Eestlane kui rahvus (0)

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud

Ühiskonnaõpetus

21

docx

Kultuurigeograafia konspekt

1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p�

Kultuurigeograafia

15

doc

Eesti kultuuri ajalugu

ametnikke. Olid õigusteaduskond, usuteaduskond. Ülikooli tegevust hakkas segama sõda. Esialgu jätkati tegevust Tallinnas ja sealt omakorda mõneks aastaks tagasi Tartusse ja siis edasi Pärnusse. Tegemist oli siiski sama ülikooliga. Kõige rohkem õppis seal rootslasi. Aadlikud polnud sellega valdavalt rahul ning enamasti saatsid oma pojad õppima Saksamaale. Aadlikele ei meeldinud, et õppejõud olid valdavalt kodanluse hulgast. Ükski eestlane rootsi ajal ülikooli läbi ei teinud (polnud piisavat haridustaset). Inimesed kes siin õppisid, kandsid edasi infot siinse maa, inimeste ja sealhulgas ka eestlaste kohta. EESTIKEELNE KIRJASÕNA Esimest korda hakkas rootsi ajal levima eesti keelne kirjasõna. Sellele aitas kaasa ka trükikodade rajamine Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumi ja ülikooli juurde. Kiriklikud käsiraamatud, eesti keele grammatika (õpikud), kooliõpikud, eesti keelse juhuluule teosed jm

Ajalugu

83

doc

Eesti ajalugu

kalastamine- asulad vee ääres, küttimine, korilus koer koduloomaks Lõuna-Soomest Leeduni europiidid Kasutatud sõnad: meri, mägi, haug, rääbis, eile, häbi, must sugu. Arheoloogiline kultuur ­ leidude rühm, mida iseloomtuab sarnaste leidude rühm, millest järeldub, et inimestel oli sarnane tegevused, traditsioonid ja arvatavasti ka päritoli; see-eest puudus kindel rahvus ­ pole ühtset keelt, identiteeti. Noorem kiviaeg u 5000-1800 eKr Keraamika kasutuselevõtt U 4000 eKr kammkeraamika kultuur kammilaadse esemega kaunistatud savinõud paremini töödeldud esemed matmiskombed ­ asula territooriomil mongoliidide kultuurist Kavastu Taavi-Lauri talust leitud kivikirveid Soomeugrilased Läänemeresoome rahvad

Ajalugu

17

odt

Eestlased Rootsis : ajalugu, rahvuslik tegevus, globaalne koostöö

Vabariigi sini-must-valgega ja paljud lootsid, et kordubki 1918! Kahjuks jäid aga need ootused- lootused asjatuks. Tehniliste takistuste tõttu ­ vaenlase põmmirünnakute läbi katkenud elektri- ühendus trükikojas -- ei jõutud isegi "uut" Eesti Vabariiki ametlikult välja kuulutada, ja mõne päeva pärast olid punaväed juba Tallinnas ja Eesti riigilipu asemele Pika-Hermanil heisati punalipp sirbi ja vasaraga. Teatavasti tegi selle "ulja" töö üks punakorpuses võitlev eestlane. Siit peale algas Eestis taas orjaaeg, mis kestis ligi 50 aastat, seekord Nõukogude "paradiisis". Seoses mainitud sündmustega ­ eesseisvat lootuseta olukorda isegi ette ennustades ­ algas sügisel 1944 eestlaste suur-põgenemine kodumaalt: kel võimalik, need mootorpaatidel üle Baltimere 14 Rootsi, teised laevadel koos rindelt saabunud haavatutega Saksamaa suunas. Kuigi täpsed andmed põgenike arvust puuduvad ­ osaliselt seepärast, et pole teada kui palju neist põgenedes hukkus,

Ajalugu

20

doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asus

Ühiskonnageograafia

40

docx

Eesti ajalugu I kokkuvõte

Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele, kuid otsest usku vastu ei võtnud. Kuidas see võimalik oli, pole siiani teada. *Sel ajal oli Eestis tõenäoliselt juba Skandinaavia ja Vene kaupmeeste pühakodasid, ning võõraste kõrval leidus ka ilmselt ristitud eestlasi. *Paraku võtsid sündmused 12.sajandi lõpul ja 13.sajandi algul eestlaste jaoks pahaendelise pöörde, mis lõpuks viis sunnilise ristiusustamiseni. EESTI ÜHISKOND MUINASAJA LÕPUL *Otseseid andmeid ei ole, milline eestlane võis olla, kuid on olemas töhelepanuväärne kirjalik ajalooallikas- Läti Henriku kroonika. *Muinasaja lõpusajandid olid Eestile suhteliselt kiire arengu aeg. Võõrvallutuse-eelse Eesti rahvaarvu on hinnatud umbes 150 000-200 000 inimesele, mille poolest oli Eesti tunduvamalt suurem kui Soome ja kolm korda väiksem kui Rootsi. *11.-12.sajandil tihenes Eesti asustus ning külad kasvasid. *Kõige tähtsamaks põlluviljaks oli muutnud talirukis. Vilja hakati välja vedama ning

Ajalugu

34

docx

Euroopa muinaskultuurid

 Obsidiaan (must läikiv, vulkaaniline klaas, õige koha peale lüüa, siis saab sealt ära lüüa teravaid laaste)  Kvarts Kivi töötlemise tehnikad:  Tugev otselöök  Pehme otselöök  Surutehnika (retušeerimine) – tuumiku küljest lüüakse ära palju väikseid kilde, kujundatakse terviklikke esemeid.  Puntsitehnika Are Tsirk (1937-2015) valmistas tulekiviesemeid üle 40 aasta hobikorras. Tegelikult on ta välis eestlane. Olduvai kultuur (2,6 – 1,4 miljonit a tagasi)  eoliit (veerekiviriist)  chopper (raienuga) Dikika asula  loomaluudel lõikejäljed 3,3 miljonit  Australopiteekus afarensis 3,3 miljonit Acheuli kultuur (1,5 miljonit – 200 000 a tagasi) Olduvai kultuuri seostatakse homo habilisega, siis Acheuli kultuuri on homo erectustega seostatud. Pihukirve abil tehti kõiki töid, näiteks jahil saadud looma tükeldamine. Purustati

Ajalugu

Kommentaarid (0)