Õiguse eksami vastused (0)

1 ) Võimude kolmikjaotus (horisontaalne võimu jagunemine) :
Seadusandlik võim ( RIIGIKOGU )
Täidesaatev võim ( VABARIIGI VALITSUS, PRESIDENT , VALITSUSASUTUSED
Kohtuvõim ( 3 astmeline MAA/ HALDUSkohus , RINGKONNAkohus; RIIGIKOHUS )
2)Vabariigi Valitsus ( täidesaatev võim)
Koosneb peaministrist ( Jüri Ratas ) ja 15 ministrist. Volitused algavad riigikogu kinnitamisega. 4 aastat, nagu riigikogugi.
- viib ellu riigi sise ja välispoliitikat
- annab väljs määrusi ja korraldusi
- koordineerib valitsusasutuste tegevust
- koostab riigieelarve eelnõu
3) Riigikogu ( seadusandlik võim)
Riigikogusse võib kandideerida 21 a hääleõiguslik Eesti kodanik, 101 liiget, 4 aastat
Riigikogu juhatus koosneb riigikogu esimehest ja 2 aseesimehest .
11 ALALIST komisjoni, 6 ERIALA/ UURIMIS komisjoni
- võtab vastu seaduseid ja otsuseid
- valib Vabariigi Presidendi
- võtab vastu riigieelarve
- ratifitseerib välislepinguid
- kinnitab Presidendi ettepanekul õiguskantsleri, Riigikontrolöri, riigikohtu esimehe
4) Presidendi ülesanded saab alates 40 a. :
Valitakse 5 aastaks. (max 2x5)
- annab välja seadlusi, käskkirju
- võtab vastu välisriikidest akrediteeritud suursaadikute volikirju
- annab armu
- Kuulutab välja riigikogu poolt vastu võetud seadusi
- esindab Eestit välismaal rahvusvahelises suhtluses
- Valitsuse ettepanekul nimetab ja kutsub tagasi Eesti diplomaatilisi esindajaid
- annab riiklike autasusid ja sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid.
- määrab peaministrikandidaadi
5) Riigikontroll ( sõltumatu riigiorgan )
- kontrollib riigiasutuste ja riigiettevõtete majandustegevust ja nende tegevuste vastavust seadusele
- kontrollib riigivara kasutamis
Kontrollib KOV vara kasutamist
- esitab 1x aastas Riigikogule aruande
Riigikontrolli juhib Riigikontrolör ( Alar Karis ) Presidendi ettepanekul ja nimetab ametisse Riigikogu .Valitakse 5 aastaks
6) Õiguskantsler ( sõltumatu ametiisik )
Ülle Madise . Presidendi ettepanekul nimetab ametisse Riigikogu. 7 aastat.

• Teostab põhiseaduslikku järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu üle
  
• Teostab järelevalvet KOV-de üle Kas otsused vastavad põhiseadusele.-
  

1x aastas esineb riigikogu ees ülevaatega.
7) KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUS
KOV korraldab ja otsustab kohaliku elu tegevuse üle. KOV üksused on VALLAD ja LINNAd.
KOV organid on VALLA/LINNA VOLIKOGU ja VALLA/LINNA VALITSUS.
KOV õigusaktid MÄÄRUS, KORRALDUS, OTSUS
8) AVALIK HALDUS
Täidesaatva võimu tegevus ja tähendab avalike asjade korraldamist.
HALDUSE KANDJA -avalike asjade ajamine kõigi huvides. ALATI JURIIDILINE ISIK
Liigitatakse :

• Täidesaatva võimu asutuses
  
• Seadusliku võimu asutused
  
• Kohtuasutuses
  

Valitsusasutused ( täidesaatva võimu teostajad )- ministeerium , amet, prokuratuur, vangla
Valitsusasutuste hallatavad asutused – ( kool, museum, akadeemia)
HALDUSÕIGUS – avaliku õiguse haru, reguleerib avaliku halduse teostamist.
HALDUSORGAN – avalikke ülesandeid TÄITEV asutus või üksikisik. ( AMETID ja ASUTUSED )
Eestis haldusorganid :

• Keskhaldusorgan ( Vabariigi President, Valitsus, ministeeriumid , ametid, inspektsioonid)
  
