Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika (0)

Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika
Julgeoleku katus ja vundament
Jüri Luik (endine kaitse- ja välisminister) toob näite: "Julgeolek koosneb palju­dest osadest, nagu maja koosneb vunda­mendist, seintest ja katusest. Ainult tanki­dest ei piisa selleks, et kodanikud tunnek­sid ennast turvaliselt." Luige sõnul on tan­kid viimane, kõige raskem võimalus oma kodumaa kaitsmiseks. Piltlikult öeldes on NATO nagu meie julgeoleku katus, Eu­roopa Liit on meie julgeoleku vundament. NATOga liitumine laiendab USA sõjalise kaitse ka Eestile. Ent liitlased NATOst eeldavad, et me ka­sutame ära ka kõik mittesõjalised võimalu­sed oma julgeoleku tugevdamiseks.
" Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab , et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud män­gu panema ," toonitab Luik.
Seepärast peetakse NATOs õigeks, et Eesti liitus oma julgeolekuriskide vähen­damiseks ka Euroopa Liiduga.

Riigikaitse alusdokumendid

Vastavalt Rahuaja riigikaitse seadusele on riigikaitse põhikavad:

• Eesti julgeolekupoliitika alused
  
• Eesti riigikaitse strateegia
  
• Sõjalise kaitse arengukava
  
• Sõjalise kaitse tegevuskava ja Kaitsetegevuse operatiivkava
  

Allikad: Riigikaitse õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. Kaitseministeerium, Tallinn 2006.

Allikas: http://www.eesti.ee/est/teemad/riigikaitse/riigikaitselised_ohud/riigikaitselised_ohud_1/

Rahvusvaheline koostöö

Rahvusvaheline kaitsealane koostöö toimub mitmes erinevas raamistikus, milleks on kahe- ja mitmepoolsetel suhetel põhinev koostöö, regionaalne koostöö ning koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide egiidi all.
Eelkõige majandusühendusena toiminud Euroopa Liidust on kujunenud ka poliitiline liit. Euroopa Liidu lepingus on sätestatud “ühine välis- ja julgeolekupoliitika”, mille peamisteks eesmärkideks on tagada Euroopa Liidu iseseisvus , julgeolek ning ühised väärtused, samuti rahvusvaheline julgeolek ja koostöövõimelisus ning demokraatia, õigusriikluse ja inimõiguste kaitse. Euroopa Liidu konfliktide ennetamine ja kriiside reguleerimine toimub humanitaar- ja päästeoperatsioonide, rahuvalveoperatsioonide, kriiside ennetamise ja tõkestamise kaudu. Euroopa kollektiivse sõjalise kaitse eest jääb vastutama NATO. Seega on Euroopa Liidul ja NATO-l üksteist täiendavad ülesanded.
NATO on struktuur, mille kaudu liikmed teostavad oma julgeolekualaseid eesmärke. Tegemist on valitsustevahelise organisatsiooniga, mille liikmesmaad säilitavad täielikult oma suveräänsuse ja iseseisvuse ning mis toimib foorumina, kus liikmesriigid omavahel konsulteerivad ja võtavad vastu otsuseid nende julgeolekut puudutavates küsimustes.
Allikas: http://www.eesti.ee/est/riik/valissuhted_ja_valislepingud/

Välissuhted

Välissuhtlemine
Eesti suhtlemist teiste rahvusvahelise õiguse subjektiga nimetatakse välissuhtlemiseks. Välissuhtlemine võib toimuda nii Eesti osalemisena rahvusvahelises õigusloomes kui ka igapäevase operatiivse tegevusena riikidevaheliste suhete korraldamisel läbirääkimiste ja kirjavahetuse teel.
Välissuhtlemist korraldavad välissuhtlemise organid - Riigikogu, Vabariigi President , Vabariigi Valitsus, Välisministeerium ja muud ministeeriumid oma valitsemisala piirides.
Vastavad rahvusvahelise õiguse normid muutuvad Eesti õigussüsteemi normideks rahvusvahelise lepingutega ühinemise või nende ratifitseerimise teel.
Allikas: http://nato.ee/et/riigikaitse-alusdokumendid
Eesti julgeolekupoliitika alused
Julgeolekupoliitika alused määravad Eesti huvisid ning rahvusvahelise ja riigisisese julgeolekukeskkonna riske arvesse võttes kindlaks julgeolekupoliitika eesmärgid, põhimõtted ja tegevussuunad.
Riigikogu kiitis 12. mail 2010 heaks uued Eesti julgeolekupoliitika alused.
Eesti riigikaitse strateegia
Riigikaitse strateegia tugineb „Eesti julgeolekupoliitika alustele“ ning see on alus riigikaitse detailsemaks planeerimiseks.
Valitsus kinnitas Riigikaitse strateegia 2010. aasta lõpus. Strateegia kohaselt on riigi kaitsmine kõikide olulisemate Eesti riigiasutuste ülesanne. See määratleb riigikaitse peamiste tegevussuundadena lisaks sõjalisele kaitsele ka tsiviilsektori toetuse sõjalisele kaitsele, rahvusvahelise tegevuse, sisejulgeoleku tagamise, ühiskonna elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamise ning psühholoogilise kaitse.
Strateegia lähtub põhimõttest, et kõik asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna eest sõjaajal, peavad nende eest vastutama ka rahuajal.
Sõjalise kaitse arengukava
Sõjalise kaitse arengukava määrab sõjalise kaitse strateegilise kava alusel kaitsevõime tõstmise prioriteetsed suunad ja võimenõuded, samuti sõjalise riigikaitse pikaajalised arendusprogrammid ja üldised ressursipiirangud kaitseväe ja Kaitseliidu ülesehituse väljatöötamisel.
Sõjalise kaitse arengukava kehtestab kaitseministri ettepanekul korraldusega Vabariigi Valitsus kümneks aastaks ja see vaadatakse üle kaitseministri ettepanekul igal neljandal aastal.
Sõjalise kaitse arengukava võeti vastu 2009. aasta jaanuaris.
Sõjalise kaitse tegevuskava
Sõjalise kaitse tegevuskava määrab korralduslikust otstarbekusest lähtuvad ressurssidega tagatud meetmed sõjalise kaitse arengukava elluviimiseks riigieelarve seaduse alusel koostatavate arengukavade sisunõuete alusel.
  
