asendis, puusa-ja jalatõsted külili. (Danskanen, Tarto, Tõnus 2008) 1.1.3 Hüppeliigese sidemete vigastused Kui sportlane vigastab hüppeliigest, siis võivad kahjustada saada väga erinevad hüppeliigese anatoomilised struktuurid: sidemed, liigesekapsel, kõõlused, kõhrkude, sündesmoos sääre-ja pindluu vahel, luu kasvuplaat (lastel). (Männik 2008) Autori mängijakogemus on näidanud, et sulgpallis on palju hüppeid ja pöördeid ning vale tehnika ja hooletuse puhul võib see vigastus tekkida väga kergesti. Näiteks ülevalt löögil hüppel on tõuge sooritatud valesti või võrku minnes astutakse valesti, näiteks jalg sissepoole. ( Foto 2, 3) Hüppeliiges on väga hea tugi-liikumisaparaadi amortisatsioonilüli hüppamise ja jooksmise ajal, hoides niiviisi ära liigset koormust lülisambale. Kui hüppeliiges on kange, eriti pärast skeletiluu või sidemete purunemist hüppeliigese piirkonnas, on ülekoormusvigastuste oht jalgades ja seljas väga suur
.......................... lk 14 Pea vigastused .................................................................................................... lk 16 Toitumine ja kehaline koormus ........................................................................... lk 17 Spordivigastuste üldiseloomustus Tavaliselt nimetatakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud organiseeritud võistlustel või planeeritud treeningutel. Nende nimetuste alla käib ka harrastusport ja meelelahutuslik sport. Erakorralisse meditsiiniosakonda sattuvatest juhtumitest on pooled spordivigastused. 2 Spordivigastusi jagatakse kahte leeri: primaarsed spordivigastused ja sekundaarsed vigastused. Primaarsete spordivigastuste alla käivad ülekoormus, kokkupõrkest teise inimesega või spordiriistaga, kukkumised jne. Sekundaarsed vigastused tulenevad varasematest paranemata vigastusteks. Spordivigastuste tekkepõhjused
Kuldreeglid algajale 1. Andke organismile küllaldaselt aega, et vajaliku treenituseni jõuda 2. Alguses tuleb joosta väga aeglaselt, isegi kui see esialgu koomilisena tundub 3. Lugege läbitud minuteid, mitte kilomeetreid 4. Kui tekib hingeldus, katkestage jooks ja kõndige vahepeal. 5. Iga treeningu algul tehke korralik eelsoojendus koos venitusharjutustega 6. Iga treening lõpetage lõdvestavate harjutustega 7. Esialgu peaks igale treeningpäevale järgnema puhkepäev 8. Viimane tugevam toitumine mitte hiljem kui 2 tundi enne treeningut 9. Jälgige täpselt jooksuaega ja pauside kestvust 10. Joostes õige tempoga hakkab organism lõhustama rasvu, mis jätkub ka hiljem töö juures ja kodus. Jooksutreeninguga alustage aeglaselt, nii kohaneb organism koormusega. Alustades võiks treeningu kestvus olla 15.
elavad esivanemad hakkasid paari miljoni aasta eest jooksma. Tänu sellele on meil , kellele hüveks, kellele nuhtluseks : pikad jalad, suured kannikad, karvatu keha, kalduvus higistada ning veel paar tosinat anatoomilist omapära. Sündinud maratonijooksjad. Nende kõigi eesmärk on aidata inimesel paremini pikki maid jooksujalu läbida. Volüümikas tagumik selleks, et tasakaalu hoida; higistamine ja karvanappus, et keha paremini jahutada; Achilleuse kõõlus annab sörgile samuti hoogu juurde, kuigi on kõndimisel kasutu jne. Me oleme sündinud maratonijooksjad. 2 1. JOOKSMINE Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus
inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne. Kuigi noortel inimestel on vigastuste ja traumade oht mõnevõrra väiksem kui vanematel, tasub neisse siiski tõsiselt suhtuda. Välja ravimata lihtne vigastus võib tulevikus suureks ja parandamatuks probleemiks osutuda.
