George Berkeley (0)

George Berkeley  oli iiri teoloog ja filosoof . Ta oli äärmuslik empirist ja väitis, et pole võimalik tõestada materiaalse maailma olemasolu.
George Berkeley sündis 12. märtsil 1685. aastal Iirimaal Thomastownis pere vanima lapsena. Algselt õppis ta Kilkenny Kolledzis ning 1700. aastal, vaid 15. aastasena, asus õppima Dublinisse Trinity Kolledzisse, mille magistriõpingud lõpetas Berkeley 1707. aastal. Kaks aastat pärast seda, avaldas Berkeley oma esimese tuntuma teose „Visiooni uus teooria“. 1710. avaldas ta „traktaadi inimtunnetuse alustest“ ( Treatise Concerning the Principles of Human Knowledge ), millele ilmus 1713. aastal järg „Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel“. Aastad 1714- 1722 veetis Berkeley erinevates Euroopa riikides ning 1728- 1731 Ameerikas. 1734 määrati ta Iirimaal Cloyne` piiskopiks, kellena veetis oma ülejäänud elu. Berkeley suri 14. jaanuaril 1753. südameinfarkti.
Berkeley eitas mateeriat (materiaalse maailma olemasolu), lähtudes seejuures Locke'i arusaamast, et vahetult saame tajuda vaid ideesid:
"Igaühele, kes vaatleb inimtunnetuse objekte, on selge, et need on kas sellised ideed, mis on tõeliselt meeltega tajutavad , või ideed, mis me saame emotsioone ja mõistuse tegevust vaadeldes, või siis ideed, mille moodustavad mälu ja kujutlusvõime või lõpuks ideed, mis tekivad nimetatud ideede ühendamise, jagamise või lihtsalt ettekujutamise teel. Nägemise abil moodustan ma ideed valgusest ja värvidest, nende erinevaist astmeist ja liikidest. Kompimise abil tajun ma kõva ja pehmet, sooja ja külma, liikumist ja vastupanu. Haistmine annab mulle lõhnad, maitsmine maitsmisaistingu, kuulmine helid kogu nende mitmekesisuses. Kuna erinevaid ideid vaadeldakse üheskoos, siis tähistatakse neid ühise nimega ning peetakse neid mingiks asjaks. Näiteks kui vaadeldakse ühendatuna teatavat värvi, maitset , lõhna, vormi, konsistentsi, siis tunnistatakse see asjaks ja tähistatakse sõnaga õun; teised ideede kogumid moodustavad kivi, puu, raamatu jms meelelised asjad, mis vastavalt sellele, kas nad on meeldivad või ebameeldivad, kutsuvad esile vaenu , rõõmu, mure jne."
Vahetult tajutakse vaid ideesid, ideed aga ei saa eksisteerida väljaspool hinge. Asjade (ideede kogumite) olemasolu seisneb nende tajutavuses. See seisukoht ongi tuntuks saanud ladina keele vahendusel: esse est percipi ( ehk `olemas olla tähendab olla tajutav'). Tähendab, majad, mäed jne on olemas ainult selles mõttes, et neid tajutakse või on võimalik tajuda. 
Berkeley suunas oma filosoofia metafüüsikute vastu, kes loovad oma kujutlustes maailma asju, mida seal ei ole. Ta materdas metafüüsikat keelefilosoofia vahenditega, öeldes et:
1. Inimesed kasutavad sageli selliseid keelelisi väljendid, millel puudub konkreetne sisu.
2. Me ei valitse oma keelt, vaid meile on omane langeda ebamäärasuse küüsi ja ajada intellektuaalset loba.
3. Tegelikult ei pruugi mingit nähtust või asja olemaski olla, mida mingi mõiste tähistab.
Berkeley põhimõtted
Tema põhiväide on, et iga üksik objekt on vaid idee meie endi meeltes, iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Näiteks õunal on erinevad omadused, kuid pole olemas sellist asja nagu "õunsus". Kui võtta õunalt ära kõik tema omadused, mis võivad esineda ka teistel puuviljadel, siis ei jää midagi järgi. Seepärast pole midagi materiaalset olemas.

• Kõikide objektide omadusi tuleb vaadelda lähtudes nende suhtest subjektiga, kes neid tajub .
  
• Kõikide omaduste algupära on vaimne, ka "materiaalsuse" oma.
  
• Kõikide asjade kõik omadused ilma eranditeta ongi tegelikult vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest.
  
• Olemas olla tähendab tajuda (hingede puhul) või olla tajutav (asjade puhul).
  
• Reaalsus on Berkeley arvates vaimne – ta koosneb ideedest, mis on omavahelises seoses loodusseadustega.
  
• Loodusseadustest saame teada kogemuse kaudu, mis õpetab, et selliste ideedega kaasnevad just tavaliselt sellised ideed.
  
• Seega on olemas looduslik kord, mis puudutab ideede vahelisi suhteid.
  
• Neid suhteid – ideede vahelisi suhteid – uurib aga teadus.
  
• Berkeley ei eita teaduse saavutusi, sest teadus aitab kirjeldada ideede vahelisi suhteid. Selliselt tuleb Berkeley arvates ka teadust mõista (ideede vaheliste suhete kirjeldusena).