50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
67 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karinaaakao
Õppematerjali autor
Tudengi kodune keel pole eesti keel. Teadus ja väärtushinnangud 2. Teaduslikkest ratsionaalsusnõetest kattuvad näiteks korratavus ja kontrollitavus ka Paul Hoyningen-Huene süstemaatilisuse printsiipidega. Iga läbi viidud eksperiment või vaatlus peab olema korratav st seda peaks olema võimalik korrata ka järgnevatel kordadel ilma, et lõpptulemus muutuks. Samuti peab paika pidama kontrollitavus, mis tähendab, et mingit protsessi peab olema võimalik kontrollida. Selle koha pealt võib öelda, et mõneti kontrollitavus
objekti (vesiniku baasil töötavat sisepõlemismootorit). 4. Teaduse mõjutamine majanduse poolt ei ole autori arvates tingimata halb. Selles pole midagi halba, kui uuringud on tugevalt orienteeritud rakendusele ning käivad majandusega käsikäes. Olukord oleks halb siis, kui uuringud ja teadmiste loomine oleks ainult orienteeritud majanduslikele eesmärkidele. Sellisel juhul ei valitse teadus meie maailma, vaid meie ühiskond ja majandus juhivad teadust ning siis ei oleks see enam objektiivne ja sõltumatu. Kuigi tänapäeval juba on suure osa inimeste jaoks teaduslikud teadmised vaid miskit meelelahutuslikku ja majanduslikku, siis autor arvab, et see ei tohiks nii olla. Meie uuringutulemused ja uued teadmised ei tohiks sõltuda näiteks aktsiabörsidest ja aktsia hindadest. See
TEADUS JA VÄÄRTUSHINNANGUD 1.Kuna vanasti oli teadus seotud teadlasega ja selletõttu võib öelda ,et ei olnud objektiivne, sest teadlase väärtushinnangud/maailmavaated ei pruukinud olla neutraalsed vaid mõjutatud mingist elukogemusest või kodust saadud õpetusest. Ma arvan, et see on ainult positiivne, et ei ole teadlase põhine, kuna teadlane on inimene ja kipub vigu tegema. Kui inimesed usuvad teadlast tema hea maine pärast ja ei kontrolli ise fakte, siis võivad tekkida valed arusaamad ja teooriad. 2
teooriaid, jõutakse uute faktideni. Samal ajal peavad kõik need tegevused vastama teadusele iseloomulikele joontele, näiteks teaduse usaldusväärsusele, järelekontrolli võimalusele ning selle objektiivsusele. Teiseks aspektiks on teaduse käsitlemine osana ühiskonnast, mis tegeleb teadmise tootmise, levitamise ning arendamisega. Ühtlasi on sellele aspektile omane ka teaduse kättesaadavuse omadus. Kolmandaks käsitluseks on teaduse vaatlemine ideena: teadus muutub inimese elu tähtsaks või koguni lahutamatuks osaks, millele on omakorda iseloomulik nii himu uute teadmiste saamise suhtes kui ka väärtushinnangute mõju olemasolu. Tallinna Tehnikakõrgkool kuulub oma olemuse poolest teaduse institutsioonilise tähenduse alla. Nimelt on tegu ühiskondliku asutusega, mis annab teadmisi teistele ühiskonnaliikmetele, tootes samal ajal ka uusi teadmisi. Siiski on Tehnikakõrgkoolile omased ka teaduse ideeline ehk eetiline
Küsimuse esitamine on äkiline, sest sellega on nii kaua tegeletud. Küsimuse esitamine peab olema põhjendatud. Mis ajendab seda küsimust esitama? Ka sõna „metafüüsika“ kasutab erinevalt oma teoses, sest see võib tähendada erinevaid asju – vana traditsiooniline metafüüsika ja tulevane metafüüsika. Alati ei täpsusta, kummast räägib. Traditsiooniline metafüüsika sunnib küsimuse alla asetama – see on võrdlus uusaegse teadusega. Eelduseks on see, et metafüüsika on teadus. Hilisemast ajast on seisukoht, et filosoofia on muud kui teadus. Filosoofia on teadus. Seega saame võrrelda teiste teadustega. Aga ei saa võrrelda uusaegse teadusega. Mille alusel siis võrrelda metafüüsikat ja teisi teadusi? Uusaegne teadus: kriteeriumid, progress, ratsionaalne konsensus; traditsiooniline metafüüsika: pole kriteeriumeid, pole progressi, pole ratsionaalset konsensust. Metafüüsikat käsitletakse teadusena ja oluline on see, et milline teadus on teadmine
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus
Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on päriselt olemas ja mis on näiv või päriselt olev kaasnähtus. Ajalooline perspektiiv: eksperimenteeriv teadus tekib uusajal, 17. Sajandil, enne seda katseid ei tehtud. Pööret seostatakse Newtoni mehhaanikaga. Teadust kui tegevust isel teaduslik meetod, mis seisneb protseduuride kogumis,
...................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus..............................................................................................................................5 Avalikkus ja edastatavus..................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid