Filosoofia - teadmine (0)

*Sõna teadmine 3 erinevat tähendust:
1)Teadmine kui tuttavolek-Tuttavolek kellegagi või millegagi. Neid teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes. Näiteks:
-tean, mis on hambavalu , sest olen seda ise kogenud
-tean, mis tunne on olla armunud, sest olen seda ka ise olnud
-Minni armastab lilli, tean, sest olen tema hea sõber ja ta on mulle seda korduvalt öelnud
-tean, kus asub Katariina kirik , sest olen seal käinud
-tean, mida tähendab olla ebaõiglaselt süüdistatud, st olen selle läbi elanud
-tean seda meest juba sellest ajast, kui ta alles lihttööline oli, st ma tundsin teda juba tollal
2)Teadmine-kuidas-teadmine kui oskus midagi teha. Need teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Tean tänu sellele, sest olen seda ise teinud. Näiteks:
-tean, kuidas pannkooke valmistada, st oskan pannkooke valmistada
-tean kuidas õmmelda, st oskan õmmelda
-tean, kuidas teha lipsusõlme, st ma oskan lipsusõlme teha
3)Teadmine-et-teadmine kui informatsiooni omamine. Need teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Need teadmised on raamatutest saadud, teadlased on kindlaks teinud. Pole ju ise käinud ega näinud osooniauke, kuid tean, et need on olemas. Näiteks:
-tean, et päike tõuseb idast
-tean, miks ta mind nii imelikult vaatas
-tean, et Päike on Maale lähim täht
* Micheal Polanyi vaikiv teadmine
Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmised-kuidas) taanduvad teadmistele -et. Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele-et, kuid on neid, mida ei saa ning neid nimetatakse vaikivaks teadmiseks. See on teadmine, mida saab väljendada mõistete ja väidete abil, kuid keele abil mitte. See teadmine ilmneb vilumustes, oskustes, meisterlikkuses ning seda ei saa omandada raamatutest, vaid see antakse vahetult edasi õpetajalt õpilasele.Näiteks:
-meie oskus rääkida emakeeles (me ju räägime seda, kuid kõik ei oska kõiki emakeele grammatikareegleid sõnastada)
-oskus kõndida
-oskus hoida tasakaalu
-looma/linnu oskus pesa/urgu ehitada
-looma/linnu oskus teha vahet söödaval ja mittesöödaval
-oskus süüa teha
-oskus ujuda(ei pea teadma hüdrodünaamikast)
*Kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad?
Filosoof Karl Popper väitis, et saavad. Ta eristas sõna teadmine kahte tähendust ja jagas teadmised kolme maailma vahel. Teadmine subjektiivses tähenduses, mis on teatud mõistuse seisund või kalduvus teatud viisil tegutseda. (käib koos subjektiga (inimesega) ja sõltub subjekti mõistuse (teadvuse) seisundist.) Popperi järgi on see niiöelda teine maailm. Teadmine objektiivses tähenduses, mis sisaldab probleeme, teooriaid , arutlusi, argumente. Teadmine selles mõttes tähendab teadmist ilma inimeseta, kes teab, teadmine ilma tunnetava subjektita. Need on valemid, teooriad, raamatud jne ehk inimlooming (vaimne looming). Popperi järgi on need teadmised küll inimeste mõttetöö vili, kuid nad moodustavad omaette maailma, niiöelda kolmanda maailma. Esimene maailm on füüsiliste objektide ja füüsiliste seisundite maailm.
1)füüsiliste objektide või seisundite maailm
2)teadvuse seisundite ja tegevuseks kalduvuste maailm
3)mõtlemise objektiivse sisu, eelkõige teaduslike ideede, poeetiliste mõtete ja kunstiteoste sisu maailm-inimlooming, see maailm muutub pidevalt
*Teadmiste liigitamise kaks võimalust:
Esimene võimalus:
1)teaduslikud teadmised (teooriad- Einsteini relatiivsusteooria, valemid- a2+b2=c2, seadused -Newtoni mehhaanikaseadused, faktid, definitsioonid)
2)argiteadmised-elutarkus, mida väljendavad käibetõed (ära seisa äikesega puu all), vanasõnad (tasa sõuad, kaugele jõuad), kõnekäänud
Teine võimalus:
1) empiirilised -sellised teadmised tulenevad meelelisest kogemusest (näen, kuulen , katsun, haistan, ei pea olema minu meeleline kogemus, vaid võib olla ka teiste oma, näiteks teadlase oma. minu kogemus pliidiga)
2)aprioorsed-need on teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest. Neid võib jagada omakorda kaheks:
a)mõistupärased ehk loogilised teadmised, mis on nii ilmselged , et nendes kahelda pole võimalik. Näiteks ei ole võimalik olla korraga nii ilus kui surnud
b)konventsioonid ehk kokkulepped- näiteks liiklusreeglid(valgusfoor), viisakusreeglid (teretamine), grammatikareeglid (ning, ja ette koma ei panda), sõnade tähendused(poissmees, abielus mitteolev mees), ajaarvamine (Jeesuse järgi ajaarvamine)
* Aprioorne ja empriiriline teadmine
-Mitte ükski häärasmees ei ropenda-aprioorne
-Jõululaupäev on 24. detsember-aprioorne (kristlik maailma on kokku leppinud, et see on nii)
-"Tõe ja õiguse" autor on A. H. Tammsaare -empiiriline
- Foori roheline tuli tähendab, et võib minna-aprioorne