• Kohahaldusorgan
  
• KOV organ
  

AVALIK ÕIGUSLIK ASUTUS – reeglina ei teosa avalikku võimu. ERR, raamatukogu
ASUTUSED – ametiasutus , riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutused (KOHUS, RIIGIKONTROLL, VALITSUSASUTUSED ja nende hallatavad ASUTUSED ).
9) ÕIGUS
Õigusnormide / käitumisreeglite kogum, loodud riigi poolt, vastab ühiskonna õiglustundele.
Reeglite rikkumisel võib rakendada sundi või karistada .
Loomuõigus – tekib sündides ( ka enne seda ). Nt Inimõigused
Positiivne õigus – objektiivne õigus, kirjalikult esitatud õigusnormide kogum, mille allikad on õigusaktid.
Subjekt . õigus – tuleneb objektiivsest, seotud subjektiga ( isikule ) tulenev.
ÕIGUSNORM – riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille rikkumise puhul võib rakendada sundi või karistust.
ÕIGUSSUBJEKT : 1)Füüsiline isik: ( inimene sünnist surmani)
2) Juriidiline isik : (ettevõte alates registreerimisest) – eraõiguslik AS; OÜ,MTÜ
Avalikõiguslik ( riik, KOV)
Õigusvõime – omab õigusi ja kannab kohustusi.
Teovõme – iseseisvalt teeb kehtivaid tehinguid Alates 18 -surmani.
Täielik teovõime / piiratud teovõime (0-18)
Deliktivõime – alates 14 a. isik kannab vastutust õigusrikkumise eest.
ÕIGUSE JAGUNEMINE
Eraõigus – reguleerib isikute vahelisi suhteid. (Tsiviilõigus, Tööõigus )
Avalik õigus – korraldab suhteid riigi ja isiku vahel
(Riigiõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Kriminaalõigus., Rahvusvaheline õigus )
ÕIGUSÜSTEEM ( mandri-euroopa, anglo- ameerika, islam, aafrika jne):
Õigusakt – kirjalikus vormis õigusnormide kogum
Õigusnorm – üldise iseloomuga, kohustuslik
Õigusharu – õigusnormide kogum, iseseisev osa süsteemist, reguleerib rühma üheliigilisi suhteid.
ÕIGUSAKT liigitub :
ÜLDAKT – normatiivakt e. õigust LOOV – (seadus, määrus, seadlus )
ÜKSIKAKT – mittenormatiivakt e. õigust RAKENDAV – ( käskkiri, korraldus, otsus)
JURIIDILINE FAKT : asjaolud toovad kaasa tagajärje. SÜNDMUS (ei sõltu isiku tahtest) ja TEGU ( sõltub isiku tahtest
ÕIGUSRIKKUMINE : kuritegu (karistussead), väärtegu, distsiplinaarsüütegu, tsiviilõigusrikkumine, tööõigusrikkumine.
11 ) ATS ja TLS ERINEVUSED
ATS

• AMETNIK , avalik-õiguslik juriidiline isik
  
• Avalik-õiguslik, usalduslik teenistussuhe
  
• Teenistusleping
  
• Puhkus 35 päeva
  
• Streikida ei tohi
  
• Surma korral ühekordne hüvitis 10 a palk
  
• Vaidluse puhul saab pöörduda halduskohtusse
  
• Keelenõue
  
• Teovõimeline, Eesti kodanik, vähemalt keskahridus
  
• Avalik konkurss ametikohale, katseaeg 4 kuud
  
• Palk on avalik
  

TLS

• TÖÖTAJA, eraõiguslik juriidiline isik
  
• Tööleping
  
• Võib streikida
  
• Puhkus 28 päeva
  
• Pole haridus ja keelenõuet
  
• Sisuliselt võib tööd teha 7 aastane, piiratud töö
  
• Töövaidluskomisjon + maakohus
  
• Alluvussuhe
  
• Surma korral ei ole hüvitist
  

12. TÖÖANDJA KOHUSTUSED TLS
- Tööandja peab kindlustama tööga ja andma õigeaegseid korraldusi
- Maksma töötasu kokkulepitud ajal ja kohas.
- Töötasu pangakontole
- Peab tagama töö- ja puhkeaja
- Austama privaatsust
- Tagama koolituse
- Tagama töötervishoiu ja tuleohutuse
13. TÖÖLEPINGU LÕPETAMISE TINGIMUSED
Töösuhe lõpeb üldjuhul kokkuleppega

• Tähtaja möödumine
  
• Töötaja surm
  
• Tööandja surm
  
• Ülesütlemine
  

Töölepingu võib lõpetada :

• KORRALISELT ( töötajal on igal ajal õigus – töölepingu rikkumine, ebaväärikas käitumine, töötasuga viivitamine, tööandjal peab olema põhjus – ebapiisav tööoskus,haridus, tervis teatama vähemalt 30 päeva ette, töötaja ei vaja mõjuvat põhjust )
  
• ERAKORRALISELT ( nii töötaja kui tööandja õigus, etteteatamine tööandja poolt, nii tähtajatu kui tähtajaline leping )
  

14. TÖÖTAJA – teovõimega, piiratud teovõimega füüsiline isik !
TÖÖANDJA – teovõimeline füüsiline isik, õigusvõimeline juriidiline isik ( võib olla nii avalik-õiguslik juriidiline isik, eraõiguslik)