(sidemete venitus/rebend, lihaste põrutused ehk„puukad“, luumurrud jne). Minu spordialaks on korvpall. Korvpall on kiiretempoline mäng, kus esineb väga palju kontakti mängijate vahel. On palju suunamuutusi, äkilisi sprinte ning spurte, hüppamisi ning maandumisi. Olen ise tegelenud korvpalliga nüüdseks juba 13 aastat ning pidanud samuti läbi elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks olnud kergemad, kuid ka üks suurem ja tõsisem vigastus, mis on üsna sagedane sellel spordialal. Sellest tuleb hiljem ka pikemalt juttu. Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud hüppeliigesed, luumurrud jalalabas, põlve sidemete venitused ning rebendid on väga levinud. Korvpallureid ohustavad ka vigastatud randmed-sõrmed, mõrad pahkluudes, verine kulm või nina.
Keha ei ole võimeline toime tulema liiga sagedate ja intensiivsete koormustega, mille tulemusena ongi vigastused kerged tulema. Treeningute iseloom ja mängude hulk peaks algama väiksest intensiivsusest ja alles seejärel koormusi vähehaaval tõstma. (Mitchell, T., Longyear, S.) Kokkuvõte Sulgpalli spetsiifika koormab kõige rohkem hüppeliigeseid, selga, põlvi ja õlavööd. Hüppeliigesevigastused esinevad järgnevatel kujudel: venitus, nihestus või rebend. Põlvevigastustest võib esineda sidemete rebendeid. Seljavigastuste põhjusteks on tihti lülisambalülide nihkumine, tursed ja lihaskrambid. Õlavigastused on tingitud enamasti ülekoormusest. (Lasn, S., Tõnnus, A., Tarto, J. 2011) Uuringud on näidanud, et efektiivne treeningute ja puhkuse korrapärane vaheldumine, parandab mängijate füüsilisi näitajaid, vähendab vigastusjuhtude arvu ning aitab kaasa
harrastavale inimesele eesmärgiga parandada lihaskonna verevarustust, sidekoe elastsust, ennetada vigastusi ja aidata parandada juba tekkinud vigastusi. Spordimassaazi alguseks loetakse 1924 aastal toimunud Olümpia mänge Pariisis, kui soomlane Paavo Nurmi tõi endaga kaasa isikliku massööri. Nurmi võitis sellel olümpial 5 kuldmedalit jooksu distantsidel. Sealt tekkis huvi ka teistel jooksjatel spordimassaazi vastu. Spordimassaaz peab tagama kvaliteetsete treeningute läbiviimise, vältima vigastuste tekkimist ja looma eeldusi heaks võistlustulemuseks. Spordimassaazil tuleb kindlasti arvestada sportlaste iseärasustega ja nende spordiala spetsiifikaga. Spordimassaaz oma olemuselt toetub kolmele printsiibile, mis toetuvad kolmel lihtsal küsimusel: ,,millal, mida ja miks" ehk ajastus-tehnikad-eesmärk. Ajastus selle all mõtleme, millal massaazi läbi viime, kas enne või pärast võistlust,
Referaat Mustvee Gümnaasium Spordivigastused 2009 Ülekoormusvigastused Kehalise töövõime kasvu aluseks on treeningute ajastamine adaptatsiooniperioodil aset leidva superkompensatsiooni faasi. Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumisperiood mitteküllaldane,siis tekib väsimuse ülekuhjumine organismis.Selle järel kujuneb välja ülekoormussündroom. Niisugust väsimust iseloomustavad üle kahe nädala kestev "sportliku vormi" langus,vegetiivsed kaebused, unehäired,suurenenud ärritatavus, ülekoormusvigastused,immunsüsteemi häired ja muutused biokeemilistes näitajates.
Võimlejate puhul saab väga suure koormuse põlv. Põlv töötab nagu auto amortisaator, andes hüpates vajaliku tõuke ning pehmendades maandumist. Samas väsib põlv väga kiiresti ära ning tekkida võivad mikrotraumad või tõsisemad kõõlusetraumad. Samuti võib tekkida Osgood-Schlatteri haigus. Tegemist on põlvekedra kõõluse kinnituskoha luustumishäirega, mis avaldub valuna põlve eesosas. Põlvekeder on väike luu põlveliigese ees. Põlvekedra pealt kulgeb reie nelipealihase kõõlus ning kinnitub sääreluu ülaossa. Nelipealihase kinnituskohta sääreluule nimetatakse köbruks, mis kujutab endast luustumistuuma ning mis peaks lastel sulguma 7-9 eluaasta vahel. Kui seda ei juhtu, jääb kõõluse kinnituskoha ja luu vahele kõhrkude. Luustumistuuma ebanormaalsel kokkukasvamisel sääreluule jääb iseloomulikult suur köber, mis on nähtav põlve all. Peamiselt puudutab Osgood-Schlatteri haigus 11-14 aastaseid lapsi, kes tegelevad aktiivselt võimlemisega
.................................................................8 3.5. Füsioteraapia......................................................................................................9 2 2. VIGASTUSED NING NENDEVÕIMALIKUD OHUD 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud Luumurd on luu murdumine või mõra (Esmaabi käsiraamat 2004: 150). Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus. (http://www.inimene.ee). Võib väita, et haiglavälistest jäsemetraumadest on 3/4 niiöelda "lihtsad". Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. (http://tervis.tostamaa.ee). Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab liigitada veel kaheks: lahtine ning kinnine luumurd. Lahtise luumurru kohal on haav ja luuotsad võivad olla näha. Tugev valu. Jalg ei liigu normaalselt, või ei saa üldse liigutada
· Shlatter on üks sagedamini esinevaid põlvehaigusi; 3 Eesmärkide saavutamiseks ja hüpoteeside tõestamiseks on vajalikud järgmiste ülesannete täitmine: · läbi töötada teemakohane kirjandus ja kasutada olulisemat teavet antud töös; · analüüsida saadud tulemusi ja koostada järeldused; 1.0 Põlvetraumad on spordis ja kehakultuuris on paljude positiivsete mõjude ja emotsioonide kõrval ka probleeme, millest üks suurematest on traumatism. Sport on pingeline ja aktiivne tegevus, 4 mis on seotud ekstreemsituatsioonidega ning nõuab head tervist. Kõrgeid sportlikke tulemusi saavutab ainult terve sportlane. Et sport ja kehakultuur võimaldaks inimesel tervist edendada, mitte kahjustada, on vajalik järgida teatud tingimusi. Nendeks tingimusteks on füüsilise ja emotsionaalse ülepinge puudumine, normeeritud ja optimaalne treeningukoormus, sportliku ja tervisliku eluviisi järgimine ning tasakaalustatud toitumine.
medikamendid, soola- ja külmakamber jne.; 3. PSÜHHOREGULEERIVAD meditatsioon, nõustamine, lihaste lõdvestus. 1.4. Pedagoogilised taastumisvahendid Täisväärtuslik soojendus kõige olulisemad on kardiovaskulaarsed treeningud (~10-15min) ja venitused dünaamilised, staatilised, paarisvenitused. Ratsionaalse treeningu ülesehitus võimalikult väikse ajamahuga teha võimalikult intensiivne treening, et mõistus püsiks värske. Individualisatsioon tuleb läheneda vastavalt inimtüübile. Taastumisharjutused ei ole põhiharjutused, et teha võõraid harjutusi, et ei tekiks rutiini (mõistus puhkab). Kõrget töövõimet ja kiiret taastumist tagavad vahendid kõrge treenitus, füsioteraapilised vahendid, psühholoogiline ettevalmistus. Massaaz, saun, seks, teater, kontserdid tagavad kiire taastumise. 4
Referaat Põlveliigese vigastused: Vigastuse teke Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused. Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest. Kroonilised põlveliigese välised vigastused 1. Limapaunapõletikud Kõige sagedamini esineb turse ja valulikkus põlvekedra piirkonnas või munakujuline moodustis põlveõndlas. Ravi: vajadusel (määrab ja teeb arst) punktsioon - põletikulise eritise eemaldamine süstlaga,
haigused, neerupealise patoloogia, rasked elektrolüütide häired, kõrge vererõhu raskem staadium, südameinfarkt. Kehaline aktiivsus (KA) ja tervis: KA langetab südame-, veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja suremust (suitsetamine, toitumisharjumused), kehalise aktiivsuse ja südame veresoonkonna haiguste vahel sõltuvuslik seos- soodne toime alates 500 kcal nädalas kuni 3500 kcal nädalas. Oluline KA juures on aeroobne treening, mille sagedus 3-5 korda nädalas. Äkksurmad spordis: Äkksurm on mittetraumaatiline surm, mille korral ohver kaotab teadvuse lühikese aja jooksul pärast ootamatute haigusjuhtude tekkimist. Äkksurma sagedus 0,1%-0,2 % aastas. Spordiga tegelemise ajal äkksurma oht mitmekordne, eriti 35-64 aastaste vähe liikuvate meeste puhul. Regulaarselt treenivate inimeste äkksurma oht oluliselt väiksem, kuni 60%. Äkksurma risk tõuseb vanusega, meestel sagedasem kui naistel
Ortopeedilised haigused, vigastused Luumurd ehk fraktuur (ladina k. fractura) Luumurd ehk luu terviklikkuse katkemine võib olla põhjustatud traumast, korduvast väiksest koormusest (ingl.k repeated small stress) või patoloogilisest muutusest näiteks kasvaja näol. Füsioterapeut sekkub niipea kui luumurd on parandatud/fikseeritud ja immobiliseeritud (immobiliseerima- liikumatuks tegema, mobiilsust vähendama). Pehmete kudede vigastus Pehmete kudede vigastuste all mõeldakse ortopeedias liigessidemete, kõõluste ja lihaste vigastusi. Nii nagu luumurdude puhul, võivad pehmete kudede vigastusedki olla tingitud erinevatest kahjustustest. See võib olla tingitud üksikust traumast nagu kukkumisest või spordivigastusest, või pikemaajalisest vastava struktuuri ülepingest nagu näiteks kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletikust pärast sama liigutuse paljusid kordusi. Sellise juhtumi
Sellest aastast algas ka olümpiamängude toimumise ajaarvestamine iga nelja aasta tagant. Osalejateks oli ainult mehed. Algul küll oli ainult staadionijooks, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud. Esimesed teadaolevad jooksuvõistlused olümpial toimusid Vana-Kreekas. Hiljem sai alguse Briti saartelt tänapäevale sarnane kergejõustik, kus aladeks on mitmesugused jooksualad nagu sprint, kesk- ja pikamaajooks, teate- ja tõkkejooksud [6]. 1.1. Mõju organismile Jooksmine kui sport on tähtis eelkõige noores eas tulevaseks eluks. Jooksmine on kõige lihtsam viis füüsilise vormi hoidmiseks ja tervise tugevdamiseks regulaarselt jooksmas käimisel. Sportivatel noortel arenevad lihased kiiremini kui nendel, kes ei ole füüsiliselt aktiivsed. Jooksmine tagab noortele tugevama tervise ja kehalise töövõime, hea enesetunde ning on ka suurepärane vahend stressi ja väsimuse vastu. Ka pole jooksmisega kunagi hilja alustada. Tuleb lihtsalt leida aega selle jaoks
või võistkond seisavad kolmeastmelisel poodiumil – võitja teistest veidi kõrgemal –, kus ROKi liige annab neile üle medalid. Olümpiavõitja maa lühendatud hümni saatel heisatakse masti kõigi kolme medalivõitja maade lipud. Võidutseremoonial osalevad ka võõrustava maa vabatahtlikud, kes aitavad medaleid üle anda ja lippu heisata. Füüsilise tegevuse mõju organismile (tervisesport) Aeroobne treening-See on seda tüüpi treening, mis paneb lihaseid rohkem hapnikku kasutama. Regulaarse treeningu tulemusena viiakse lihastesse regulaarselt üha enam ja enam hapnikku ning need muutuvad tugevamaks. Aeroobse treeningu tulemusel kasvab ka punaliblede hulk sinu veres. Nende ülesandeks on transportida hapnikku ja kui neid on palju, muutub hapniku transport kiiremaks ja tõhusamaks. Teismelistel soovitatakse aeroobset treeningut teha vähemalt kolm korda nädalas 20-30 minutit korraga. Trennis käijatel muutub süda tugevamaks
..........................................................................17 3. VIGASTATUD TANTSIJA.......................................................................................................19 3.1 Igapäevased toimingud ja kehakasutus...............................................................................20 3.2 Tagasipöördumine normtegevuse ja koormuse juurde........................................................22 4. MIDA ANNAB VIGASTUS TANTSIJA ELUKUTSELE ....................................................23 INTERVJUUDE ANALÜÜS........................................................................................................23 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................26 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................................28 LISAD......................
selgroo paigast ära (altpoolt liiga kumeraks).Metoodiliselt valed venitusharjutused võivad kasu asemel hoopis kahju tuua, seepärast on oluline teada, kuidas harjutusi õigesti teha ja kuidas harjutus mõjub. Oma tervislikku seisundit ja rühti saab kontrollida erinevate testide abil. Kui teed tihti sarnaseid harjutusi tasuks üle kontrollida, kas teed harjutusi ikka õigesti, milliseid lihaseid see harjutus treenib ja kuidas neid lihaseid peale treeningut venitada. 6. Südame–vereringe ja hingamise haigused Vererõhk on rõhk, mille tekitab südame pumpamine eelkõige suurtes arterites. Süda pumpab verd veresoontesse, veresoontes tekib rõhk ja seda saab mõõta. Rõhu suurust mõjutavad südamelihase jõud ja veresoonte toonus. Eristatakse ülemist ja alumist vererõhku. Ülemine vererõhk on suure vereringe suurte arterite kõige kõrgem rõhk vatsakeste kokkutõmbel.
tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi, koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. muutused võivad Esilekutsutavad muutused võivad seejuures olla väga ulatuslikud ning ilmneda
etappidest ja ravivõimalustest. Anatoomia ja vigastuse mehhanism Hamstringlihased koosnevad kolmest lihasest, semitendinoosusest, semimembranoosusest ja biceps femorisest. Hamstringlihaste ülemine osa kinnitub istmikku kõrgendikule vaagnaluul ja reieluul ning alumine osa kinnitub sääreluu ja pindluu välisservale. Üle kahe liigese kinnitusega on hamstringlihased erilised, teostades nii põlve fleksiooni kui puusa sirutust koos suure tuharalihasega. Kõige tavalisem hamstringlihaste vigastus esineb järsul kiirendusel ja hoo mahavõtmisel, kus lihases on suurim ekstsentriline jõud. Samuti ka kiirel suunavahetusel või jala löögifaasi lõpus. Suure kiirusega jooksul tekib vigastus ekstsentrilisel kontraktsioonil hoofaasi lõpus, enne kannalööki, kus jala kiirus tuleb järsult pidurdada ning sellele järgneval järsul kontsentrilisel kontraksioonil, kus jalg viikase kiirelt üle puusa sirutusse
kehatüve lihaskonda. Jõuharjutused ja võimlemine treenivad jõudu, kuid südamele on mõju väike. Selleks, et igakülgselt areneda, kasutatakse mitmekesiseid harjutusi. Järelikult ei piisa sellest, et käid lihtsalt jooksmas või jõusaalis. Kui soovid hoida vormis tervet keha, tuleb tegeleda mitmesuguste kehaliste harjutuste ja keha arendavate programmidega. Kuid samas tuleb vältida ka ületreenimist. Ületreenimisega kaasnevad suured ohud. Võib tekkida südamelihase põletik, kui koormust liiga suureks ajada, seepärast tuleks jälgida ettemääratud treeningkava, mille koostamine treeninguteks on hädavajalik, ja sooritada harjutusi tunde järgi. Treeningkoormuse valimine oleneb sellest, kui aktiivne sportlane keegi on. Tervisespordiga alustajad treenivad tavaliselt üks kuni kaks korda nädalas. Aktiivsed treenijad juba kolm kuni neli korda. Tavaliselt on soovitatav jõuda kolmel korral nädalas trenni kuna kolme kuni nelja
jooksuvõistlusteks. Sõltuvalt treeningu kestusest ja tugevusest on selle toime organismile erinev ja teatud juhtudel isegi vastandlik. Et sellest võimalikult palju kasu ja rahuldust saada, tuleks järgida kindlaid põhimõtteid. · Mis on Sinu eesmärk: Kena välimus Hea kehaline vorm, südame - vereringesüsteemi tugevdamine Osalemine jooksuvõistlustel Iga toodud eesmärgi saavutamine nõuab kestusjooksu treeningute läbiviimist kindla pingutusastme ja kestuse juures, milleks on vajalik treeningukoormuste õige määramine. Treeningkoormuste määramisel ühe või teise eesmärgi saavutamiseks on otstarbekas lähtuda kindlatest südame löögisageduse väärtustest, vastavalt Sinu eale. Pulsi lihtsaks ja täpsemaks mõõtmiseks oleks otstarbekas kasutada pulsimõõtureid, mida toodetakse kolmele sihtgrupile: 1. taastusraviks 2. harrastusportlastele 3. tippsportlaste treeninguks
· arendama peab kõiki lihasrühmi · kergemaid jõuharjutusi teha iga päev · harjutusi teha kordustena ja seeriatena · harjutuste vahel lihased lõdvestada ja neid venitada · jõudu tuleks arendada mitmekülgsete harjutustega · järgida õiget tehnilist sooritust, rütmilisust, tempot · treeningut alustada korraliku soojendusega Jõuvõimete arendamisel kasutatakse järgmisi lihastööreziime: · isomeetriline (staatiline), · isotooniline (dünaamiline), · isokineetiline, · segareziim. Erinevad reziimid Isomeetriline ehk staatiline reziim Isomeetrilise reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata ehk teisisõnu tähendab see, et lihaste kokkutõmmet. Staatilised
Tervisepsühholoogia Kasutatud kirjandus: Linda Brannon, Jess Feist. Health Psychology, an introduction to behavior and health. 2003.aastal Eestis toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika. Manteeamet, 2004 Lapsed Eestis. ÜRO Tallinn, 2000 Laapotti, S. What are young female drivers made of? Turun Yliopisto, Turku 2003 Vigastuste ennetamine. Enne 1970, nii psühholoogid, kui ka peaaegu kõik teised, nimetasid tahtmatuid vigastusi õnnetusteks - termin, mida seostati juhuse, saatuse ja paratamatusega. (Whilliams & Lund, 1992). 1970 ja 80 aastate jooksul, muutis William Haddon viisi, kuidas psühholoogid ja teised asjatundjad käsitlesid tahtmatuid vigastusi. Selle asemel, et käsitleda neid lihtsalt inimeste vältimatute vigade tagajärgedena, vaatavad tervisepsühholoogid neid nüüd kui tingimustekompleksi, mis sisaldab: 1. individuaalseid käitumismudeleid 2. ohtlikke keskkonnatingimusi 3. tu
Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju. Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik
· arendama peab kõiki lihasrühmi · kergemaid jõuharjutusi teha iga päev · harjutusi teha kordustena ja seeriatena · harjutuste vahel lihased lõdvestada ja neid venitada · jõudu tuleks arendada mitmekülgsete harjutustega · järgida õiget tehnilist sooritust, rütmilisust, tempot · treeningut alustada korraliku soojendusega Jõuvõimete arendamisel kasutatakse järgmisi lihastööreziime: · isomeetriline (staatiline), · isotooniline (dünaamiline), · isokineetiline, · segareziim. Erinevad lihaste reziimid Isomeetriline ehk staatiline reziim Isomeetrilise reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata ehk teisisõnu tähendab see, et lihaste kokkutõmmet
Mida kõrgem on sportlase anaeroobne lävi, seda suurema intensiivsusega koormust on ta võimeline pikka aega taluma. Vastupidavustreeningu töövõimet suurendav efekt põhineb suuresti anaeroobse läve tõusul. 5. Miks annab treenitud sportlase puhul anaeroobse läve määramine tema treeningu efektiivsuse kohta olulisemat informatsiooni kui VO2max-i mõõtmine? - Maksimaalse hapnikutarbimise võime tõus on algul väga ilmekas, kuid see aeglustub peagi ja treeningute jätkudes jääb VO2max pärast esimese või paari aasta möödumist võrdlemisi stabiilseks. Anaeroobse läve tõus aga jätkub treeningul veel pikka aega pärast seda, kui VO2max enam märga- tavalt ei muutu. 6. Nimetage vähemalt kolm asjaolu, mis võivad mõjutada liikumise ökonoomsust vastupidavustööl. - Sportlase keha asend, sammu pikkus ja sagedusest, vanus, organismi süsivesikutevaru suurenemine, lihaskiudude vahekord. 7
Lihaseid ja liigeseid säästev treening Priit Teniste, füsioterapeut Kai Siidirätsep Peale treeningut on mõni liiges valus või lihased tulitavad. Mis on valesti? Keha sõnumeid aitab lahti mõtestada füsioterapeut. Tervisespordiga tegeleb üha rohkem inimesi. Kui mõelda, et samal ajal kasvab kiirelt ka liikumisvaeguse käes kannatavate inimeste arv, on see tendents vaid tervitatav. Ometigi on iga inimene ainulaadne oma oskuste, lihasjõu, painduvuse, koordinatsiooni, kehakaalu, samuti treenituse ja uute oskuste omandamiskiiruse poolest. Kuna harrastussportlaste hulka tuleb üha rohkem ka
ka, et jalgu liikuma panna pole võimalik ja et ta jääb poolest kehast halvatuks," rääkis Aivar Leok. Avo Leok ei vandunud saatusele alla ja käis Moskvas eriravi saamas. "Praegu on seis küll täitsa null. Tähendab, mõnel kohal on tundlikkus olemas, aga liigutada ma ei saa. Kohatine tundlikkus säilitab ometi usu!" rääkis Avo Leok eelmise aasta alguses. Aug murdis puusaluu, rangluu ja sõrme Kui jalgrattur peab pärast kukkumist naha jalale tagasi rullima, pole see nende mõistes vigastus. Luumurde tuleb pedaalijatel siiski aina ette. Kõige rägemalt on eestlastest võistluste ajal vigastada saanud Andrus Aug. Domina Vacanze värves sõites kukkus Aug Itaalia velotuuri kuuenda etapi lõpujoone järel, takerdunud klubikaaslase tagarattasse. Kiirabiauto toimetas Augi Rooma-lähedasse haiglasse. Murdunud olid puus, mille killud kinnitati poltidega, rangluu neljas kord karjääri jooksul ja üks sõrm. "Õnn, et kiiver peas oli treeningul polnuks
uni- üks unilateraalne (ühepoolne) vaso- veresoonte- vasokontraktsioon (veresoonte ahenemine) -algia valu neuralgia (närvivalud) -eemia veri aneemia (kehvveresus) -ektoomia eemaldamine tonsillektoomia (kurgumandlite eemaldamine) -foobia hirm klaustrofoobia (hirm suletud ruumide ees) -iit põletik bursiit (limapauna põletik) -lüüs lahustamine trombolüüs (trombi lahustamine) -meeter mõõteriist kapnomeeter (süsihappegaasi mõõtja) -meetria mõõtmine oksümeetria (hapnikusisalduse mõõtmine) -oos haigus psühhoos (vaimuhaigus) -paatia haigestumine nefropaatia (neerude haigestumine) -rütmia reeglipärasus arütmia (südame- või ajutegevuse
6) vastupidavuse metoodika. 7) vastupidavus treeningu energeetilised alused ja spetsiifika. 8) aeroobse treeningu kasutegur jõutreeningule. 9) vastupidavus skeemid. 10) vastupidavus testimine. 2 Resümee Käesolevas uurimistöös käsitletakse vastupidavustreeningut järgmistest aspektidest: mis on vastupidavus ning mis on vastupidavustreening. Lisaks sellele uuriti milline ülesehitus on vastupidavustreeningul ning kuidas sellist treeningut läbi viia. Töö autoreid huvitas kõige rohkem antud uurimistööga seonduvalt võimalus, teada saada palju huvitavaid ja uusi harjutusi mis on väga head ning mida on võimalik oma treeningutel rakendada. Lisaks saime me teada mida vastupidavus inimese organismis arendab ja mida ta hoiab korras. Uurimistöö tegemiseks uuriti materjali internetist ning loeti vastavt sporditeemalist kirjandust ja teisi meedia väljaandeid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
