadus (vastu võetud 09.06.2010)
Sotsiaalhoolekandeseadus, tsiteeritud Täht (2009) järgi
Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182
„Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava”
lisa 2 TOIMETULEKUÕPE, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2201/0014/VV182_lisa2.pdf
09.04.2011
Artiklid:
Haavistu, Hinna (2009). Kõik lapsed on õpetatavad. – Eripedagoogika nr.33, lk 51-55
Kati Kiiver, Helena Kogerna, Kristel Kaljulaid (2009). – Eripedagoogika nr.33, lk 20-25
Neare, Viive (2009). Raske- ja sügava vaimupuudega (VP) laste arengust – Eripedagoogika nr. 33, lk 4-8
Tamm, Rita (2009). Puudega lapse arengu hindamine Viljandi lasteabi- ja sotsiaalkeskuses tegutseva Jaagu lastead-põhikooli näitel – Eripedagoogika nr.33, lk 44-50
Toova, Ülle (2009). Koostöö tähtsusest koolieelses eas vaimupuudega lastega – Eripedagoogika nr 33, lk. 83-89
Täht, Helma (2009). Hooldusõppes põhihariduse omandatud noorte võrdsetest võimalustest kutsehariduses. – Eripedagoogika nr.33, lk 9-19
Internetileheküljed:
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/70vaimne_alaareng.ht m
04.04.2011
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/70vaimne_alaareng.ht m
04.04.2011
http://kroonu.tartu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=13&Itemid=30
09.04.2011
www.vidruka.edu.ee/oppekava.html
09.04.2011
http://roosikool.ee/roosikool/seadusandlikud-alused/roosi-kooli-arengukava?task=view
12.04.2011