Metafüüsiline solipsism on arusaam, et välismaailm ja teised inimesed on peegeldus sinust endast. Epistemoloogiline solipsism on arusaam, et ainult isiku mentaalses olemuses saab kindel olla ja muu maailma võetakse pigem küsimuse, kui otseselt valena. Metodoloogiline solpisism on arusaam, et ainult mõtetes võib kindel olla ning keha ja aju võivad olla osa välismaailmast. Klassikalise solipsismi probleemid tulenevad enda kogemusel põhineva subjektiga samastamisel või eristamisel. Enda samastamisel või eristamisel subjektiga(nähtus, teine inimene, füüsiline keha vms) ei võimalda objektiivse maailma võimalikkust, sest kogu olemasolevat maailma tajutakse subjektiivsena. Solipsism ja religioon Kõige paremini saab solipsismis ja erinevates religioonides leida ühiseid jooni keha ja vaimu probleemi kaudu. Keha ja vaimu probleem on suhe keha ja vaimu vahel ning erinevates
· mille säilimise tagab riik ning jälgib ka nende täitmist · mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu.õigussuhte pooled on igal üsikjuhul konkreetsed isikud,nad on alati nimeliselt,personaalselt kindlaks määratud 3 slaid õigussuhe võib olla individualiseeritud kahte moodi: · Kahepoolselt - ostu-müügi leping · Ühepoolselt - sel juhul, kui on olemas üks suhtepool, teiseks suhtepooleks on aga iga isik, kes antud subjektiga astub vastavasse suhtesse (omanik) 4 slaid Üks inimene on üheaegselt subjektiks paljudes suhetes. Kõik õigusspetsiifilised tunnused tulenevad tema suhtest õigusnormiga Oma materiaalsete ja olmeliste vajaduste rahuldamiseks astuvad inimesed varalistesse ja töösuhutesse,nad loovad perekonnasuhteid, ühiskonna poliitilises elus osalemisel ja osavõtul riigivõimu teostamisest tekivad mitmesugused riigi- ja haldusõiguslikud suhted jne.
Isikulised Enesekohased Vastastikused Näitavad Küsivad-siduvad Umbmäärased Isikulised asesõnad personaalpronoomenid esindavad lauses kõneleja või kuulaja isikut või kedagi kolmandat märkivat nimisõna ainsuses mitmuses mina (ma) meie (me) sina (sa) teie (te) tema (ta) nemad (nad) Enesekohased asesõnad refleksiivpronoomenid näitavad, et tegevuse objekt või omaja langeb kokku tegevuse subjektiga, või rõhutavad asjaolu, et tegevuse subjektiks on just nimetatu, mitte keegi teine ise: enese ~ enda, oma, iseenese ~ iseenda, omaenese ~ omaenda verbi laiend: Poiss tagus endale rusikaga vastu rinda. nimisõna täiend:Sa võta oma asjad kaasa, kui minema hakkad. lisand: Ise ta ütles, et see asi teda ei huvita. Vastastikused asesõnad retsiprookpronoomenid näitavad, et kaks või enam vastastikku toimivat tegevuse objekti või omajat langevad kokku tegevuse subjektidega
vaimumaailm on vaba püüdlema oma mõtete poole. Seda, et vaim pole determineeritud näitab meie võime kasutada keelt ja reageerida olukordadele ettearvamatult. Seda võimet ei saa taandada mehaanilistele printsiipidele ja seega, kui materiaalne maailm on taandatav matemaatilisele teadusele, siis inimhing vajab oma teadust. Berkeley aga eitab ainelist substantsi, ta leiab, et iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Kõikide objektide omadusi tuleb vaadelda lähtudes nende suhtest subjektiga, kes neid tajub. Kõikide omaduste algupära on vaimne, ka materiaalsuse oma. Tegelikult ongi kõikide asjade kõik omadused ilma eranditeta vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest. Selle tõestuseks on see, et tajume erinevaid asju erinevalt ja seetõttu omistame neile erinevaid omadusi. Descartes on jõudnud järeldusele, et tema olemise olemus on olla puhtalt mõtlev asi. Ning Berkeley on kindel, et tema idealismis on võimalik säilitada fantaasia ja reaalsuse erinevust.
Teadus ja väärtushinnangud 1. Erinevus lähenemine teadusesse ja teadusliku uurija seosesse seisneb selles, et Antiikajal peeti teadmist mõistuse põhiolemuseks. Teadusel oli inimeste mõistuse üle suur võim, inimesed uskusid seda, mida neile räägiti. Teadus oli Antiikajal kõige keskmes, seda samastati väärtushinnangute ja eetikaga. Teadmist samastati subjektiga ehk inimesega. Tänapäeval ei mõisteta teadust, kui osa inimesest, see on lihtsalt, kui asi mis eksisteerib. Kui Antiikajal oli mõiste teadust väga sügavamõtteliselt, siis tänapäeval see pigem nii ei ole. Tänapäeval ei seostata teadust väärtushinnangutega, teadmised on pigem, kui kaup. Minu arvates on sellel muutusel positiivsed küljed. Väärtushinnangud on ikkagi mõistmine, mida iga inimene saab ja peab kujundama ise.
Berkeley põhimõtted Tema põhiväide on, et iga üksik objekt on vaid idee meie endi meeltes, iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Näiteks õunal on erinevad omadused, kuid pole olemas sellist asja nagu "õunsus". Kui võtta õunalt ära kõik tema omadused, mis võivad esineda ka teistel puuviljadel, siis ei jää midagi järgi. Seepärast pole midagi materiaalset olemas. Kõikide objektide omadusi tuleb vaadelda lähtudes nende suhtest subjektiga, kes neid tajub. Kõikide omaduste algupära on vaimne, ka "materiaalsuse" oma. Kõikide asjade kõik omadused ilma eranditeta ongi tegelikult vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest. Olemas olla tähendab tajuda (hingede puhul) või olla tajutav (asjade puhul). Reaalsus on Berkeley arvates vaimne ta koosneb ideedest, mis on omavahelises seoses loodusseadustega.
-oskus hoida tasakaalu -looma/linnu oskus pesa/urgu ehitada -looma/linnu oskus teha vahet söödaval ja mittesöödaval -oskus süüa teha -oskus ujuda(ei pea teadma hüdrodünaamikast) *Kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Filosoof Karl Popper väitis, et saavad. Ta eristas sõna teadmine kahte tähendust ja jagas teadmised kolme maailma vahel. Teadmine subjektiivses tähenduses, mis on teatud mõistuse seisund või kalduvus teatud viisil tegutseda. (käib koos subjektiga (inimesega) ja sõltub subjekti mõistuse (teadvuse) seisundist.) Popperi järgi on see niiöelda teine maailm. Teadmine objektiivses tähenduses, mis sisaldab probleeme, teooriaid, arutlusi, argumente. Teadmine selles mõttes tähendab teadmist ilma inimeseta, kes teab, teadmine ilma tunnetava subjektita. Need on valemid, teooriad, raamatud jne ehk inimlooming (vaimne looming). Popperi järgi on need
(KOHUS, RIIGIKONTROLL, VALITSUSASUTUSED ja nende hallatavad ASUTUSED ). 9) ÕIGUS Õigusnormide / käitumisreeglite kogum, loodud riigi poolt, vastab ühiskonna õiglustundele. Reeglite rikkumisel võib rakendada sundi või karistada. Loomuõigus tekib sündides ( ka enne seda ). Nt Inimõigused Positiivne õigus objektiivne õigus, kirjalikult esitatud õigusnormide kogum, mille allikad on õigusaktid. Subjekt. õigus tuleneb objektiivsest, seotud subjektiga ( isikule ) tulenev. ÕIGUSNORM riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille rikkumise puhul võib rakendada sundi või karistust. ÕIGUSSUBJEKT : 1)Füüsiline isik: ( inimene sünnist surmani) 2) Juriidiline isik : (ettevõte alates registreerimisest) eraõiguslik AS; OÜ,MTÜ Avalikõiguslik ( riik, KOV) Õigusvõime omab õigusi ja kannab kohustusi. Teovõme iseseisvalt teeb kehtivaid tehinguid Alates 18 -surmani.
esmalt tahteavalduse tegija tahtest. Tehingu vormi osas kehtib vormivabaduse põhimõte. Kas suuline või kirjalik (lihtkirjalik, notariaalne vorm või elektrooniline). Vormi nõutele võib olla erinev eesmärk 1. Avaliku huvi kaitse- võimaldab avalikku kontrolli tehingu üle. 2. Privaatautonoomia kaitse- kõigi tehingus osalejate huvide kaitse. Allkirjanõue kannab lõpetamise funktsiooni- tegemist pole enam dokumendi projektiga, identsuse funktsiooni- allkirja andja samane tehingu subjektiga, ehtuse funktsiooni- avaldus pärineb allakirjutatult.Et tehing oleks kehtiv, peab olema nõuetekohane: 1. Tehingu subjektid peavad olema õiguslikult võimelised tehingut tegema. Füs.isik teovõimeline, jur.isik õigusvõimeline. 2. Tehingu sisust tuelenev eesmärk peab olema kooskõlas tehingu teostajate tegeliku tahtega. 3. Tehing peab olema vormistatud ettenähtu nõuete kohaselt. Tühine tehing on kehtetu algusest peale, ei too kaasa õiguslikke tagajärgi
2. Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad..... 3. Õigussuhete säilimise tagab riik. 4. Õigussuhe kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhe võib olla individualiseeritud kahte moodi: 1. Kahepoolselt - ostu-müügi leping 2. Ühepoolselt - sel juhul, kui on olemas üks suhtepool, teiseks suhtepooleks on aga iga isik, kes antud subjektiga astub vastavasse suhtesse (omanik). Üks inimene on üheaegselt subjektiks paljudes suhetes. Kõik õigusspetsiifilised tunnused tulenevad tema suhtest õigusnormiga. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Selle pinnal võime anda õigussuhte määratluse: õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti juriidiliste õiguste ja kohustuste olema. Õigussuhte subjektid
arenevad edasi. Graafikakunst on üks sellistest kunstiliikidest, mis on üüratu oma fantaasia poolest ning aina kogub pöördeid oma populaarsuses. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. (Vikipeedia, 2014) Graafika on artefakt, mis reprodutseerib mingi subjektiga (tavaliselt füüsiline objekt, isik) sarnase pildi. (Rinde, 2012) Graafika kitsamas tähenduses on kasutusel trükigraafika sünonüümina, s.o kõigi trükimenetluste teel saadud teoste üldnimetus. Trükimenetlused jagunevad kõrg-, sügav- ja lametrükiks. Kõrgtrükk on trükitehnika, mille puhul trükkivad osad asetsevad trükialusel kõrgemal kui mittetrükkivad osad ja paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad
Struktureerimata vaatluse puudused: · Uurija kohalolek muudab olukorda · Eetilised (eraelulised) probleemid · Uurimisväärsed sündmused pole ette teada · Kõiki olukordi ei saa vaadelda (kas võtab liialt aega või toimub liiga kiiresti) · Uurija subjektiivsus (näeb seda, mida tahab näha) Vaatleja suhe toimuvaga · Mittesekkuv vaatleja registreerib sündmusi, kontakte pole · Vaatleja kui osaleja teatud määral suhtleb uuritava subjektiga, näit. küsimused segaseks jäänud asjade kohta · Osaleja kui vaatleja sekkub igapäevakulgu rohkem, abistab, konsulteerib · Täielik osaleja täisväärtuslik rühma liige, kes osaleb sündmuses, ühtlasi vaatleb ja registreerib, näit. primitiivsete hõimudega kooselu Vaatlusprotsessi korraldamine 3
kes on KA inimesed. Muidu on lihtsalt arusaam, et meie oleme inimesed ja teised on teised (nemad ei ole unikaalsed). Positiivne projitseeritakse 'meile', negatiivne 'nendele'. 'Meie' nimi tekib siis, kui 'neile' on nimi pandud. Võõrastel ei ole keelt erinevalt 'meist', ta ei ole eriti arukas ega üldse täisväärtuslik inimene. Traditsiooniline ühiskond on põhimõtteliselt ükskeelne. Inimene on kultuurivälisega kui subjektiga pidevas dialoogis. Füüsiline ja sümboolne reaalsus on üks ja sama. Piir on oluline osa kultuurist, ta on kiirendatud semioosise ala, aga ka konfliktide keskus. Piiride tõmbamisest kasvasid välja retoorika, juura ja filosoofia. Piiriga on tugevalt seotud linn. Linnad ei arene küladest, ta on loomuselt hoopis teistsugune - heterogeenne (kindlasti mitte ühe rahvuse linn). Eitab traditsioonilist kultuuri, on kultuuri antitees.
