Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika
Julgeoleku katus ja vundament
Jüri Luik (endine kaitse- ja välisminister) toob näite: "Julgeolek
koosneb palju­dest osadest, nagu maja koosneb vunda­mendist,
seintest ja katusest. Ainult tanki­dest ei piisa selleks, et
kodanikud tunnek­sid ennast turvaliselt." Luige sõnul on
tan­kid viimane, kõige raskem võimalus oma kodumaa kaitsmiseks.
Piltlikult öeldes on NATO nagu meie julgeoleku katus, Eu­roopa
Liit on meie julgeoleku vundament. NATOga liitumine laiendab USA
sõjalise kaitse ka Eestile. Ent liitlased NATOst eeldavad, et me
ka­sutame ära ka kõik mittesõjalised võimalu­sed oma
julgeoleku tugevdamiseks.
" Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab , et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe
oma poiste elud män­gu panema ," toonitab Luik.

Seepärast peetakse NATOs õigeks, et Eesti liitus oma
julgeolekuriskide vähen­damiseks ka Euroopa Liiduga.


Riigikaitse
alusdokumendid


Vastavalt Rahuaja riigikaitse seadusele on riigikaitse põhikavad:
  • Eesti julgeolekupoliitika alused
  • Eesti riigikaitse strateegia
  • Sõjalise kaitse arengukava
  • Sõjalise kaitse tegevuskava ja Kaitsetegevuse operatiivkava

Allikad: Riigikaitse õpik gümnaasiumidele ja
kutseõppeasutustele. Kaitseministeerium, Tallinn 2006.

Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika #1 Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika #2 Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika #3 Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika #4 Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tavira tavira Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
doc

NATO referaat

Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus

Ajalugu
thumbnail
53
docx

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse; 2) rahandus- või eelarvekavale, -programmile ja -strateegiale; 3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 2004­2006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek

Õiguskaitseasutuste süsteem
thumbnail
13
doc

NATO

kirjutades jagama teistegakollektiivset kaitse riske ja kohustusi ja ka sellest tulenevaid hüsvisi. Tänases tegevuses lähtub NATO nii alusaktidest kui ka NATO Strateegilisest Kontseptsioonis kirjeldatud juhistest. NATO Strateegilise Kontseptsiooni täpsustavaks dokumendiks on Kõikehõlmav Poliitiline Juhis. Täpsemalt on see siis detailseim strateegiline juhis,millega on tagatud 10-15 aastat Allinssi prioriteedid. Eesti maavägede kasutavuse initsiatiivi seisukohalt,et kõik maaväeüksused oleksid jätkusuutlikumad ja ka ümberpaigutavamad on vägagi kasulik ja lisaks kõigele toetab see initsiatiiv sõjaliste võimate loomist.Ja see juba annab võimaluse ka Eestil panustada NATO julgeoleku süsteemi.See tähendaks meile osalemist nii rahutagamisoeratsioonidel (nt.Kosovos),kui ka kaugemal(Iraak,Afganistaan).See oleks meile lausa rahvuslik huvi,sest

Ajalugu
thumbnail
13
doc

NATO

1991 ­ NATO Rooma tippkohtumine ja PõhjaAtlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC) loomine. NACCist saab struktuur, mille kaudu saab alustada koostööd Kesk ja IdaEuroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on NACCi asutajaliige. 1994 jaanuar ­ Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace, PfP), Eestile esitatakse kutse programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga. 1995 jaanuar ­ NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millesse lülitub ka Eesti. 1996 ­ Eesti alustab NATOga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne Dialoog Liitumisküsimustes (Intensified Dialogue on the Questions of Membership). 1997 mai ­ Portugalis NATO ja partnerite välisministrite kohtumisel pannakse alus EuroAtlandi

Riigikaitse
thumbnail
13
doc

Soome välis - ja julgeolekupoliitika

SOOME VABARIIGI VÄLIS ­ ja JULGEOLEKUPOLIITIKA Kirjatöö Sissejuhatus Otsustasin kirjutada Soome Vabariigi välis ­ja julgeolekupoliitikast, sest Soome on meie naa- berriik ning meil on ka osaliselt sarnane ajalugu. Välis ­ja julgeolekupoliitika on omavahel ti- hedalt seotud ja nad suuresti sõltuvad teineteisest. Kirjatöö esimeses pooles toon ma välja Soome Vabariigi välis ­ja julgeolekupoliitika täht- samad aspektid, suunad ja ka teostajad. Samuti kirjeldan, milline on Soome julgeolekukesk- kond, kaitselahendus ning ka osalus ülemaailmses kriisireguleerimises. Veel kirjutan Soome julgeoleku ­ja kaitsealasest koostööst teiste riikide ja organisatsioonidega. Töö teises pooles kirjeldan Soome suhteid kolme maailma juhtivama suurvõimuga nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsin, miks

Võrdlev välispoliitika
thumbnail
6
docx

Sisejulgeoleku koht Euroopa Liidu julgeolekusüsteemis2

Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledz ,,,,,,, SISEJULGEOLEKU KOHT EUROOPA LIIDU JULGEOLEKUSÜSTEEMIS Referaat Juhendaja: pv- mjr Heiki Suomalainen Muraste 2012 SISSEJUHATUS Euroopa Liit on juba pikkaaega loonud vabadust ja turvalisust. Eesti kuulub Euroopa Liitu ning eurooplastena on meil õigus elada, õppida või töötada kõikjal Euroopa riikides. Euroopa Liidu kodanike jaoks on julgeolek väga oluline teema, võiks öelda, et isegi prioriteet number üks. Sisejulgeoleku koht Euroopa Liidu julgeoleku süsteemis omab väga suurt tähtsust ja vajab olulist tähelepanu. (Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia 2010:7-9) Meie demokraatia kvaliteet ja üldsuse usaldus liidu suhtes sõltub suurel määral suutlikkusest tagada julgeolek ja stabiilsus. Kuritegevust jätkub igale poole, põhilisemad kuritegevus

Ühiskond
thumbnail
14
docx

Osce üro nato

Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli avaldatud Atlandi Harta (Atlantic Charter ), mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevates põhimõtetest. Atlandi Harta seisukohtadega ühinesid 1. jaanuaril 1942 26 riiki (nende hulgas Nõukogude Liit, Hiina, Austraalia, India, Kanada ja Norra), allkirjastades Washingtonis Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni (United Nations Declaration), mis oli ka väljendi Ühinenud Rahvad esmakordne kasutamine. Uue organisatsiooni loomine pandi selgesõnaliselt paika 1943. a oktoobris Moskvas, kui USA ja Suurbritannia koos Hiina ja Nõukogude Liiduga allkirjastasid Üldise Julgeoleku Deklaratsiooni. Olulisimateks läbirääkimisteks loodava

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
19
rtf

NATO

................... 1.Mis on NATO?..................................................... 1.1. Alliansi taust......................................................................................... 1.2. Kuidas NATO töötab............................................................................. 1.3. Julgeoleku ülesehitamine partnerluse kaudu........................................ 1.4. NATO laienemine................................................................................. 1.5. Eesti ja NATO....................................................................................... 1.6. Eestlaste arvamus liitumisest................................................................ 1.7. Eesti osalus rahuoperatsioonides.......................................................... 1.8. Rahvusvaheline kaitsealane koostöö..................................................... 2.Uurimise etapid.................................................... 2.1. Esimene grupp.......................

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun