Eesti kristlikus kultuuriruumis (0)

Eesti kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga
Eesti kristlikus kultuuriruumis
Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber – meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda . Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm. Sarnaseid juhtumeid leidis aset nii televisioonis, ajakirjanduses kui ka raadios.
Õpilastele osutus ehk kõige mõjutavamaks teguriks uus õppeaine – usuõpetus(usundilugu). Kirik on siin nõuandvas ja teenivas rollis. Tegemist on ikkagi kristliku õpetuse taastulemisega meie laste igapäevasele kooliteele, kuigi eelmise vabariigi ajal nähti suurt vaeva, et seda sealt kõrvaldada. Selle asemel on ju võimalus käia pühapäevakoolis või õppelaagris.
Palju meelehärmi on inimestes tekitanud ka hiiglaslikud toetused. 2002. aastal sai Kirikute Nõukogu 3,9 miljonit kasutamiseks vastavalt oma äranägemisele. Seega arendab Eesti riigi maksumaksja, k.a mittekristlaste, raha eest kristlikke struktuure ja aitab kaasa kristlikule misjonile. Seejärel tekkis inimestel küsimus, miks peab uskmatu või muu-usuline eestlane maksma kinni maksudega näiteks EKN-tutvustava bukleti väljaandmist? Tagatipuks on Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liidud vabastatud tulumaksust ja käibemaksust. Erinevalt mittetulundusühingutest ei pea kirikud ja kogudused ära märkima ka oma annetajaid. Annetajaliikmeid võib olla kümneid tuhandeid ja riik ei tarvitse neist teadagi.
Vaatamata eelnevale, tunneb rahvas head meelt vabade päevade üle. Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 järgi on kümne riigipüha ja puhkepäeva sees kuus luterliku kiriku tähtpäeva: suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, nelipühade 1. püha, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha. Kuigi diskrimineeritud on need õigeusu kogudused, kes oma tähtpäevi arvestavad juuliuse ehk vana kalendri järgi.
Eesti on niigi väike, sama lugu on ka kultuuriga . Suurem osa on kristlased , kuid alati onolemas ka teisi. Kuid miks surutakse maha uusi võrseid, mis võivad leida paljusid toetajaid. Kui Eesti räägib usuvabadusest, siis peaks see olema täiesti võrdne kõikide suhtes. Vahet ei ole, kas inimene usub millessegi või mitte, sellest sõltumata peaks olema kõigil võrdsed õigused.
Minu suhe kristliku kultuuriruumiga
Raske on täpselt välja tuua, kuidas mind kristlik kultuur mõjutanud on, sest kirikus ma ei käi(väljaarvatud jõulukontserdid). Ma ei ole ateist , kuid Jumalasse ma ei usu. Elu on mulle näidanud, et uskuda saab iseendasse ning vahel ka sõpradesse. Seega olen väga skeptiline üleloomulikkude asjade/nähtuste suhtes ning leian, et otseselt mind kristlik kultuurimruum iga päev ei mõjuta.
Muidugi mõista peetakse kinni moraalinormidest, et ei tohi tappa ega varastada jne. Need on väljakujunenud juba ammustest aegadest . Eelnevad näited ongi osadest teguritest, mida inimesed järgivad, teadmata, et tegemist on kristlusega. See on lahutamatu osa meie kõigi elust. Me ei saa lihtsalt minna ja tappa kedagi, kui ta on ebameeldiv, kahjuks tuleb selliseid juhtumeid ette, kuid õnneks on sellised teod rangelt karistatavad.
Arvan, et üheks suurimaks mõjutajaks minu elus on pühad. Alles paar aastat tagasi sain teada jõulude tegeliku tähenduse. Kristlikule kultuurile mõtlemata tähistame me kõik jõule, lihavõtteid ja ülestõusmispüha. Inimesed tavaliselt ei mõtle miks ja kuidas. Peaasi , et vaba päev oleks. Varem ei mõelnud ma selle peale üldse, kuid nüüd paneb mind mõtlema see, et mitmed vabad päevad on seotud just ühe usuga meie jaoks. Tänu kristlusele saavad kooliõpilased nautida väikeseid puhkepäevi.
Olen aru saanud, et isegi siis kui inimene ei ole kristlane , mõjutab see tema elu ikkagi, vähemalt Eestis. Mingil moel mõjutab ta meie kõigi elu, kellel vähem, kellel rohkem, olgu see pühade või tegevuste näol. Ma ei väida, et see muudaks kuidagi meie elukäiku või midagi sarnast, aga lõppkokkuvõttes leian, et vahel on kooliõpilastel ning ka tööinimestel päris mõnus mõnda vaba päeva veeta, mis on tingitud kristlusest.