Kaitsetegevuse operatiivkava
Kaitsetegevuse operatiivkava kirjeldab sõjalise riigikaitse ülesannete täitmist olemasolevate sõjaliste võimetega vastavalt Sõjalise kaitse strateegilises kavas püstitatud eesmärkidele.
EESTI JULGEOLEKUPOLIITIKA ALUSED
Julgeolekupoliitika aluste uuendamise algatamisel 2009. aastal lähtus Vabariigi Valitsus vajadustest koostada JPA 2010 NATO ning EL liikmena omandatud kogemuste põhjal, samuti julgeolekukeskkonna arengu tõttu.
Julgeolekupoliitika eesmärk
Julgeolekupoliitika eesmärk - kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus , põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus – tuleneb põhiseadusest.
Julgeolekupoliitika eesmärk ja põhimõtted loovad raamistiku julgeolekukeskkonna hindamiseks ning julgeoleku tagamiseks vajalike tegevussuundade määramiseks.
Julgeolekupoliitikaga hõlmatava ulatus on ajas muutuv.
Tuginedes avarale julgeolekukäsitlusele keskendub JPA 2010 riigi tegevuse valdkondadele, mis otseselt kindlustavad julgeolekut. Julgeolekupoliitika loob eeldused ühiskonna järjepidevaks arenguks ning rahva heaoluks. Teisi valdkondi (nt majandus-, sotsiaal-, rahvastiku- ja tervishoiupoliitika), millel on kokkupuude julgeolekupoliitikaga, ei käsitata tervikuna julgeolekupoliitika osana .
Julgeolekupoliitika põhimõtted
JPA 2010 üks olulisemaid põhimõtteid on avar julgeolekukäsitlus, mille kohaselt julgeolekupoliitika arvestab kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid tegureid, olenemata nende tekkeallikast või -kohast, ning julgeolekupoliitika teostamine hõlmab kõiki julgeoleku tagamiseks olulisi valdkondi. Seetõttu käsitleb JPA 2010 ka nende valdkondade julgeolekuaspekte, mida tavapäraselt julgeolekupoliitikaga ei seostata (nt ühiskonna sidusus, rahvatervis, keskkonnaturvalisus).
Eesti julgeolekupoliitika on suunatud ohte ennetavale tegevusele ning julgeolekuohtude ilmnemisel nendele paindlikule reageerimisele. JPA 2010 hõlmab riigi terviklikku tegevust julgeoleku kindlustamisel ning rõhutab ametkondade tegevuse koordineerimise ja kõikide vahendite kaasamise vajadust.
JPA 2010-s viidatud liitlased on NATO ja EL liikmed. Partnerid on kõik teised riigid, kellega Eesti teeb julgeoleku kindlustamise eesmärgil koostööd. Eesti mõistab enda ja liitlaste julgeolekut jagamatuna, st meie liitlasi mõjutavad arengud mõjutavad meid otseselt ning ka vastupidi, mistõttu on vältimatu teha julgeoleku tagamiseks koostööd.
Esile on toodud kodanikuühiskonna kaasamise põhimõte – riik toetab kodanikuaktiivsust julgeoleku kindlustamisel ja turvalisuse suurendamisel.
Julgeolekukeskkonna hinnang
Julgeolekukeskkonda on vaadeldud globaalsel, Euro-Atlandi ja Eesti tasandil, võimaldades nii ühtselt kolme tasandi väljatoomisega ilmestada eri arengute mõju.
Eesti julgeolek on lahutamatult seotud maailmas toimuvaga. JPA 2010-s on varasemaga võrreldes rohkem esile toodud suundumusteks üleilmastumine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate areng ja levik, uute jõukeskuste kerkimine ning sellega kaasnevad muudatused, valitsemisvõimetud ja autoritaarsed riigid, konfliktid ressursside pärast, kliimamuutus ning rändevood. Need suundumused mõjutavad globaalsete seoste tõttu Eesti julgeolekut. Näiteks valitsemisvõimetu Somaalia on pinnas ulatuslikule piraatlusele, mistõttu NATO ja EL osalevad rahvusvahelises piraatlusevastases tegevuses.
Euro-Atlandi julgeolekukeskkonda kirjeldav alapeatükk analüüsib võimalusi kindlustada julgeolekut NATO ja EL tegevuse kaudu. Lähtudes Eesti enam kui viieaastasest liikmesuse kogemusest nendes organisatsioonides, on analüüs võrreldes kehtivate julgeolekupoliitika alustega eriti EL puhul mahukam. Lisaks on esile toodud Põhjamaade ja Balti riikide süvenev koostöö. Käsitletud on Venemaa suundumusi ning suhteid EL ja NATO-ga. 2008. aastal toimunud sõda Gruusias näitas, et Venemaa on valmis oma huvide teostamiseks kasutama sõjalist jõudu ka väljaspool oma territooriumi, mis kahtlemata on avaldanud mõju Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule.
Eestit otsesemalt mõjutavaid arenguid hinnatakse rahvusvahelise julgeolekukeskkonna kontekstis. Asjakohases alapeatükis on vaadeldud sõjalise rünnaku ning välise surve ohtu, energia- ja küberjulgeolekut ning majanduse toimimist mõjutavaid faktoreid, ühiskonna sidusust tugevdavaid ja nõrgestavaid tegureid ning riigi julgeolekut otseselt mõjutavat kuritegevust, samuti ka keskkonnaturvalisust ja rahvatervist mõjutavaid arenguid.
Võrreldes kehtivate julgeolekupoliitika alustega käsitleb JPA 2010 ohte rohkem põimununa ja julgeoleku mõõtme ilmnemist enamates valdkondades. Julgeolekukeskkonna hinnangust järeldub, et maailm on muutunud ennustamatumaks ning julgeolekuohud mitmekesisemaks, kuid Eesti julgeolek on NATO ja EL liikmena kindlustunud.
Julgeolekupoliitika tegevussuunad
JPA 2010 kolmandas peatükis sõnastatakse julgeolekupoliitika tegevussuunad, mis sätestavad valdkonniti tegevuste eesmärgi ning üldsuunised. Tegevussuundade peatükk jaguneb neljaks alapeatükiks: välispoliitika, kaitsepoliitika , turvalisuspoliitika ning ühiskonna toimepidevus ja sidusus.
Välispoliitika
Eesti rakendab välispoliitikat oma rahvusvahelise seisundi ja julgeoleku kindlustamiseks.
Peamised välispoliitika tegevussuunad on sarnased seni julgeolekupoliitika alustes sätestatuga: tegevus NATO-s, Euroopa Liidus, kahe- ja mitmepoolsete suhete arendamine, kriisiohje ja relvastuskontroll, aga ka inimõiguste ja demokraatlike väärtuste edendamine.
Konfliktide ennetamise ja kriisiohje puhul on uudsena välja toodud kõikehõlmav lähenemisviis – kriisiohjel peavad sõjaline panus, tsiviilvahendid ning arenguabi vajadusel üksteist täiendama, selle näiteks on Eesti tegevus Afganistanis . Arengukoostöö ja kaitsealase abikäepoliitika alal on Eesti partneriteks eelkõige riigid, mis soovivad Eesti kogemusest õppida ning edendada demokraatlikku ühiskonnakorraldust. Nii on paljude Eesti arengukoostöö projektidega toetatud EL idanaabreid ( Ukraina , Moldova, Gruusia ).
Kaitsepoliitika
Kaitsepoliitika hõlmab kogu riigikaitse kavandamist ja elluviimist. Riigikaitset mõistetakse laiemana kui üksnes sõjaline kaitse – see hõlmab riigistruktuuride ja rahva kõiki võimalusi riigi julgeoleku tagamiseks Eesti-vastase sõjalise iseloomuga tegevuse korral. Riigikaitse osadena toimivad peale sõjalise kaitse ka tsiviilsektori toetus, sisejulgeoleku tagamine, välistoetuse leidmine, elutähtsate teenuste toimepidevus ja psühholoogiline kaitse.
Eesti sõjaline kaitse tugineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ning NATO kollektiivkaitsel.
Eesti sõjaline kaitsmine on kavandatud Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 operatsioonina.
Kollektiivkaitse tugevdamisel rõhutab JPA 2010 NATO nähtavuse, usutavuse ja võimekuse vajadust. NATO ümberkujundusprotsessis toetab Eesti piisavate sõjaliste võimete arendamist kõigi NATO ülesannete täitmiseks.
Sõjaliste võimete kasutamist kajastatakse ka välispoliitika valdkonnas kriisiohje või kaitsealase abikäepoliitika vahendina. Lisaks on kaitsekoostööl oluline roll kahe- ja mitmepoolsete suhete arendamisel.
Turvalisuspoliitika
Turvalisuspoliitika tegevussuundades on kajastatud sisejulgeoleku valdkonnad, millel on vahetu seos riigi julgeoleku tagamisega: põhiseadusliku korra kaitse, hädaolukordadega tegelemine ja tagajärgede leevendamine, välispiiri valve, terrorismi-, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ning korruptsioonivastane võitlus.
Ühiskonna toimepidevus ja sidusus
Alapeatükk koondab valdkondi, mis kindlustavad riigi valmidust säilitada riigi ja elanikkonna jaoks esmatähtsad funktsioonid või tugevdavad ühiskonna sidusust, et parandada võimet julgeolekuohtudega toime tulla. Elutähtsate teenuste toimepidevus, elektrooniline side, küber- ja energiajulgeolek , transpordi infrastruktuur , finantssüsteemi ja keskkonnaturvalisus, ühtlane regionaalne areng, lõimumine, psühholoogiline ja rahvatervise kaitse on valdkonnad, mille teatud julgeolekualaseid aspekte käsitletakse julgeolekupoliitika alustes.
Allikas: Eesti Otsus - Ajakiri Eesti liitumisest Euroopa Liiduga
Lihtne kindlustuspoliis
Olgu sajand milline tahes, Venemaa jääb Venemaaks.
Euroopa Liit on meie kindlustuspoliis, mille sisu on lihtsamast lihtsam. Euroopa Liit on Venemaa jaoks kaubanduspartnerina kõige tähtsam välispartner, seetõttu võib Venemaa enda­le teatava piirini lubada tüli NATO-ga, Eu­roopa Liiduga aga mitte kunagi.
Kokkuvõte
Eestis on levinud väärarusaam, et sõna "julgeolek" tähendab ainult sõjalist kaitset. Kuid tänapäeva maailmas tähendab julgeoleku tagamine kõikide nende riskide vältimist, mis võivad ohustada Ees­ti inimese heaolu ja rahulikku elu.
Nende julgeolekuriski­de vältimisel pole Eestil abi oodata NATOlt, vaid Euroopa Liidult. Just Euroopa Liit toetab rahaliselt idapiiri kindlustamist ning arendab politseikoostööd ja nõuab Venemaalt keskkonnaohtlike tankerite keelustamist Lääne­merel. NATO neil teemadel kaasa ei räägi.
Jüri Luik võtab oma jutu lühidalt kokku: "Eesti jul­geoleku tagamiseks on NATO ja Euroopa liit lihtsalt sama mündi kaks erinevat külge."