jaoks on esimene ja kiireim koht kust infot hankida ja nii juhtubki, et võib nalja pärast öelda, et kui sa ei kuulu ühessegi taolisse eelpool mainitud portaalidesse, siis indiviidi ei eksisteerigi, sest sa lihtsalt ei tea, mis toimub. 11. Diskursuse rakendamise tingimused: õpetused. Kuidas õpetused eristuvad teadusdistsipliinidest? Kas teadusdistsipliin võib saada õpetuseks ja vastupidi? Kuidas on õpetus on seotud luasungi subjektiga ja kuidas teadusdistipliinides lausungi subjekt erineb? Õpetus vajab eristumiseks teadlikkust eelnevast traditsioonist, mitte ei saa koheselt uut distsipliini luua. Õpetus seab kahtluse alla nii kõneleva subjekti lausingi kaudu, kui ka seab lausungi kõneleva subjekti kaudu. Õpetus seob indiviidi teatavat tüüpi lausungitega ja keelab seeläbi kõik ülejäänud. Teadusdistsipliin võib saada õpetuseks, kui seda kantakse edasi indiviidi või
mõistatustes olematud, kuid nad on äärmiselt tagaplaanil. Seega tuleb välja, et ka mõistatused on küll vanasõnadest erineval viisil, kuid siiski väga ja väga inimkesksed. 6 Kujunditest Nagu ütluste, nii ka mõistatuste vormiplaanis on metafoor ja lausestruktuur omavahel seotud. Kõige üldisemas plaanis jagunevad eesti ja paljude muude rahvaste mõistatustekstid oma vormilt kahte suurde rühma: 1) määratud subjektiga mõistatused, mis nimetavad otse ühtesid asju teiste, "valede" nimedega: Hani haljas, pea paljas (saunavihta nimetatakse haneks); Suvine poisike, sajakordne kasukas (pähklit nimetatakse poisikeseks); Siidiniidi kera, seitse auku sees (inimese pead nimetatakse niidikeraks) jne.; 2) määratlemata subjektiga mõistatused, kus kujundil puudub substantiivne "tipp" ja lahendobjekti ei nimetata kindla metafoorse nimega, vaid kirjeldatakse ta tegevuste, omaduste, suhete, kohtade, aegade, helide vm
NATO on struktuur, mille kaudu liikmed teostavad oma julgeolekualaseid eesmärke. Tegemist on valitsustevahelise organisatsiooniga, mille liikmesmaad säilitavad täielikult oma suveräänsuse ja iseseisvuse ning mis toimib foorumina, kus liikmesriigid omavahel konsulteerivad ja võtavad vastu otsuseid nende julgeolekut puudutavates küsimustes. Allikas: http://www.eesti.ee/est/riik/valissuhted_ja_valislepingud/ Välissuhted Välissuhtlemine Eesti suhtlemist teiste rahvusvahelise õiguse subjektiga nimetatakse välissuhtlemiseks. Välissuhtlemine võib toimuda nii Eesti osalemisena rahvusvahelises õigusloomes kui ka igapäevase operatiivse tegevusena riikidevaheliste suhete korraldamisel läbirääkimiste ja kirjavahetuse teel. Välissuhtlemist korraldavad välissuhtlemise organid - Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Välisministeerium ja muud ministeeriumid oma valitsemisala piirides. Vastavad rahvusvahelise õiguse normid muutuvad Eesti õigussüsteemi normideks
2) õigussuhe on selline inimestevaheline suhe, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4) õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos, mis kannab määratletud iseloomu. Ta võib olla individualiseeritud kahte moodi: 1) kahepoolselt (myygileping) 2)ühepoolselt sel juhul, kui on olemas üks suhte pool, teiseks suhtepooleks on aga iga isik, kes antud subjektiga astub vastavasse suhtesse(inimene on subjektiks paljudes suhetes). Tunnused tulenevad tema suhtest õigusnormiga. Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes
Loogika vihik 2006 3. 1. Otsustuste klassifikatsioon. Aristotelese esitatud otsustuste klassifikatsioon on kahe tunnuse alusel - kvantiteedi ja kvaliteedi järgi. Otsustuse kvantiteet on ära määratud subjekti mahuga: 1) täismahulise subjektiga otsustus on üldine; näit., Kõik konnad krooksuvad; 2) piiritlemata mahulise subjektiga otsustus on osaline; näit., Mõned seened on mürgised. Otsustuse kvaliteedi määrab koopula (side) subjekti ja predikaadi vahel. Side subjekti ja predikaadi vahel võib olla: 1) jaatav, näit., Kõik masinad on inimese valmistatud, Mõned loomad elavad vees; 2) eitav, näit., Meie ei ole kohanud maaväliseid tsivilisatsioone, Mõned inimesed ei ole heatahtlikud. Vastavalt sellele
Pööre on pöördsõna kategooria, mis näitab, et tegevus lähtub täisalusega tähistatavast tegijast (subjektisikust), samuti selle tegija seost kõneleja ning kuulajaga. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret, mis avalduvad pöördetunnustena. Tegumoekategooria liikmed (Morfoloogiline) tegumood ehk geenus on eesti keeles pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega). Morfoloogiliselt avalduv tegumood on laiemalt mõistetud tegumoekategooria erijuhtum. Tegumoekategoorial laiemas mõttes on kaks liiget: aktiiv ja passiiv. Morfoloogilist aktiivi ja passiivi on nende eripärasest tähendusest johtuvalt tavaks nimetada isikuliseks tegumoeks ehk personaaliks ja umbisikuliseks tegumoeks ehk impersonaaliks. Isikuline tegumood Isikuline tegumood on tegumoekategooria markeerimata liige, mille korral tegevussubjekt
tarkust, et armastusest vihkamiseni on üksainus samm. Mulle väga meeldib Milan Kundera ütlus vihkamise kohta: ,,Vihkamine tüssab meid sellega, et ta seob meid vaenlasega tihedalt kokku" (Kundera 1999). Ma olen arvanud, et ma suudan olla oma mõtetes üle vihkamise subjektist, kuid see ei ole nii. Vaatamata sellele istub ta pidevalt mul peas ja ma mõtlen temale rohkem kui inimesele (inimestele), kellest ma peaks hoolima. Ma kardan, et ma olen oma vihkamise subjektiga rohkem emotsionaalselt seotud kui inimesega keda ma armastan. Kõik minu energia läheb vihkamiseks ja mu aju genereerib asju kuidas talle tekitada probleeme. Kättemaksu planeerimine ja selle teostamine võtab väga kaua aega, et saabuks magus tasumise hetk, kuid kui see hetk viibib, siis omakorda võib viha tunne kumuleeruda. Tekitades ma vihkamise subjektile probleeme võib juhtuda, et selle tõttu kannatavad ka need inimesed, kes ei peaks kannatama ja minu vihast osa saama.
Jaotus empiirilisteks sünteetilisteks ja analüütilisteks (aprioorseteks) on juba Leibnitzil (mõistustõed ja faktitõed) ja Hume´il (ideed ja tõsiasjad) . Analüütiline on väide, mis on tõene tänu teda moodustavate sõnade tähendusele. Predikaat on moodustatud subjekti omaduste analüüsi teel. Põhinevad tähendustel. Peeter on inimene. Sünteetilised on väited, mille predikaat väljendab tunnust, mis ei ole tingimata seotud subjektiga ja on tõene vaid tänu situatsioonile. Põhinevad faktidel. Peeter on haige. Analüütilise filosoofia esindajad: 1) Fenomenalistlik analüüs: varane Viini ring Schlick ja varane Wittgenstein. 2) Füsikalistlik: Carnap, viini ring, 3) Pragmaatiline: USA, Ramsey, Quaine 4) Tavakeele analüüs/lingv. Filosoofia: põhil. Inglismaal.Stroson, J Austin, hiline Wittgenstein Analüütiline filosoofia
suhte nähtavuse printsiip (relational visibility) peame kuskilt teada saama, mis lauseliikmega on tegemist. suhte ökonoomia printsiip - Suhte markeerimise süsteemid püüavad vältida liiasust: kui juba on markeeritud, siis teise vahendiga pole vaja. 23. Ühildumishierarhia. subjekt - objekt - kaudobjekt - muu Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis SUBJEKTIGA, kui kahega, siis SUBJEKTI ja OBJEKTIGA [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO. Hierarhia ei ole absoluutne, eesti keeles ühildub verb subjektiga, teistega toimetavad käänded. Kokku moodustavadki sellise süsteemi, et kus ühildumine lõpeb, algab kääne. 24. Hierarhiad ja semantilised kaardid (üldiselt) Hierarhiate olemus:
nõrkust.Põhiväide: iga üksik objekt on vaid idee meie endi meeltes.Eitab ainelist substantsi, st seda, et eksiteerib materiaalne maailm.Leiab, et iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Õunal on erinevad omadused, kuid pole olemas sellist asja nagu "õunsus". Võtta õunalt ära tema omadused, siis ei jää midagi järgi. Seepärast pole midagi materiaalset olemas. Kõikide objektide omadusi tuleb vaadelda lähtudes nende suhtest subjektiga, kes neid tajub. Kõikide omaduste algupära on vaimne, ka "materiaalsuse" oma. Kõikide asjade kõik omadused ilma eranditeta ongi tegelikult vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest. Tõestuseks on see, et me tajume erinevaid asju väga erinevalt, seega omistame neile erinevaid omadusi. Seob eksistentsi mõiste tajuga eksistents on tihedalt seotud tajuga ning põhineb sellel.Olemas olla tähendab tajuda (hingede puhul) või olla tajutav (asjade puhul).Maailm on tohutu
elanud, olgu tehtud. Kõrgstiilsemas tekstis võib üldminevik avalduda isikulise tegumoe korral ka lihtvormina, milles ajatähendust kannab tunnus nu, mis järgneb tüvele ja eelneb kõneviisitunnusele, näiteks ela/nu/ksin, ela/nu/vat. Umbisikulises tegumoes üldmineviku lihtvorme ei kasutata. 44. Tegumoekategooriast üldiselt. (Morfoloogiline) tegumood ehk geenus on eesti keeles pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti suhteid grammatilise subjektiga (alusega). Eesti tegumoekategoorial on kaks liiget: isikuline tegumood e personaal ja umbisikuline tegumood ehk impersonaal. 45. Isikuline tegumood e personaal, iseloomustus ja näited. Isikuline tegumood ehk personaal on tegumoekategooria markeerimata liige, mille korral tegevussubjekt langeb tavaliselt kokku alusega, näiteks Jüri käis eile linnas. Isikulise tegumoe vormi kasutatakse ka üldisikulistes lausetes, näiteks Seal käib ära kahe tunniga, ja isikuta lausetes,
Võim ei tulene üksikisiku valikust või otsustusest. SUBJEKT Samal ajal nii allutatu kui ka tegutseja. Võimusuhe eeldab, et seda, kelle üle võimu teostatakse, tunnustatakse kui teatud määral vaba subjekti. Seksuaalsuse ajalugu: Eetika subjekti eneseloome võimalusena: suhe enesesse, mis ei sõltu teadmisest/võimust. Vana Kreekast avastab seksuaalsusega seotud subjekti, kes võrreldes Kristlusest leitava seksuaalsuse subjektiga suhtub selllesse teisiti. Vana Kreeka subjekt keskendub naudingule. Kristluses on ihu võrreldes hingega patune. Kui tegeled seksiga, oled oma ihadele nö allunud. Vana Kreekas on aga läbi naudingu võimalik ennast luua kui aktiivset subjekti. Eetika kui elust kunstiteose vormimine. BIOSEMIOOTIKA Biosemiootika kujuneb 1990 alguses. 25 aastat vana semiootika osa. Thomas Kuhn!!! „The Structure of scientific Revolutions 1962 (vene k. 1975) Praegune paradigma- epigeneetiline pööre 21
vormi nad ka ei omaks, on erinevus siiski nende sisus, mille kohaselt on nad kas analüütilised - ainult seletavad, mis ei anna üldisele tunnetusele midagi juurde, või sünteetilised - nad on avardavad ning annavad antud tunnetusele palju juurde. Analüütilist võib mõista kui liigendavat. Näiteks, kui õelda et kõik ruudud on kandilised või kõik kehad on kolmemõõtmelised. Siis õeldakse predikaadis seda, mis on subjektiga juba ära õeldud ning on analüütilised otsused, sest mõiste ,,ruut" tähendab et tal on neli nurka ja ,,keha" ruumilisust ja kolmemõõtmelisust. Sünteetiline on. Sünteetilist otsust võib mõista kui kokkupandavat ja mingi predikaadi liitmist subjektile. Näiteks kui õelda, et keha on pehme, siis selles, et see keha on pehme, peame me enda kogemuste põhjal veenduma, kuna kõik kehad ei ole sugugi pehmed
Arvsõna ehk numeraal- QP Asesõna e. pronoomen Määrsõna e. kvantor- QP Abisõna (näiteks artiiklid) Lauseliikmed ja nende tüüpilisemad väljendajad: Alus e. subjekt Öeldis e. predikaat Sihitis e. object Öeldistäide e. predikatiiv Määrus e. adverbial Täiend e. atribuut Semantilised rollid Lause tähendusliku, verbi juurde kuuluvad osad: Agent- on tavaliselt väljendatud subjektiga, kuid võib olla ka eri liiki määrus Patsient Kogeja- võib olla subjekt või määrus Saaja Instrument Asukoht Lähtekoht Sihtkoht Põhjus Lauseliikmed ja rollid ei ole üks-üheselt omavahel seotud. Süntaktilised seosed Teose tasandid: 1. Rinnastuv 2. Alistuv Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1. Ühildumine e
2) õigussuhe on selline inimestevaheline suhe, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4) õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos, mis kannab määratletud iseloomu. Ta võib olla individualiseeritud kahte moodi: 1) kahepoolselt (myygileping) 2)ühepoolselt sel juhul, kui on olemas üks suhte pool, teiseks suhtepooleks on aga iga isik, kes antud subjektiga astub vastavasse suhtesse(inimene on subjektiks paljudes suhetes). 2. Kuidas määratleda õigussuhte ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid)
Lahkarvamused lahendatakse Vabariigi Valitsuses. Lõpliku eelarveprojekti kinnitab Vabariigi Valitsus. Koos riigieelarve eelnõuga esitatakse Riigikogule ülevaade riigi majanduse olukorrast ja Vabariigi Valitsuse põhieesmärkidest ning riigieelarve eelnõu seletuskiri. Riigieelarve menetlemine Riigikogus toimub vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Välissuhted ja välislepingud Välissuhtlemine Eesti suhtlemist teiste rahvusvahelise õiguse subjektiga nimetatakse välissuhtlemiseks. Välissuhtlemine võib toimuda nii Eesti osalemisena rahvusvahelises õigusloomes kui ka igapäevase operatiivse tegevusena riikidevaheliste suhete korraldamisel läbirääkimiste ja kirjavahetuse teel. Välissuhtlemise korraldamist reguleerivateks eriseadusteks on: 1. välissuhtlemisseadus, mis käsitleb välissuhtlemise korda, siseriiklike välissuhtlemise organite pädevust, välisesinduste ülesandeid ja juhtimist,
vahel ning on keeleteaduses laialt kasutatav vahend lause predikaadi ja tema argumentide omavaheliste suhete selgitamiseks semantilisel tasandil. Lause tähenduslikud, verbi juurde kuuluvad osad: Agent Lähtekoht Instrument Saaja Patsient Sihtkoht Asukoht Põhjus Kogeja Agent on tavaliselt väljendatud subjektiga (a), kuid võib olla ka nt eri liiki määrus (b, c). (a) Mari laulis laulu. Kogeja võib olla subjekt (d) või (b) Käisime Mariga metsas. määrus (e). (c) Väljak täitus inimestest (d) Ma külmetan. (e) Mul on külm. Süntaktilisi teooriaid •Generativism: süntaktilised transformatsioonid Kevade on Lutsu parim teos. Siire, sh topikaliseerimine – Lutsu(topik) parim teos on Kevade
õpetaja olnud. 5) EKGs nimetatakse tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi üldise ajavormina preteeritumi e üldminevikku, mis märgib vaid sündmuse eelnemist kõnehetkele, eristamata imperfekti, perfekti ja pluskvamperfekti spetsiifilisi tähendusi. Eraldi tunnus puudub. 20. Tegumoekategooria. Tegumood e geenus on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab lause tegevussubjekti (loogilise subjekti) suhet grammatilise subjektiga. Enamikus keeltes on tegumoekategoorial traditsiooniliselt kaks liiget: 1) aktiiv ja 2) passiiv. Aktiivlause tegevussubjekt on normaaljuhul identne grammatilise subjektiga. Passiiv seevastu väljendab seda, et tegevussubjekt on lause grammatilise subjekti positsioonist välja tõrjutud. Eesti keeles on tegumoekategooriaga seoses räägitud isiku väljendamisest, mida näitavad ka kategooria liikmete traditsioonilised nimetused PERSONAAL e isikuline tegumood ja IMPERSONAAL e
pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mitmendik. See jaotus pole range, sest üks ja seesama asesõna, võib kord asendada nimisõna, kord omadussõna. Asemäärsõnade liigitus konteksti alusel: 1)isikulised (personaalpronoomenid) mina, sina, tema jne. 2) enesekohased (refleksiivpronoomenid) näitavad, et tegevuse objekt või omaja langeb kokku tegevuse subjektiga, nt ise : enese ~ enda, oma, iseenese ~ iseenda 3) Vastastikused ehk (retsiprookpronoomenid) näitavad, et kaks või enam vastastikku toimivat tegevuse objekti või omajat langevad kokku tegevuse subjektidega. Neid on kaks: üksteise, teineteise. Mõlemad on vaegmuutelised sõnad, millel puudub ainsuse nimetav ja mitmuse vormid. Asesõna üksteise osutab kahele või enamale, teineteise ainult kahele.
