Probleemid jagunevad kolmeks: sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutused muutused isikliku puhtuse ja riietumise viisides keskkonna ja rutiini muutumine. piiratud liikumisvõime jäsemete puudumine tahtele allumatud liigutused meeleelundite tundlikkuse kahjustusteadvuse häired Psühholoogiline düskomfort : sünnimärgid näol ja kaelal, proteesid, juuste kaotus, nahahaigused,armid ( näol, rindadel, genitaalpiirkonnas), põletused, liigne higistamine, piimanäärmetealune haudumus haigus Sunnitud loobumine pesemisest Muutused selles kuidas pesta ( kips, haavad) Nakatumine parasiitidega (peatäid, riidetäid, sügelised) Riietuse kohandamine ( jalanõud, riietumisstiil) Proteeside kasutamine ( hambaproteesid, kunstjäse, kunstsilm, rinnaprotees, parukas ) Sunnitud keskkonnavahetus (haigla, hooldekodu, vangla ) Tuttava rutiini muutus ( kodu erinevus võõrast keskkonnast) Vähenenud otsustamisvõimalused Privaatsuse puudumine
(loomade karv-nahk, sünteetilised riided, olmekemikaalid, putukate hammustused, nahale määritavad ravimid Allergeen *inhalatsiooni teel sisenevad allergeenid (1.kodutolm, hallitusseened, majaseen, aerosool 2.õietolm-puude, kõrreliste, õistaimede jne...) Allergeensed ravimid Seerumid, vaktsiinid, antibiootikumid, sulfoonamiidid, valuvaigistid, vit B1) Imikueas dermatoallergoosid Gness Haudumus Soor Piimaraig Atoopiline dermatiit Allergiline dermatiit Kehavälistest faktoritest põhjustatud nahapõletik, tekib siis, kui organismi rakud on ülitundlikud mingi allergeeni suhtes Enam levinud nahanähud on: dermatiit e. nahapõletik (ekseem) ja nõgestõbi e. urtikaaria Millest sõltub lööbe lokalisatsioon? Kui kaua? Pidevalt või periooditikui sageli? Mis on põhjused? (õietolm, loomad.
Jääkott! - joota - tõsta jalad (shoki vältimiseks) - kutsu abi! - puhkus väga oluline. KUUMARABANDUS - südame, neerude, maksa tegevus oluliselt häiritud - hingamishäired - teadvushäired, kõne häiritud 9 - shokk, kooma - temperatuuri kasv on oluline ESMAABI - vajadusel elustamise ABC - riided eemaldada - aktiivne jahutamine, kui temp. on üle 39 kraadi - haiglasse transportida KUUMAKAHJUSTUS: - PÄIKESEPÕLETUS - NAHA KAHJUSTUS - JALGADE HAUDUMUS ÄGEDAD KUUMATRAUMAD AEGLASELT ARENEV VORM - MITME PÄEVA VÄLTEL * halb enesetunne * isutus * nõrkus * kõhulahtisus * sonimine NB! NAHK ON KUIV 10
Kaasuvate haiguste ravi üldjuhul katkestama ei pea. Haiglasse kaasa võetavad ravimid peaksid olema originaalpakendis. Tehisliigesega käima õppimiseks ja operatsioonijärgseks taastusraviks tuleb patsiendil muretseda küünarkargud (eelistatakse kaenlakarkudele või rulaatorile). Operatsiooni toimumise ajaks on vaja välja ravida kõik kroonilised ja ägedad põletikud: hambapõletikud; (lõhed varvaste vahel ja kandadel, haudumus, mädavistrikud, haavandid opereeritaval jäsemel); küünte seenhaigus, vastasel juhul esineb suur risk, et tehisliiges nakatub. Et muuta taastumine pärast puusaliigese endoproteesimist võimalikult turvaliseks ja mugavaks, on enne operatsioonile tulemist soovitatav oma kodu kohandada. Eemaldada lahtised vaibad, juhtmed, sättida köögis esemed ühele tasandile, vannituppa mittelibisevad vaibad, kasutada mugavaid jalatseid jne.
Imikutel esineva kuiva naha niisutamiseks sobivad kreemid, emulsioonid ja õlid. Nahka võib kreemitada vastavalt vajadusele, mitu korda päevas. Kuiva nahaga imikule tuleb pakkuda piisavalt juua ja riietada ta vabamatesse õhku läbilaskvatesse , näiteks puuvillastesse riietesse. Kui kuisva nahaga imiku nahk sügeleb ning see häirib last, tuleb ühendust võtta arstiga. Mähkmelööve Mähkmelööve e. mähkme haudumus e. mähkmedermatiit on naha põletikuline protsess, mis võib esineda kogu mähkmega kaetud alal. Mähkmelööbe tunneb ära punetava naha järgi. Tegemist võib olla ainult kerge punetusega, teinekord aga tugeva, peaaegu veritseva põletikuga. Mähkmelööve on üks enam evinud probleemidest, mis imikutel esineb. Kerge punetus mähkme piirkonnas on probleemiks pooltel imikutest ja seda esineb nii poistel kui ka tüdrukutel. 5% mähkmelööbega lastest esineb tõsine nahakahjustus
Enamasti on nad ebatasase pinnaga käsnjad moodustised, mille keskosas võib näha väikseid musti täppe tromboseerunud väikesi veresooni. Viiruse kandub edasi otsese või kaudse kontakti teel. Tüükaid võib edasi kanda ka juba olemasolevatelt kolletelt, näiteks sõrmeküünte närimisel või habeme ajamisel. Genitaaltüükad pärasoole ja suguelundite piirkonna tüükad kanduvad reeglina edasi seksuaalsel teel. Nakatumist soodustavad väikesed nahavigastused ja haudumus. Viirusele vastuvõtlikumad on nõrgenenud immuunsüsteemiga isikud (HIV-positiivsed, hormoonravil patsiendid jt) (Dejeva, E., Kuum, E., Tampere, M. 2010). Vormid: · Harilikud tüükad (nn. soolatüükad). Kolded paiknevad sagedamini labakätel, sõrmedel ja varvastel, lastel ka näol, huultel ja põlvedel. Esinevad üksikult või grupeeritult. · Jalataldade tüükad. Paiknevad enamasti üksikutena ja on sageli valulikud. Kasvavad
ESMAABI - vt. eelnev - jahutada! Jääkott! - joota - tõsta jalad (shoki vältimiseks) - kutsu abi! - puhkus väga oluline. KUUMARABANDUS südame, neerude, maksa tegevus oluliselt häiritud hingamishäired teadvushäired, kõne häiritud shokk, kooma temperatuuri kasv on oluline ESMAABI - vajadusel elustamise ABC - riided eemaldada - aktiivne jahutamine, kui temp. on üle 39 kraadi - haiglasse transportida KUUMAKAHJUSTUS: PÄIKESEPÕLETUS NAHA KAHJUSTUS JALGADE HAUDUMUS ÄGEDAD KUUMATRAUMAD AEGLASELT ARENEV VORM MITME PÄEVA VÄLTEL * halb enesetunne * isutus * nõrkus * kõhulahtisus * sonimine NB! NAHK ON KUIV FÜÜSILISE PINGUTUSE POOLT PÕHJUSTATUD ÄGE VORM- * teadvusekadu ilma eelnevate nähtudeta * vähesed (ebaadekvaatne, sihitu käitumine) nähud, teadvuse kadu NB! NAHK ON HIGINE ESMAABI 1. Vajadusel elustamise ABC rakendamine 2. Lamamisasend küljel 3. Võimalikult kiire jahtumine * veega pritsimine, ülevalamine
Vigastuste teket soodustavaid fakte on juba eespool nimetatud. Kui neid saaks vältida, siis oleks võimalik vältida paljusid vigastusi. Üheks abivahendiks on laialdase valikuga indivisuaalsed kaitsevahendid. Vahendid mis toestavad erinevaid jäseme osi. Kaitse seisneb kas põrutuse eest või siis jäseme tema liikumisamplituudi ületamise eest. Eriti kasutatakse sidemeid varasemate vigastuste tõttu, mis on kas sidemeid nõrgestanud. Nahavigastused Nahavigastuste hulka kuuluvad haudumus, villid, mõhad, kriimustused ja haavad. 5 Villid tekivad tihti rahvaspordis. Villid tekivad naha pindmise kihi pidermise eraldumisel aluskihtidest koos kihtide vahele koguneva vedelikuga. Vill tekib hõõrdumisest, mille tagajärjel keha üritab oma moodi end kaitsta. Villide tekkimisel tuleb kindlasti vältida nakkust. Väikse villi korral tuleb villile asetada plaaster. Kui vill on kohas, kus ta on surve all või kohas, kus toimub häärdumine
Sellistel haigetel esineb kindlat ülevooluinkontinetsust. Jääkuriin põies üle 600 ml/l Uriini peetus e. uriiniretensioon Pr.on soovja vajadus urineerida, kuid uriin ei välju kusepõiest kusitisse, sest väljavoolu trakti vastupanu on nii tugev, et kusepõie lihaskond ei ole suuteline seda ületama. Tüsistused põiehäirete korral Alumiste kuseteede infektsioonid Ülemiste kuseteede infektsioonid Põie ja neerukivid Mähkmeallergia ja haudumus Lamatised Riskid seoses jääkuriiniga Põielimaskesta ärritus, urineerimise sagenemine Sagedased tsüstiidid Põiekivid Neerukahjustus Õendustegevus Vedelikubilansi jälgimine Hea hügieen Abivahendid pidamatuse raviks( mähkmed, uriinikogujad jne) Käitumisteraapia Pt. urineerib kindla ajagraafiku alusel ja urineeritakse täpsel ajal (ka ilma vajaduseta), vahed urineerimisest vabad.
Nüüd olekski vaja teha äkilist liigutust ja selle tulemusena võib juhtuda kaistjal vigastus. Põlvkedra kõhre kahjustused. Kõige tüüpilisemad põlvekedra kõhre vigastused on: · meniski rebend (põlveliigese võruketaste vigastus või rebend) · sideme ja kõõluste vigastused · kõhre vigastused ( esineb harva ) Need vigastused võivad esineda üksikult või koos. Niisuguste vigastuste puhul tuleb pöörduda arsti poole. 1.3.4. Nahavigastused Nahavigastuste hulka kuuluvad haudumus, villid, mõhnad, kriimustused ja haavad. Villid tekivad tihti rahvaspordis. Nad tekivad naha pindmise kihi epidermise eraldumisel aluskihtidest koos kihtide vahele koguneva vedelikuga. Vill tekib hõõrdumisest, mille tagajärjel keha üritab omamoodi end kaitsta. (http://www.inimene.ee) (http://www.naistekas.delfi.ee) Villide tekkimisel tuleb kindlasti nakkust vältida. Väikese villi korral peab villile asetama plaastri
Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 93. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul? Igasugune inimtegevus võib linde ehmatada ja nad võivad pesa ja pojad hüljata. Paljude kaitsealuste lindude pesapaikadele on kehtestatud ajutised liikumispiirangud munemis haudumus ja poegade kasvatusperioodil. Häiringute taluvus kasvab pesitsusperioodi lõpupoole 94. Miks on kaitse alla võetud imetajad? Mis neid ohustab? Imetajad on kaitse all, sest nende liikide isendite arv on vähenenud ja neid võib ohustada väljasuremine. Imetajaid ohustab inimtegevuse tagajärjel elupaikadest ilmajäämine ja hukkumine. 95. Millised on kaitsealuste loomade kaitsmise põhimõtted? (lendorav, käsitiivalised, hülged) Millised on nende elupaikade ohud ja nõuded?
Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 92. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul? Igasugune inimtegevus võib linde ehmatada ja nad võivad pesa ja pojad hüljata. Paljude kaitsealuste lindude pesapaikadele on kehtestatud ajutised liikumispiirangud munemis haudumus ja poegade kasvatusperioodil. Häiringute taluvus kasvab pesitsusperioodi lõpupoole 93. Miks on kaitse alla võetud imetajad? Mis neid ohustab? Imetajad on kaitse all, sest nende liikide isendite arv on vähenenud ja neid võib ohustada väljasuremine. Imetajaid ohustab inimtegevuse tagajärjel elupaikadest ilmajäämine ja hukkumine. 94. Millised on kaitsealuste loomade kaitsmise põhimõtted? (lendorav, käsitiivalised, hülged) Millised on nende elupaikade ohud ja nõuded?
Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 93. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul? Igasugune inimtegevus võib linde ehmatada ja nad võivad pesa ja pojad hüljata. Paljude kaitsealuste lindude pesapaikadele on kehtestatud ajutised liikumispiirangud munemis haudumus ja poegade kasvatusperioodil. Häiringute taluvus kasvab pesitsusperioodi lõpupoole 94. Miks on kaitse alla võetud imetajad? Mis neid ohustab? Imetajad on kaitse all, sest nende liikide isendite arv on vähenenud ja neid võib ohustada väljasuremine. Imetajaid ohustab inimtegevuse tagajärjel elupaikadest ilmajäämine ja hukkumine. 95. Millised on kaitsealuste loomade kaitsmise põhimõtted? (lendorav, käsitiivalised, hülged) Millised on nende elupaikade ohud ja nõuded?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
