Tartu Tamme gümnaasium Spordivigastused Henri Jeret 11c Tartu 2010 Sisukord Spordivigastuste üldiseloomustus ............................................................. lk 3 1 Nahavigastused ...............................
Referaat Mustvee Gümnaasium Spordivigastused 2009 Ülekoormusvigastused Kehalise töövõime kasvu aluseks on treeningute ajastamine adaptatsiooniperioodil aset leidva superkompensatsiooni faasi. Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumisperiood mitteküllaldane,siis tekib väsimuse ülekuhjumine organismis.Selle järel kujuneb välja ülekoormussündroom. Niisugust väsimust iseloomustavad üle kahe nädala kestev "sportliku vormi"
Spordivigastused Maret Kaldmäe UURIMUSKÜSIMUSED JA HÜPOTEES Uurimusküsimused olid järgmised: · Milliseid spordivigastusi teavad inimesed kõige rohkem? · Kui paljud inimesed on spordivigastustega kokku puutunud? Hüpotees: · Püstitati hüpotees: noorte(15-22) teadmine sporditraumadest ja nendega kokkupuutumisest. OLULISUS JA PROBLEEMI SELGITUS Olulisus: Noored teaksid, mis on spordivigastused. Milliseid spordivigastusi on üldiselt olemas? Miks spordivigastused tekivad? Probleemi selgitus: Noored teavad, mis on spordivigastused. Enamik noortest teavad, milliseid spordivigastusi on olemas. Pooled küsimustikule vastajatest teavad, miks spordivigastused tekivad. VALIM JA METOODIKA · Viidi läbi veebipõhisel küsitlusel. · Uuring toimus 5-7. novembril 2013 aastal. Küsitlusele vastasid kokku 24 inimest. · Küsimusi oli kokku 5. Oli kaks vastus, mida sai ise märkida ning oli üks vastus, mida sai ise kirjutada vabavastusena
ning valuretseptorid saavad leevendust. Need kaks eelpool nimetatud toimet kiirendavad organismi paranemisprotsessi, mida inimene tunneb läbi valu kadumise ja kergenduse. [4] Lisaks aitab kinesioteip alandada turseid ja valu, võimaldades nii säilitada keha normaalse liikuvuse. Näidustused ja vastunäidustused Kinesioteipi aitab järgmiste näidustuste korral: · Spordifüsioteraapia ja spordivigastused · Liigeste nihestused · Lihaste rebendid · Istmikunärvivalu · Kaelavalu · Õlavalu · Peavalu · Operatsiooni- ja traumajärgne taastusravi · Ortopeedia · Sisehaigused · Neuroloogia · Lümfoloogia
• Puhkus • Ravimid • Teipimine • Treenimine • Spordimassaaš • Põlvetugi • Kõnnaku analüüs • Operatsioon DIAGNOOSIMINE HÜPPAJA PÕLV JOOKSJA PÕLV ■Kliinilised ■Kliinilised sümptomid sümptomid ■Röntgenuuring ■Röntgenuuring ■Ultraheliuuring ■Sonograafia ■MRT ■MRT KASUTATUD ALLIKAD ■ https://www.sportsinjuryclinic.net/sport-injuries/knee-pain/anterior-kne e-pain/jumpers-knee#causes ■ http://www.spordivigastused.ee/spordivigastused/polveliigese-piirkonn a-vigastused/huppaja-polv ■ http://ajakirisport.ee/2020/07/11/polvevigastused-ja-nende-ravi/
Esmaabi enamlevinud traumade korral Enamlevinud spordivigastused on erinevad nahavigastused (haavad), põrutused, nikastused, nihestused ja luumurrud. Esmaabi andes peavad käed kas olema alati pestud või desinfitseeritud või siis peaks kasutama vastavaid kummikindaid. Tugevasti määrdunud marrastuste puhul peab kõigepealt puhastama kohta külma voolava veega ning seejärel tuleb tupsutada desinfitseeriva vahendiga nagu näiteks Asept, Gutasept või siis ka Burnshield. Marrastusi tavaliselt ei pea kinni siduma.
Uurimus on läbi viidud Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilaste ja kahe korvpallimeeskonna hulgas, sest sageli tekivad treenides traumad. Nende põhjusteks võivad olla mitteteadmatus, kuidas ennast treeningutel hoida ja kaitsta, et vigastusi ei tekiks. Töös tutvustatakse, missuguseid spordivigastusi esineb ja millest nad võivad tingitud olla. Töö autor on eesmärgiks seadnud küsimuste kaudu teada saada: · millises vanuses esineb kõige rohkem spordivigastusi · kuidas spordivigastused tekivad · mida oleks vaja teha, et spordivigastusi ära hoida või ennetada · kuidas on võimalik vigastusi ennetada, mis tekivad treeningu käigus või võistlustel · milliseid vigastusi esineb kõige rohkem sporti tehes · kas kasutatakse spetsiaalseid vahendeid, et vigastusi ei tekiks Selleks, et nendele küsimustele vastuseid saada, on töö autor koostanud küsimustiku Lüganuse Keskkooli gümnaasiumilastele ning Rakvere Tarvase ja Tallinna Kalevi
• Õppekeel: eesti keel (Tallinnas), vene keel (Kohtla-Järvel) • Lapsehoidja (erilise ja erivajadusega lapse hoidmine): keskhariduse baasil. • Nominaalne õppeaeg: 1 aasta. Õppekeel: eesti keel. • Õpe toimub Tallinnas. • Õpe on tasuta. • Tartu Tervishoiu Kõrgkool • Erakorralise meditsiini tehnik ja hooldaja Täiendkoolitused • Koolitused.ee portaalis on võimalik leida meditsiini töötajatele veel täiendavaid koolitusi. • NT: Tervislik taastumine spordis. Spordivigastused, nende ennetamine ja ravi • Hind: 0.00 € • Kestus: 1 päev • Koht: Tallinn, Tondi 8a • Koolitaja: Krautmani Massaazi- ja Terviseakadeemia • Töötamine traumaga • Hind: 0.00 € • Kestus: 21.-23. novembril 2014 • Koht: Tallinn • Koolitaja: Transpersonaalse psühholoogia ja hüpnoteraapia erakool Terviklik Mina Elukestva õppe motivatsioon • Elukestva õppimise peamisteks motivaatoriteks on suurem töö ja endaga rahulolu,helgemad
vähevõitu oli kiirust ja jõudu. Heino Lipu ja Uno Palu saavutused ergutasid meil kümnevõistluse harrastust. Heino Tiik suutis 1960.a. ületada Lipu punktisumma ja tasavägiselt konkureerida Paluga. Rida noori hakkas mitmevõistluses silma juba koolipõlves. Edukaim neist oli Rein Aun, kes võitis XIX olümpiamängudel Mexicos ja ületas tänapäeva punktitabeli järgi esimesena NSV Liidus 8000 punkti piiri. Rein Aun oli ühtlaselt tugev kõigil aladel. Kahjuks ei võimaldanud spordivigastused ja püsimatu iseloom tal oma võimete laeni jõuda. Head traditsioonid, küllaldased võistlemisvõimalused, ühtlustatud treeningumetoodika, asjatundlik ja innukas treenerite kaader ning tihedad sidemed üleliidulise ja rahvusvahelise mitmevõistlusega on meie kümnevõistlejate edu peamine alus. Eesti kümnevõistluse legendid on peale Aleksander Klumbergi veel Hans-Heinrich Sievert, Heino Lipp, Toomas Berendsen, Tõnu Kaukis, Valter Külvet.
kehaline areng, ettevalmistuse tase(kehaline, vaimne, emotsionaalne jt); kasutatavate kehaliste harjutuste iseloom: uudsus, keerukus, tehniline struktuur, mõju organismile jm; välistingimused: töö-, õppe-, olme- ja puhkereźiim, kliimatingimused, inventar, hügieenilised tingimused, suhted kollektiiviga, kõrvaliste isikute mõju jm. Kehaliste harjutuste mõju spetsiifilisus tagatakse kindlate treeningmeetoditega. Tüüpilised spordivigastused ja esmaabi Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus
Mujal maailmas on laserravi väga populaarne, ning seda just tänu organismi loomuliku paranemisvõime kiirendamisele, uskumatult laiahaardelistele võimalustele ning kõrvalmõjude puudumisele. Laserravi stimuleerib loomulikku tervenemisprotsessi kõikides etappides: - tõstes üldist immuunsussüsteemi; - stimuleerides rakkude proliferatsiooni; - kiirendades vereringet; - suurendades kollageeni moodustamist; - leevendades valu; - suurendades ATP tootmist rakus. Näidustused: - spordivigastused; - valu vaigistav efekt; - haava paranemine krooniliste näidustuste puhul lamatised, jalgade haavad jne. - külmavillid, akne, psoriaas, ekseem ja muud välis naha probleemid; - peale operatsiooni haavade kiiremaks paranemiseks; - artriit vähendab valu 80-90%; - karpaalkanali sündroom; - suurenenud vastupidavus, kui kasutada ENNE spordivõistlusi. Laserravi tulemused: - vähendab spordivigastuste turseid ning raviaega; - leevendab lihaspingeid ja lihasvalu täielikult;
Sissejuhatus Suur osa inimesi teeb trenni harrastuskorras ja omal käel, see aga võib viia spordivigastuste tekkeni. Harrastussportlastel võivad tekkida kahte tüüpi vigastused traumad ja ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne.
Selgus, et ~42% mittesportlastest on halb tervis, 25% keskmine ning vaid 33% hea. Neil, kes sporti rohkem harrastavad on tervisl tunduvalt parem ~78% on hea või keskmine tervislik seisund ning vaid 22,2% on kehv tervis. Nende seas, kes treenivad alla 4 tunni nädalas on vaid 20% suitsetajaid/alkoholi tarbijaid, samas 49 tundi nädalas sportijate seas on neid üle 50%. Üle 10 tunni sportijate seas on 40% suitsetajaid/alkoholi tarbijaid. 25% ehk 9 sportlasel on spordivigastused rohkem kui pooled kõigist vigastustest, sama protsent on mittesportlastel (3 vastajat). 33,3% sportlastest polnud üldse vigastusi olnud ja 25% mittesportlastel samuti. Kokkuvõte Minu eeldus, et NRG õpilaste seas on sportlased ülekaalus pidas paika, kuna tuli välja, et täpselt kolmandik harrastab sporti rohkem kui 4 tundi nädalas. Samuti ilmnes, et suurem osa sportlastest toitub tervislikult, kui mittesportlaste seas see nii populaarne pole. Nimelt oli
2. millised vigastused sulgpallimängijatel tekivad, 3. kuidas vigastusi vältida. Seoses autori enda vigastustega sulgpalli mängides tekkis huvi uurida, milliseid vigastusi ja kui tihti sulgpalluritel tekib. Kuna autori andmetel ei ole taolist uurimistööd sulgpalli vigastuste kohta varem tehtud, siis otsustas ta teha sellealase uurimistöö. 2.2 Uurimistöö ülesanded: 1. Kirjanduse põhjal välja selgitada, millised on spordivigastused, sealjuures sulgpallis. 2. Viia läbi küsitlus, saamaks teada, kui palju vigastusi sulgpalluritel tekib. 3. Mida ütlevad treenerid ja arstid sulgpalli vigastuste ja mängu riskantsuse kohta. 2.3 Hüpoteesid 1. Autor soovib oma uurimistööga tõestada, et sulgpall ei ole ohtlik spordiala. 2. Autori arvates on sulgpallis tekkivad vigastused enamjaolt kerged ja kiirest leevenduvad.
Ameerika Ühendriikides enamus kuulihaavade tõttu surmadest on tahtlikud - inimesed tulistavad teistesse või iseendasse. Aga ikkagi suur arv nendest surmadest on tahtmanud. Kuigi kukkumised, jalgrattasõidu õnnestused, uppumised ja kuulihaavad vastutavad enamike, mitte autoavariis juhtunud, noorte inimeste surmade eest, seletavad aga sportiga seotud vigastused palju rohkem hospitaliseerimisi, kui mingi teine tahtmatu vigastuste kategooria. Spordivigastused on harvem fataalsed, aga nende tõttu kutsuvad igal aastal umbes 2,6 millionit inimest kiirabi, ja peaaegu kõik need inimesed on noorukid või täiskasvanud. Täiskasvanuiga. Üleminek nooruki täiskasvanu ikka toob kaasa väikese isikliku riski võimaluse. Täiskasvanutel (pärast 25 a. vana) on tähtsusetu väiksem tahtmatu fataalne üldrisk aga kergelt suurem surmarisk autoavariis. Võrreldes laste ja vanainimestega, kes saavad enamusi vigastusi kodus, saavad
300 u/l, pikk vastupidavuskoormus- 900 u/l. Uus treeningärritus viib CK tõusule, ka haigus viig CK tõusule. *Laktaat; puhkeolekus on 0,8 mmooli/l, aeroobseks koormuseks loetakse alla 2 mmooli/l, aeroobne-anaeroobne koormus on 3-7 mmooli/l, anaeroobne koormus on üle 7 mmooil/l. Laktaadigraafikule kantakse laktaadinäidud vastavalt koormusele: nihe paremale näitab madalamat laktaati suurema kiiruse juures. Spordivigastused. Klassifikatsioon. Sporditraumade peamised põhjused. Sagedasemad traumad. Jagunevad: I ägedad a) luumurd, kui on valu, deformatsioon, patoloogiline liikuvus, krepitatsioon, kompressioon piki luu telge valulik. Abi saabumiseni säilitada liikumatu asend. b) lihase rebend- äkiline valu, lihast pingutada võimatu või väga valulik. Diagnoosi annab instrumentaalne uuring. Esmaabiks rahu, külm, kompressioon, tõstetud asend, vajadusel lahas õle naaberliigeste, hiljem teipimine
· elastsus 30-40% · võimaldab nahal hingata · paksus ja raskus on ligilähedane naha omale · võimaldab ulatuslikku liikumist ja ei piira nagu tavaline sporditeip · elastsed omadused toetavad ja vähendavad lihasväsimust · saab kanda ilma uuesti paigaldamata ca. 10 päeva Kasutamisvaldkonnad ja näidustused: · Spordifüsioteraapia · Lülisamba probleemid · Istmikunärvivalu · Liikumispiiratus · Liigeste nihestused · Spordivigastused · Valu · Profülaktika · Operatsiooni- ja traumajärgne olukord · Ortopeedia · Lümfoloogia · Neuroloogia · Sisehaigused · Pediaatria · Artriit · Peavalu · Jne. Venitusharjutused Regulaarne venitusharjutuste sooritamine on organismile kasulik, sest: · Vähendab lihaspinget ja võimaldab organismil lõõgastuda; · Arendab koordinatsiooni, võimaldades sooritada liigutusi vabamalt ja lihtsamalt;
hindamiseks esitatud võimaldas uurida, kas ühissõidukites on ohutu sõita või on oht neis suure kõikumisamplituudi tõttu kukkuda liiga suur katse viidi läbi Tallinna trollides. MEDITSIIN, TERVIS, INIMENE, TOIT Noored on püüdnud oma tasemele vastavalt uurida praktiliselt kõiki kõige levinumaid haigusi. Nende olemust, nende ennetamise võimalusi ja põhjuseid näiteks stress, anoreksia, buliimia, HIV-AiDS, skolioos, lampjalgsus, kuulmislangus, südame-veresoonkonna haigused, spordivigastused ja ohud, müra mõju kuulmisele, mäluprobleemid, uni ja selle kvaliteet jne. Lisaks on uuritud ka lemmikloomade haigusi näiteks kasside euroliite ja Iiri setterite pärilikke haigusi (maokeerd, epilepsia ning kasvajad). Palju on uuritud ka toitumist, toitu ja mis selles sisaldub magusained, vitamiinid, E- ja säilitusained, piim ja piimaallergia, vee olulisus organismile, arvuti ja mobiiltelefonide mõju tervisele, koolitoidu tervislikkus ja noorte üldised toitumisharjumused.
• rebendi (ingl. k laceration) • isheemia- kohalik verevähesus • ektoopilise ossifikatsiooni (väljaspool normaalset kohta tekkiv luustumine) 3. Närvivigastused võivad tekkida • venitamise • hävimise tagajärjel 4. vererakkude vigastused tekivad • spasmi • hävimise • venitamise tagajärjel. Nagu varem mainitud, on pehmete kudede vigastustel väga palju erinevaid põhjusi nagu näiteks liiklusõnnetused, spordivigastused, lihtsad igapäevategevused nagu kõndimine tänaval. Need võivad tekkida iseseisvalt, kuid sageli on nad samaaegselt seotud teiste, olulisemalt tõsisemate vigastustega. Pehmete kudede vigastused, mis tekivad koos luumurdudega, klassifitseeritakse erinevalt kui ülaltoodud loetelus. See klassifikatsioon sõltub kirurgilistest printsiipidest ning iga trauma individuaalsetest prognoosidest. Pehmete kudede vigastuste tekkepõhjused võib veel jagada järgmiselt:
c. Tertsiaarne vigastus Kolmandased vigastused tekivad, kui patsient õhku paisatakse ja ta seejärel vastu maapinda või mingit objekti põrkab. Selle trauma liik sõltub kokkupõrkepunktist. Esinevad sarnased vigastused nagu kukkumisel suurtest kõrgustest. Tähelepanu! Sekundaarsed ja tertsiaarsed vigastused on kõige silmanähtavamad ja seetõttu tegeldakse nendega enamasti esmajärjekorras. Tegelikult on aga primaarsed vigastused patsiendi elule kõige ohtlikumad. 8) Spordivigastused Spordiliikide suur hulk ei võimalda üksikute tüüpiliste vigastuse üksikasjalikku selgitamist selle materjali raamides. Mõned üldprintsiibid vigastuste hindamisel. Millised jõud mõjusid vigastatule? Kuidas need jõud mõjusid? Millised vigastused on nähtavad? Kuhu suunati energia kehas edasi? Millised muud vigastused võivad olla tekkinud sellest energia ülekandmisest? Millised kehaosad on kokkusurutud, ülevenitatud või ülepainutatud?
annaabi.ee 