Rindlauseparallelismis on alatasa märgata mitmesuguseid kordusi. Need kordused saab tihti ära jätta, koondades rindlaused koondlauseteks. Mitte küll väga palju, kuid siiski esineb eesti vanasõnades ka koondlause-parallelismi: Tuli on hea sulane, aga paha peremees; Hunt sööb ja salgab; Armastust ja vaesust on raske varjata; Noored neiud ja nisuleib lähevad ruttu vanaks; Kana laulmise, naise vilistamise ja lehma möirgamuse hääl kostab põrgu. "Hargneva predikaadiga" ja "hargneva subjektiga" koondlausete vahel on tegelikult põhimõtteline erinevus. "Hargneva subjektiga" koondlaused kuuluvad õieti võrdus- ja võrdlusstruktuuride rubriiki: vanasõnades näivad olevat täiesti sünonüümsed ja regulaarselt vahelduvad ühelt poolt koondlausestruktuurid, nagu `A ja B on üks ~ sama', `A või B, mõlemad on... ~ kumbki pole...' jts., teiselt poolt lihtlausestruktuurid `A on (nagu) B', kus sümmeetria ja parallelismi moodustavad subjekt ja nominaalne predikaat omavahel
kujutustele – nende suhe kaemustesse on vahendatud mälu, kujutlusvõime, võrdluse alusel teostatud üldistustega jt. subjekti toimingutega. Ilma selliste “ettekujutamisteta” oleks mõtlemine ilma sisuta, esemetu. Kanti üldine teadvuselementide iseloomustus on järgmine: “Soomõisteks on ettekujutus üldiselt (repraesentatio). Selle alla kuulub teadvustatud ette- kujutus (perceptio). Pertseptsioon, mis seostub üksnes subjektiga kui selle seisundi modifikatsioon, on aisting (sensatio), objektiivne pertseptsioon on aga tunnetus (cognitio). Viimane on kas kaemus või mõiste (intuitus vel conceptus). Esimene neist on esemega vahetus suhtes ja üksik, teine on aga esemega vahendatud suhtes – nende tunnuste vahendusel, mis saavad olla ühised paljudele asjadele” (B376-377). Filosoofia traditsioonist oli Kantile hästituntud ka intellektuaalse kaemuse mõiste.
peab hankija hankelepingu tingimuste üle läbirääkimise omal valikul ühe või mitme huvitatud isikuga, olles eelnevalt esitanud neile dokumendid. Lisaks on oluline teada: - Omanik (owner) – ehitusliku investeerimisprojekti algataja ja läbiviija. Tema toimingud projekti läbiviimisel olenevad sellest, kas ta ehitab müügiks, väljarentimiseks või enda poolt hõivamiseks, samuti sellest, kas on tegemist eraõigusliku või avalik-õigusliku subjektiga. Suhetes töövõtjatega (projekteerija, maksumuskonsultant, ehitaja jne,) esineb omanik Tellija (clinet, employer) rollis. 10 Omanik võib tellija rolli täita ise või delegeerida selle käsunduslepingu kaudu professionaalsele ehitusjuhile. - Tellija firmasisene projektijuht – isik, kes on volitatud esindama omanikku projekti arendusega seotud küsimustes suhtlemisel lepingupartnerite ja ametkondadega
o möönev kõneviis ehk jussiiv - arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele; harilikult väljendab see vahendatavat käsku, st käsk on suunatud kõnelejalt kolmandale isikule või lähtub kolmandalt isikult. Tegumood ehk geenus • pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega); • Eesti keeles on tegumoe kategoorial kaks liiget: o isikuline tegumood ehk personaal o umbisikuline tegumood ehk impersonaal Laad ehk aspekt • lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel • tegemist on öeldise ja kogu lause süntaktiliselt tähtsa leksikaalse kategooriaga. Aspekti seisukohast on situatsioonid: o piiritlemata ehk imperfektiivsed (imperfektiivne aspekt)
oma mõtete poole. Seda, et vaim pole determineeritud näitab meie võime kasutada keelt ja reageerida olukordadele ettearvamatult. Seda võimet ei saa taandada mehaanilistele printsiipidele ja seega, kui materiaalne maailm on taandatav matemaatilisele teadusele, siis inimhing vajab oma teadust. Berkeley aga eitab ainelist substantsi, ta leiab, et iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Kõikide objektide omadusi tuleb vaadelda lähtudes nende suhtest subjektiga, kes neid tajub. Kõikide omaduste algupära on vaimne, ka materiaalsuse oma. Tegelikult ongi kõikide asjade 14 kõik omadused ilma eranditeta vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest. Selle tõestuseks on see, et tajume erinevaid asju erinevalt ja seetõttu omistame neile erinevaid omadusi. Descartes on jõudnud järeldusele, et tema olemise olemus on olla puhtalt mõtlev asi
NP või AP (miski on mingisugune). Näitab mis või kes või missugune on alus. Määrus e adverbiaal – AdvP või PP – koht, aeg, viis jne. Igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend. Täiend e atribuut – AP, nimisõna lisand või laiend („pikk mees“). Semantilised rollid Lause tähenduslikud, verbi juurde kuuluvad osad: Agent on tavaliselt väljendatud subjektiga(a), kuid võib olla ka nt eri liiki määrus (b,c) (a) Mari laulis laulu (b)Käisime Mariga metsas. (c)Väljak täitus inimestest. Kogeja võib olla subjekt (d) või määrus (e) (d) Ma külmetan. (e) Mul on külm. Patsient-lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Saaja-lause osaline, mis või kes väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti. 10
võimalust ei ole tertium non datur. Näide: kaebealune kas on süüdi või ei ole seda vahepealset (kolmandat) ei ole antud. Vasturääkivaid ehk kontradiktoorseid otsustusi tuleb mõista kui vastastikku teineteist eitavaid, välistavaid (alternatiivseid). Vasturääkivad on järgmised otsustuse vormid: a) Kõik S on P & Mõni S ei ole P b) Ükski S ei ole P & Mõni S on P c) See S on P & See S ei ole P Viimase paari puhul on tegemist täismahulise subjektiga üldises otsustuses. Teatavasti üldised otsustused (A & E) on omavahel kontraarsed (vt. loogilist ruutu). Kolmandat välistav reegel ei toimi kontraarsete seoste puhul, vaid "töötab" kontradiktoorsete otsustuste juures. Näiteks, Kõik metallid on tahked - A otsustus, ei kehti; Ükski metall pole tahke - E otsustus, samuti ei kehti. Seega, kontraarsete otsustuste puhul võivad mõlemad olla mittekehtivad, kuid ei saa mõlemad üheaegselt olla kehtivad
Eesti keeles on morfoloogiliselt olemas viis aega: olevik, lihtminevik, täisminevik, enneminevik ja üldminevik. Ajakategooria ei ole kõigis kõneviisides ühtviisi esindatud. Kõigil kõneviisidel on olemas oleviku vorm (käid, käiksid, käivat, käige, käigu). 27. Tegumoekategooria - Tegumood e geenus on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab lause tegevussubjekti (loogilise subjekti) suhet grammatilise subjektiga. Enamikus keeltes on tegumoekategoorial traditsiooniliselt kaks liiget: 1) aktiiv ja 2) passiiv. Aktiivlause tegevussubjekt on normaaljuhul identne grammatilise subjektiga. Passiiv seevastu väljendab seda, et tegevussubjekt on lause grammatilise subjekti positsioonist välja tõrjutud. Eesti keeles on tegumoekategooriaga seoses räägitud isiku väljendamisest, mida näitavad ka kategooria liikmete traditsioonilised nimetused PERSONAAL e isikuline tegumood ja IMPERSONAAL
õigusnormide kogum (praegu kehtiv kirjapandud õigus mis kehtib kõikidele võrdselt) Loomuõigus (ülipositiivne) on õigus mida saadakse sündides (nt inimõigused) Subjektiivne õigus on positiivse õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Subjektil B on õigus teha või tegemata jätta, kuid aluseks on positiivne õigus). Konkreetse subjektiga seotud õigus. I Loomuõigus II positiivne õigus III subjektiivne õigus Näide: Subjekt A laenab raha ( sellega kaasneb kohustus) subjekt B käest (kellel on õigus nõuda hiljem raha tagasi) võlgnik ja võlausaldaja (nõudmine on subjektiivne õigus) Subjektiivne õigus B subjekt A subjekt Raha/võlg
· Normaalne sõnade järjekord on SVx (subjekt-verb-mittesubjekt). Subjekt on markeerimata. Verb ühildub subjekti arvu- ja isikukategooriaga. · Ümberpööratud sõnade järjekord on xVS (adverb/obliikva-verb-subjekt). Neis lausetes on eksistentsiaalsed, possessiivsed, kogemuslikud, seisundi- ja allikat markeerivad tulemuslikud klauslid. Verb jääb lauses enamasti teisele kohale (me oleme noored). Verb jääb lause lõppu mitte subjektiga algavas eitavas lauses (seda ma ei söö). Kui verb on lause alguses, siis see markeerib kõneakti ülesannet, või on tegu minevikule viitava narratiivtekstiga (istun mina eile külas ja joon teed). Eesti keeles on otseobjekt, kaudobjekti pole. Otseobjekt võib olla partitiivis (osaline), genitiivis või nominatiivis (täisobjekt). Mõõteadverbiaalid käituvad objektiga sarnaselt: sama kääne (ta viis last kooli VS ta suusatas 5 kilomeetrit).
