Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehing tsiviilõiguses (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tehing on füüsilise või juriidilise isiku teod, mis on suunatud tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimisele, muutmisele ja lõpetamisele. Tehingud rajanevad lepinguvabaduse ( privaatautonoomia ) põhimõttele. Tähtsaim tehingu vorm- leping. Iga tehingu tegemisel vajalik osa tahteavaldus ehk isiku tahteväljendus õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tehing on õigustoiming. Tehingu 2 tunnust: 1. Tehing on õiguspärane tegu. 2. Tehing on tahteline tegu. Tehingust saab eristada tehinguga sarnaseid tegusid . Ntks avaldused, teadaanded või üleskutsed jne. (nendega seostuvad teatud õiguslikud tagajärjed). Tehingute LIIGITUS: A) 1. Ühepoolsed tahteavaldused - tehingu tegemiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest 2. Mitmepoolsed tahteavaldused- vajalik vähemalt kahe isiku tahet, mis on vastassuunalised aga suunatud ühe eesmärgi saavutamisele . B) 1. Konsensuaalne tehing- loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamisest. 2. Reaalne tehing- loetakse sõlmituks täitmise momendist. C) 1. Tasuline tehing- tehingu üks pool saab teiselt tehingu eest vastutasu 2. Tasuta tehing-tehing,kus teine poole tehingu eest vastutasu ei saa. D) 1. Tähtajaline tehing- tehingu kehtivus seotud sõltuvusse tähtajast. 2. Tähtajatu tehing- tehing kehtib kuni selle lõpetamiseni. E) 1. Tehing elavate isikute vahel- kõik elavate isikute vahel õihuslikku mõju avaldavad tehingud2. Tehingud surma puhuks- tehakse korraldusi oma surma puhuks. F) 1. Varaõiguslikud- seotud isiku varaga 2. Isiksusõiguslikud- seotud isikute kui sellistega ( perekonnaseis ). Tehingu teostamiseks vajalik poole tahe , peab olema väljendatud õigesti ja nõutaval viisil tahteavaldusena. Vahel ei pruugi väliselt deklareeritud tahe vastata isiku sisemisele soovile.Sel juhul eristatakse 3 tahtekihti: 1. Tegutsemistahe- mis puudub kui tahteav. Peetud tegu ei tahetud teha. 2. Avaldustahe- mis puudub, kui ei soovitud õigusliku tagajärje saabumise tahet väljendada. 2. Teotahe- mis puudub, kui avaldatud on hoopis teise õigusliku tagajärje saabumise tahet kui soovitud. Tahteavalduse liigid: 1. Otsene- otseselt avaldub tehingu tegemise tahe, tahe tuua kaasa õiguslikke tagajärgi, 2. Kaudne- väljendub teos, milest võib järeldada tehingu tegemise tahet. Tahteavalduse tegemine: 1.Kindlale isikule suunatud- muutub kehtivaks tahteav. Kättesaamisega. Loetakse tehtuks sellise sisuga nagu see kätte saadi. 2. Suunamata muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tehingu tõlgendamisel lähtutakse esmalt tahteavalduse tegija tahtest. Tehingu vormi osas kehtib vormivabaduse põhimõte. Kas suuline või kirjalik (lihtkirjalik, notariaalne vorm või elektrooniline ). Vormi nõutele võib olla erinev eesmärk 1. Avaliku huvi kaitse- võimaldab avalikku kontrolli tehingu üle. 2. Privaatautonoomia kaitse- kõigi tehingus osalejate huvide kaitse. Allkirjanõue kannab lõpetamise funktsiooni- tegemist pole enam dokumendi projektiga, identsuse funktsiooni- allkirja andja samane tehingu subjektiga, ehtuse funktsiooni- avaldus pärineb allakirjutatult.Et tehing oleks kehtiv, peab olema nõuetekohane: 1. Tehingu subjektid peavad olema õiguslikult võimelised tehingut tegema. Füs.isik teovõimeline, jur.isik õigusvõimeline. 2. Tehingu sisust tuelenev eesmärk peab olema kooskõlas tehingu teostajate tegeliku tahtega. 3. Tehing peab olema vormistatud ettenähtu nõuete kohaselt. Tühine tehing on kehtetu algusest peale, ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Tühised on: vastuolus avaliku korra või heade kommetega, piiratud teovõimega füs. Isiku, kes on vanuses kuni 7a, näilik tehing (tehingut tehti teise tehingu varjamiseks). Tehingu tühistamine: mis on tehtud olulise eksimuse(ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest) eksimuse üksikud koosseisud: avalduseksimus-valesti ütlemine kirjutamine. Sisueksimus: eksimus avalduse tähenduse osas (ntks tehingu liigi osas). Omaduseksimus: eksimus omadustes, mida käibes oluliseks peetakse. Vahenduseksimus- vahendaja eksib . Pettuse- isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldmise teel, et kallutada teda tehingut tegema. Võib seisneda positiivses tegevuses- tõsiasjade ettemängimine või mittetegemises- tõsiasjadest vaikimine . Ähvardus ja vägivald- peab olema nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Ähvardus õigusvastane juhul, kui: õigusvastane on 1. Tegu või tegevusetus , millega tehingu teinud isikut ähvardati. 2. Tehtud tehingu eesmärk. 3. Teo või tegevusetus, millega ähvardati, kasutamine tehingule kallutamiseks. Vägivald- isiku elu- või tervisevastane süütegu. Raskete asjaolude ärakasutamise tõttu- füs. Isikule
äärmiselt ebasoodsad tingimused, kasutades ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet või kogenematust jne. Tühistatud tehing algusest peale kehtetu, tehingu järgi saadu kuulub tagastamisele. Tingimuslik tehing- tehingu kehtivuse algus-või lõppmoment sõltuvuses teatud tulevasest mittekindlast asjaolust. 2 liiki: 1. Edasilükkava tingimusega tehing- tehinguga kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste tekkimine seati sõltuvusse asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas ta saabub v ei. 2. Äramuutva tingimusega tehing- tehinguga kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste lõppemine seati sõltuvusse asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas ta saabu v ei. Kolmandate isikute vahendusel toimuv suhtlemine - esindus . Esindusõigus- õiguste kogum, mille alusel võib esindaja teha esindatava nimel kehtivaid tehinguid . Esindajaks võib olla: 1. Teovõimeline 2. Tehingujärgse esindusõiguse puhul piiratud teovõimega füs isik 3. Jur isik. Jagunevad: 1. Seadusjärgne esindus: seadusest tulenev ehk kohustuslik esindus, esindatav ei osale esindaja isiku, tema esinduse sisu ega kehtivuse aja määramisel 2. Tehingust tulenev esindus- ( volitus ) esindatav määrab kes teda esindab, mis küsimustes ja kui kaua. Volitus- tehingust tulenev esindus. Volikiri- esindatava poolt esindajale antud kirjalik dokument, mis väljendab esindaja volitust . Liigid: 1. Üksikvolitus- konkreetsele tehingule suunatud või üldvolitus- tekib õigus teha kõiki tehinguid esindatava nimel. 2. Tähtajalised, tähtajatud 3. Edasivolitamisõigusega ja õiguseta 4. Tagasivõetavad ja võetamatud. Volitus lõppeb näiteks: 1. Volitusega antud tehing tehtud. 2. Tehingu tegemine muutub võimatuks 3. Volituse tähtaeg lõpeb. Jne.Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisega. Tähtpäeva saabumine määratakse tähtajaga või kindlaksmääratud sündmusega. Aegumine - nõudeõiguse teostatavuse kadumine teatud aja möödumise tõttu.
Tehing tsiviilõiguses #1 Tehing tsiviilõiguses #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Teele Mikk Õppematerjali autor
Mis on tehing? Tehingu liigid jne

Sarnased õppematerjalid

TSIVIILOIGUSE ULDOSA
49
docx

TSIVIILOIGUSE ULDOSA

privaatautonoomia (tahtevabadus) ● Avalik õigus - esemeks alluvussuhted, milles üks pool on avaliku võimu kandja (teostab avalikku võimu), meetodiks käsk ja keeld Eraõigus ja avalik õigus ● huviteooria ● subjektiteooria ● Subordinatsiooniteooria Õiguse harud: Eraõigus 1 ● Tsiviilõigus ● Kaubandusõigus (ehk äriõigus= äritegevus, ettevõtjate vahelised suhted) ● Intellektuaalse omandi õigus ● Rahvusvaheline eraõigus Avalik õigus ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● Maksuõigus ● Karistusõigus ● Menetlusõigused (sh tsiviilkohtumenetlusõigus) ● Konkurentsiõigus Terminil „ÕIGUS“ on mitu tähendust: objektiivne õigus - õigusnormide kogum subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus

Tsiviilõiguse üldosa
TSIVIILOIGUSE ULDOSA
49
docx

TSIVIILO�IGUSE U�LDOSA

privaatautonoomia (tahtevabadus) ● Avalik õigus - esemeks alluvussuhted, milles üks pool on avaliku võimu kandja (teostab avalikku võimu), meetodiks käsk ja keeld Eraõigus ja avalik õigus ● huviteooria ● subjektiteooria ● Subordinatsiooniteooria Õiguse harud: Eraõigus 1 ● Tsiviilõigus ● Kaubandusõigus (ehk äriõigus= äritegevus, ettevõtjate vahelised suhted) ● Intellektuaalse omandi õigus ● Rahvusvaheline eraõigus Avalik õigus ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● Maksuõigus ● Karistusõigus ● Menetlusõigused (sh tsiviilkohtumenetlusõigus) ● Konkurentsiõigus Terminil „ÕIGUS“ on mitu tähendust: objektiivne õigus - õigusnormide kogum subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus

Kategoriseerimata
TSIVIILO IGUSE U LDOSA
49
docx

TSIVIILO�IGUSE U�LDOSA

privaatautonoomia (tahtevabadus) ● Avalik õigus - esemeks alluvussuhted, milles üks pool on avaliku võimu kandja (teostab avalikku võimu), meetodiks käsk ja keeld Eraõigus ja avalik õigus ● huviteooria ● subjektiteooria ● Subordinatsiooniteooria Õiguse harud: Eraõigus 1 ● Tsiviilõigus ● Kaubandusõigus (ehk äriõigus= äritegevus, ettevõtjate vahelised suhted) ● Intellektuaalse omandi õigus ● Rahvusvaheline eraõigus Avalik õigus ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● Maksuõigus ● Karistusõigus ● Menetlusõigused (sh tsiviilkohtumenetlusõigus) ● Konkurentsiõigus Terminil „ÕIGUS“ on mitu tähendust: objektiivne õigus - õigusnormide kogum subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus

12. klassi ajalugu
Tsiviilõiguse üldosa
36
doc

Tsiviilõiguse üldosa

...........1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................................2124 8. Tehingu kehtetus..............................................................................................2527 9. Tingimuslik tehing............................................................................................2728 10. Esindamine......................................................................................................2932 11. Tähtaeg ja tähtpäev..........................................................................................33 12. Hagi aegumine.................................................................................................3435

Õigus
Tsiviilõiguse konspekt
7
doc

Tsiviilõiguse konspekt

Hea usu põhimõte Dispositiivsuse põhimõte ­ õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud. 2. Abstraktsiooniprintsiip SISSEJUHATUS ERAÕGUSESSE 3. Dispositiivsuse põhimõite Tsivillõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum,mis reguleerivad isikute vahelisi varalisid ja iaikute suhteid poolte 4. Mõistlikkuse põhimõte võrdsuse põhimõtted. 5. Spetsiaalsuse põhimõte Tsiviilõiguse süsteemid: 6. Lepingute siduvuse põhimõte 1

Õiguse entsüklopeedia
Tsiviilõiguse konspekt-õpiku põhjal
66
docx

Tsiviilõiguse konspekt (õpiku põhjal)

puuduvad, vaid eraõiguse subjektid saavad vabalt oma käitumist määrata (privaatautonoomia) ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE REGULEERIMISMEETODID JA –ESE Avalik õigus: esemeks subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks käsk ja keeld Eraõigus: esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks privaatautnoomia tahtevabadus AÕ harud: riigi-, haldus-, maksu-, karistus-, menetlus-, konkurentsiõigus EÕ harud: tsiviilõigus, kaubandusõigus, intellektuaalne omand, rahvusvaheline eraõigus Miks on vaja teha vahet era- ja avalikulõigusel? See tuleneb põhiseadusest. Võiks olla olematu, millisesse kohtusse peab klient kuuluma. Kõik mis ei ole keelatud on lubatud (eraõigus), kõik mis ei ole lubatud on keelatud (avalik). 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute omavahelisi suhteid (nii varalisi kui

Tsiviilõigus
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
45
doc

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviilõigus; 2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3. Finantsõigus; 4. Karistusõigus; 5. Rahvusvaheline õigus 6. Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal, haldus) · Tsiviiõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum, mis reguleerivad isikute vahelisi varalisi ja isiklikke õigussuhteid poolte võrdsuse põhimõttel. · Tsiviilõiguse süsteemid: 1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. 2.1 Üldosa 2

Tsiviilõiguse üldosa
Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana
40
doc

Sissejuhatus tsiviilõigusesse. Eraõigus õiguskorra osana.

Subjektiteooria: Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, üks on võimupositsioonil. Eraõiguses on pooled võrdsed. Reguleerimise meetod:  Eraõiguses kehtib – lubatud on see, mis ei ole keelatud.  Avalik õigus- lubatud on see, mis on lubatud. Objektiivne õigus Avalik õigus Eraõigus 1) Riigiõigus 1) Tsiviilõigus 2) Haldusõigus -Asjaõigus 3) Maksuõigus -Võlaõigus 4) Karistusõigus -Perekonnaõigus 5)Menetlusõigus -Pärimisõigus Jne 2) Äriõigus

Tsiviilõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun