Graafikakunst Saksamaal (0)

Graafikakunst Saksamaal
Suure arengu ja uuenduste tulemusel eksisteerivad tänapäeval mitmed ja mitmed sajad kui mitte tuhanded kunstiliigid ning nende esitlemise tehnoloogiad . Töökodadest ja muuseumidest on suured kunstiteosed kolinud nüüd suures osas tänavatele ning muudkui arenevad edasi. Graafikakunst on üks sellistest kunstiliikidest, mis on üüratu oma fantaasia poolest ning aina kogub pöördeid oma populaarsuses.
Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus -, joonestus - ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. (Vikipeedia, 2014) Graafika on artefakt , mis reprodutseerib mingi subjektiga (tavaliselt füüsiline objekt, isik) sarnase pildi. (Rinde, 2012) Graafika kitsamas tähenduses on kasutusel trükigraafika sünonüümina, s.o kõigi trükimenetluste teel saadud teoste üldnimetus. Trükimenetlused jagunevad kõrg-, sügav- ja lametrükiks. Kõrgtrükk on trükitehnika, mille puhul trükkivad osad asetsevad trükialusel kõrgemal kui mittetrükkivad osad ja paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad. Siia alla kuuluvad puulõige, linoollõige ja tsinksöövitus. Sügavtrükk on trükitehnika, mille puhul kujutis kantakse paberile trükipressi abil. Kujutise jätab trükiplaadi uuretes olev trükivärv . Tähtsamad tehnikad on vasegravüür, kuivnõel, ofort, akvatinta, pehmelakk ja metsotinto. Pikka aega kasutati sügavtrükki raamatute illustreerimisel. Lametrükk on üldmõiste trükitehnika kohta, mille puhul trükkivad ja mittetrükkivad osad asetsevad trükiplaadil ühel ja samal tasandil, trükiplaadi pind on täiesti tasane . Trükivärvi jagunemine toimub rasva ja vee vastastikuse tõukamise printsiibil. Lametrükimenetlused on litograafia , ofsett- trükk ja valgustrükk. (Aarmaa, s.d.) Graafika alaliikideks on illustratsioon , kalligraafia ehk kirjakunst, tarbegraafika, plakat , karikatuur, vabagraafika, arvutigraafika ( rastergraafika , vektorgraafika) ja graafiline disain . (Vikipeedia, 2014)
Graafika areng maailmas on näinud mitmeid muutusi. Esmasest maalide reprodutseerimise meetodist kujunes ta XIX sajandi lõpuks iseseisvaks kunstiliigiks. Aeg XX sajandi keskpaigast kümnendi lõpuni kujunes graafikatehnikatel põhineva vabagraafika õitsenguks. Sajandi viimane veerand tõi kaasa digitaalse revolutsiooni, mis omakorda muutis totaalselt graafika olemust. Viimane kümnend on näinud traditsiooniliste graafikatehnikate uut tõusu, graafika on järjest enam galeriidest ja muuseumitest tänavaile ning mujale avalikku ruumi kolinud. Printerite ja trükipresside kõrval leiavad kasutust ka mitmed lihtsad ja käepärased paljundusmeetodid, mis võimaldavad nii kiiret lähenemist päevakajalisele, sotsiaalsele, poliitilisele, kui ka uusi esteetilisi avastusi. (Eesti Kunstiakadeemia , s.d.)
Rahutu võitlusaeg ei olnud kultuuri arenguks soodus , kuid sellele vaatamata kujunes 16. sajandi esimene veerand saksa kultuuri õitsenguks. Kui 15. sajandil valitses skolastiline , kirikule allutatud mõtteviis, siis 16. sajandil kerkisid esile humanismiideed, millega kaasnesid edusammud matemaatikas, astronoomias, geograafias , meditsiinis ja teistes teadustes. Trükikunsti leiutamise järel muutusid Nürnberg , Augsburg , Strasbourg ja Basel raamatute kirjastamise ja trükkimise, ühtlasi vaimuelu keskusteks. Eriti populaarseks sai Saksamaal maali kõrval ka graafika, muutudes tõeliselt rahvalikuks kunstiks. (Tartu Ülikooli raamatukogu, s.d.) Peamiselt levis puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Esile tõusis poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid . Saksa renessansile oli iseloomulik karmus, kainus ja maalähedus. Peamisteks suurmeistriteks renessansiaegsel Saksamaal oli Albrecht Dürer , Hans Holbein , Matthias Grünewald, kes seisavad võrdväärseina itaalia suurmeistrite kõrval. (Kunsti portfoolio : Renessanss Saksamaal, s.d.)
Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6. aprill 1528) oli saksa maalikunstnik ja graafik , renessansskunsti suurmeister . Albrecht Dürer on loonud õlimaale (,,Neli apostlit ’’), joonistusi ja akvarelle, kuid tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika, kus ta viljeles puu- ja vaselõiget ("Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed). Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse , mõistuse ja tumedate jõudude võitlust. Kuulsad on tema puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost („Suur passioon“ ja „Väike passioon“) ning Johannese ilmutuse raamatust inspireeritud vaselõiked „Rüütel, surm ja kurat“, „Püha Hieronymus “ ja „Melanhoolia“. (Vikipeedia, 2014) Oma töös "Melanhoolia" on kunstnik kujutanud tiibadega naist sirkli ja teiste instrumentide keskel. Maali ajendas looma teaduslike tõdede tunnetamise probleem. Dürer on tegelenud ka maalimise ja joonistamise teoreetiliste probleemidega. Temalt pärinevad õpetlikud traktaadid "Mõõtmise juhend" ja "Proportsiooniõpetus". Nendes rõhutab Dürer sirkli ja joonlaua kasutamise vajalikkust joonistamise juures. Dürerit tuntakse kui kõige kuulsamat raamatu illustraatoriks, tema tööd on paljudele teadatuntud. Peale Düreri on kuulsaks saanud graafika alal ka Matthias Grünewald (mitmete tiibaltarite meister, "Isenheimi altar ".) ning Hans Holbein juunior (1497 Augsburg – 1543 London) (peamiselt portretist, kuid tegi ka usulise sisuga kompositsioone ja raamatuillustratsioone). (Tartu Descartes ’i Lütseum, s.d.)
Graafika on noor kunst , mis arenes välja maalide reprodutseerimisest 19. sajandil. Sellest ajast alates on graafika, kui iseseisev kunsti valdkond , õitsenud ning olnud pidevas arengus. Saksamaal mängis see õitsengu perioodil väga suurt tähtsust, muutudes lausa tõeliseks rahvalikuks kunstiks. Peamiselt levis puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Saksamaa renessanssiaegsele kunstile oli iseloomuks karmus, kainus ja maalähedus. Esile tõusid sellised suutegijad nagu Albrecht Dürer, Matthias Grünewald ja Hans Holbein juunior. Nad avasid inimestel silmad graafika, trüki kui ka illustreerimise osas ja mängisid suurt rolli saksa kunstikultuuris.
KASUTATUD KIRJANDUS
Vikipeedia (18.11.2014). http://et.wikipedia.org/wiki/Graafika (06.04.2015).
Rinde, A. (2012). Mulimeediumi elementide kasutamine. http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0CCMQFjAB&url=http%3A%2F%2Fwww.cs.tlu.ee%2F~rinde%2Fmm_materjal%2Fpdf%2Fmm_graafika.pdf&ei=1PkkVczjD8WZsgG3goDgBA&usg=AFQjCNF9l-krmnA6_WNJykBYOLDnOi2gfg&bvm=bv.90237346,d.bGg (06.04.2015).
Aarmaa, L. (2015). Trükitehnikad. Loengukonspekt.
Eesti Kunstiakadeemia (2015). http://www.artun.ee/erialad/graafika/erialast/ (06.04.2015).
Tartu Ülikooli raamatukogu (2015). http://www.utlib.ee/index.php?mod=old&cat=publ&sisu=sks15&charset=utf8&p=15-17saj (06.04.2015).
Kunsti portfoolio: Renessanss Saksamaal (s.d.). http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Saksa.html (06.04.2015).
Tartu Descartes’i Lütseum (s.d.). Renessanss. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.ht m (06.04.2015).