Näiteks kontrollitakse, kas subjekt seostab peegelpilti või fotot endaga. 10. Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal pole subjekt ümbritsevast keskkonnast teadlik. Une uurimisel ei lasta näiteks subjektil laskuda REM unne, vaid äratatakse iga kord, kui tekivad REM une ilmingud ja jälgitakse, mida REM une puudus subjektiga teeb. Uuritakse ka aju ja lihaste aktiivsust une ajal. Samuti uuritakse katseisikute abil unehäireid (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju. 11. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? REM uni, kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse REM-uneks sest silmamunad liiguvad kiiresti (REM Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine) Iseloomulikud tunnused: Lihastoonus on väga madal
sundlõpetamisega. Lihtne hüpotees (esitatakse normi rakendamise tingimusena üksainus faktiline asjaolu); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused); Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist). § 931. Rahvusvahelise sanktsiooni rakendamata jätmine (1) Teadvalt rahvusvahelise sanktsiooni subjektiga tehingu või toimingu tegemise eest või muu rahvusvahelise sanktsiooni teadva rakendamata jätmise eest –karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtimise tingimuste olemasolu/puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
mind ei oleks. Osutatud põhimõtet on Descartes väljendanud oma kuulsas vormelis cogito ergo sum mõtlen, järelikult olen. Ratsionaalset kahtlemist käsitleb Descartes siin ühe mõtlemise viisina. Mõtlemise sisu kaheldamatu antus osutab mõtleva subjekti, kellele see mõtlemise sisu on antud, kaheldamatule eksistentsile. Cogito ergo sum väljendab teisi sõnu kõigi ettekujutuste vältimatut seost minaga, nende ettekujutuste subjektiga. Sõna ergo selles väljendis paistab osutavat, nagu järelduks (dedutseeritaks) mõtlemisest olemine. Descartes siiski täpsustab, et tegu on üksnes algse mõistusintuitsiooni esituseviisiga järelduse vormis, s.t. diskurssiivselt. Kuid tegelikult on siin tema arusaamise kohaselt tegemist niisiis mitte diskursuse, vaid intuitsiooniga. Algses mõistusintuitsioonis tabatakse vahetult ja tervikuna paratamatu seos kahe tunnetuse "Mina mõtlen (midagi)" ja "Mina olen" vahel.
Määrus ehk adverbiaal - verbi, omadus- või määrsõna laiend, mis pole alus, sihitis ega öeldistäide. Nt Käisin poes. Juku rääkist juhtunust emale. Poiss vaatas teda nukralt. Täiend ehk atribuut - nimisõna laiend, mis väljedab nimisõnaga tähistatu tunnust. Nt Riie on täpselt poolteist meetrit lai. Kõik nad olid tudengid. Üks pikk tumedapäine mees. Semantilised rollid lause tähenduslikud, verbi juurde kuuluvad osad: Agent tahtlik tegutseja. Tavaliselt väljendatud subjektiga (a), kuid võib olla ka nt.eri liiki määrus (b, c). N. a) Mari laulis laulu. b) Käisime Mariga Metsas. c) Väljak täitus inimestest. Patsient sihitis ehk objekt, mis muutub tegevuse käigus Kogeja ei tee otseselt midagi, aga tajub. Kogeja võib olla subjekt (d) või määrus (e). N. d) Ma külmetan. (tegevus pole tahtlik) e) Mul on külm. Saaja saab midagi Instrument millega midagi tehakse Asukoht kus miski asub Lähtekoht kust midagi tuleb
2) õigussuhe on selline inimestevaheline suhe, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4) õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos, mis kannab määratletud iseloomu. Ta võib olla individualiseeritud kahte moodi: 1) kahepoolselt (müügileping) 2)ühepoolselt sel juhul, kui on olemas üks suhte pool, teiseks suhtepooleks on aga iga isik, kes antud subjektiga astub vastavasse suhtesse(inimene on subjektiks paljudes suhetes). Õigussuhte liigid Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse, faktilise sisupooltes kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest. Need erinevad eelkõige just sõltuvalt õigussuhte faktiliselt sisust. Õigussuhte faktilise sisujärgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse: -Õigusliku toime iseloomu alusel:
Sellest rääkis juba Aristoteles: teksti ja tõesuse vastavus on seotud sellega, mida lugeja peab tõeseks. Pärast Freget ei saa enam öelda, et teos on vale. Isegi ükski fraas eraldivõetuna pole tõde ega vale. Millised stilistilised registrid annab keel kirjutaja käsutusse? Vormikoolkond: – keel on materjal. Todorov: milline see materjal on, mida sellest teha saab. Räägib stiili iseloomustavatest kategooriatest: 1)konkreetsus (konkr. subjektiga laused) vs. abstraktsus (abstr. arutlevad laused) selle kategooria abil eristab ka kirj. suundi realistlik romaan romantiline kirjeldus (Platonovi stiil ühendab “ühendamatut”: abstr. aluseid konkr. predikaatidega) 2) Retooriliste figuuride olemasolu: seosed, mida kirjeldab Jakobson: grammatiliste figuuride seosed, mis tekivad süntagmaatilisel teljel – kordus, antitees, parallelism. 3) vaatepunktiga seonduv: subjektiivsus objektiivsus modaalsus
2. analoogia -- on seotud motiveeritusega. 3. seose vahetus -- kas stiimul ja reaktsioon on vahetus seoses. 4. adekvaatsus -- kas nad (tähistaja ja tähistatav) langevad kokku või on üks neist "laiem". 5. eksistentsiaalsus -- kas nende suhe eeldab eksistentsiaalset seost märki kasutava subjektiga. Lingvistikas ei segata märgi mõistet lähedaste sugulusterminitega. süntagma-süsteem (Saussure süntagmaatiline ja paradigmaatiline telg). Need vastavad kahele mõttetegevuse vormile (hiljem Jakobson metonüümia ja metafoor).Nt. menüüs kõik võimalikud pakutavad toidud restoranis, kuid sealt sobiva valides muutub tähendus. denotatsioon-konnotatsioon .
tegevusega. · Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat. · Kõneviis e modus on pöördsõna kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ja kuulaja osa teate edastamisel ja suhtluseesmärki. Kindel/kaudne, käskiv/tingiv. Kõneleja ja öeldav omavahel suhtes. · Tegumood e genus on pöördsõna / verbi ? kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga. Aktiiv, passiiv ehk umbisikuline. Personaal/impersonaal. · Laad e aspekt grammatilise tähenduse rütm, isel tegevust, omadust. Lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne ( hetkeline/kestev) progressiiv ( kestev) · Eitus ebakaine, purjus, mittekaine Grammatiliste kategooriate väljendamine: (analüütiline, sünteetiline) · Afiksatsioon e aglutinatsioon tüvesid ja lõppe kokkuliitev keel?
annaabi.ee 
