Eesti
kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga
Eesti
kristlikus kultuuriruumis
Umbes
kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber –
meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi
läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda . Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus
Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke
väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab
maailm. Sarnaseid juhtumeid leidis aset nii televisioonis,
ajakirjanduses kui ka raadios.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-07-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
emix777
Õppematerjali autor
võetud kirikute ja koguduste seadusega. Eesti põhiseaduses on sätestatud usuvabadus, see tähendab et ühtegi usku ei eelistata teistele. Igaüks võib valida sellise maailmapildi, mis talle meeldib ateismi, kristluse või mille iganes. Ma võin uskuda keda ja mida ma tahan, ilma et keegi võiks mulle peale suruda, mida ma pean uskuma või mitte uskuma. Keegi ei pea uskuma Jeesusesse, kui ta seda ei taha. Aga kui ta tahab, ei saa keegi seda keelata. Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi on Eesti riik ilmalik, riik ja kirik on üksteisest lahutatud. See tähendab, et usulisi veendumusi ja kombeid ei tohi siin kellelegi peale suruda ei vähemusele ega enamusele. Eestis seda aga vaikimisi tehakse. Hetkel on Eesti kaitsejõududes tegevteenistuses kaheksateist kaplanit, kellest kaksteist on luterlast, kaks apostlik-õigeusklast, üks baptist, üks metodist ja kaks nelipühilast. Kaplanid on erinevatest kirikutest, kuid teenivad kaplanitena kõiki oma üksuse
......................................................................................................24 Sissejuhatus: Antud töös üritame vastuseid leida järgnevatele küsimustele: Mis on usuvabadus? Kuidas on Eestis usuvabadus tagatud? Milline on meie vanuste noorte arvamus usuvabadusest? Milliseid liite leidub usuvabadusega seoses? Milline on usuvabaduse eksisteerimise olukord maailmas? 2 Mis on usuvabadus? Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on igaühel südametunnistuse, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse või teistesse usuühingutesse on vabatahtlik ning ühtlasi puudub riigikirik. Igal kodanikul on õigus täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Samuti on igaühel õigus jääda truuks oma arvamustele ning veendumustele, kedagi ei tohi sundida neid muutma. Usuvabadusega seonduvad olulised probleemid on usuline tagakiusamine ning
● … et alustame iga teemaga tänasest seisust ja siis dekonstrueerime postmodernismi vaimus – ehk siis teeme tagurpidi ajalugu ● Kunsti teema puhul otsustasime alustada purki-sittumisest (vt allpool) ja minna sealt tagasi kesk-aegsete kaunite kunstide kristlike juurte poole ● Tudengitagasiside ideele – sitt intrigeeris ● Avaloengut disainides otsustasingi seetõttu alus-tada sitast – sõna otseses mõttes ● Jutuga purki sittumisest viidatakse Eesti kunstielu kontekstis üldiselt Jaan Toomiku (s 1961) 1992.a installatsioonile “15. mai – 1. juuni 1992” ● Põhiosas koosneb see klaaspurkidest autori peal-kirjas mainitud vahemikul „loodud“ ja kokku kogu-tud ekskrementidega ● Idee iseenesest ei ole Toomiku oma – esimene “purkisittuja” oli Itaalia kunstnik Piero Manzoni >>> 1.2 MERDA D’ARTISTA ● Aastal 1961 esines Manzoni avalikkuse ees sarja-ga, mis kandis nime
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009
inimeste numinoossed kogemused, müüdid, erinevad religioonid, rahvapärimused, unenäod ja juhtumid erinevate nõustatavatega tema kaasajal. Tänuväärt on veel see, et Jung on teoloogiale palju tähelepanu pööranud, kirjutades sel alal mitmeid mahukaid ning intrigeerivaid teoseid. Seega tundub tema õpetuse käsitlemise valik mõtlemise alguspunktiks adekvaatsena. Töö aluseks on põhiliselt Jungi enese teoloogiateemalised käsitlused. Kuivõrd nendest eesti keeles senini kokkuvõtlik ülevaade puudub, oli valik ühene - töö saab olla vaid neid kirjeldav. Keegi peab esmalt ,,maastiku kaardistama". Alles siis on võimalik hakata sellel ning sellelt edasi orienteeruma. Nii on Jungi hea ja kurja teemat puudutavatele käsitlustele lisatud erinevaid samateemalisi võrdlusi religioonifenomenoloogia alalt. Siin võiks nimetada Jungi võrdlusi taoismi, iraani usundi ning mitmesuguste ,,hõimuusunditega". Püüdes mõista, kuidas Jung oma
Nad usuvad, et Jumal on kõikvõimas ja kõikeandestav ning seega leiavad nad, et nad peavad kummardama kuradit, kes valitseb neid nende eluaja. Nad usuvad, tõsimeeli, et Jumal andestab neile kõik nende patud, kui nad on läbinud nn viimse rituaali). Kõigi nende kristlike õpetuste vasturääkivuste tõttu ei suuda paljud kristlust järgida sel moel nagu seda tehti minevikus. Paljud inimesed on jumala olemasolus kahtlema hakanud, kahtlema samal ajal kristlikus õpetuses. Nad kutsuvad end kristlikeks ateistideks. Tõsi kristlik piibel kätkeb eneses suurt hulka vasturääkivusi, kuid mis saab olla veel vasturääkivam, kui nimetus kristlik ateist? Kui kristliku kiriku kõrgemad juhid hakkavad ümber lükkama Jumala ja tema õpetuste endisaegseid tõlgendusi kuidas saavad siis nende jüngrid järgida endisaegseid traditsioone? Kui Jumal lähtuvalt kõigist debattidest tema olemasolu üle osutuks olemasolevaks, vajaks ta arstiabi!
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad) Animatism usk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid