sotsioloogia eksam küsimused ja vastused (0)

1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased?
I a) P.Natorp sakslane – sotsiaalpedagoogika – Kasvatusteaduse suuna rajaja
b) A. Fergusson – evolutsionism - vanima evolutsionismi rajaja, kultuur
c) P. Sorokin – sotsiaalne mobiilsus – rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist
d) E. Fromm – psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond
II a) H. Spenser – sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia)
b) J.A.de Gobineau – antropoloogiline suund sotsioloogias - rassistliku ideoloogia rajaja
c) B. Malinowski – positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism)
d) R. Steinmetz – sotsiograafia
e) A. Comte – funktsionalism kultuuris
More utopist, „Utoppia“ autor – ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed
F.W. Ostwald saksa teadlane , mehhanistliku koolkonna rajaja
2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust
idaslaavi : ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki, tšehhi, lõunaslaavi: bulgaaria , macedoonia, serbia , sloveeni
II Loetle 5 romaani keelt
hispania, itaalia, moldova , portugali, prantsuse, rumeenia
3. I 3 kultuuri komponenti
sümbolid (rahvusvärvid,rahvusloomad), keel, väärtused, esemelised komponendid (tööriistad, relvad, ehted jne), normatiivsed komponendid (tavad, kombed), tunnetuslikud (müüdid, legendid )
II 3 sotsiaalsuse koosluse tüüpi
sots. grupp – ühised eesmärgid, sõltumine gruppist, teatud suhete stabiilsus
hulk- on ajutine kooslus , moodustub mingi sündmuse puhul
tegutsev hulk - kõige tähtsam on tegutseda, sündmus võimaldab tegutsemist nt jalgpalli hulligaanid, antiglobalistid
kogukonnad – ühtekuuluvustunne, eneseteadus nt etniline kogukond , religioosne kogukond, digikogukond
4. Mõisted
I Assimilatsioon - domineerivasse ühiskonda sisenemine sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu.
Interaktsiooni – vastastikune toime. Sotsioloogia teadus läheneb ühiskonna protsesside ühiskonna elu erinevate valdkondade ja strukturi tasandite seoste järgi. Viisid, kuidas rollipartnerid lepivad kokku oma tegevuse eesmärkides ning käitumises.
Sotsiaalne darvinism – sobivaim jääb ellu (inimese edu puudumine on inimese enda puudulikkus)
Subkultuur – erilaadsete käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris.
Stigma – moraalse halvustamise märk, millega tähistatakse ühiskonna normalsetele või normatiivsetele ootustele mittevastavat inimkäitumist.
II Diffusioon – kirjeldab protsessi, kuidas uued ideed, teod, tehnoloogia , arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, grupist grupile, ühiskonnas ühiskonda.
Feminism – rõhutab naiste võrdõiguslikust
Elitarism – jaotab filosoofilise ühiskonna eliidiks ehk kõrgklassiks ja valitsevaks massiks.
Ühiskond, mis keskendub kapitali ja sellest tuleneva võimu koondamisele enda kätte. Kapitali saab intensiivselt kontsentreerida vaid ebaõigluse ja vägivallaga, mistõttu vajab eliit oma eesmärgi saavutamiseks organisatsiooni ehk riigi abi.
Stratifikatsioon – ühiskondlik kihistumine
Homofoobia –hirm homoseksuaalsuse ja homoseksuaalsete inimeste ees, homoseksuaalsete inimeste jälestamine.
Etniline – ühise keele ja asulaga püsivate inimrühmadega seonduv .
5. I Milles väljendub konformsus
Käitumine ja mõtlemine teiste mõjul, oma tõekspidamistest loobumine.
Inimene on konformsem kui; tahab järgida grupi reegleid, ei ole kindlat seisukohta, tal on vilets roll grupis , mure heakskiidu/hukka mõistmise pärast, ebakindlus oma koha suhtes grupis.
II Milles väljendub seksuaalne identiteet – inimese enesemääramine mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste tunnuste omandamine. Väljendub: mõtetes, ettekujutustes, ihades, uskumustes, hoiakutes.
6. I Kolm perekonnatüüpi J. Bachofeni järgi
1) hetärism, 2) günekokraatia, 3) pateriteet
II Loetle kolm perekonnatüüpi H.L. Morgani järgi
1) promiskuiteet, 2) rühmabielu, 3) paarabielu
7. I Kuidas toimub sotsiaalne mobiilsus
Inimeste ja gruppide liikumine stratifikiatsioonisüsteemi sees. See võib olla nii vertikaalne kui ka horisontaalne.
Horisontaalne – samal tasandil (territoriaalne, perekondlik, professionaalne)
Vertiaalne (muutub staatus) –tõusev: ise töötad ennast üles maj., tõused koos gruppiga poliit.
- alanev : isiksuse langus maj., langus koos grupiga poliitiline jne
II Kuidas saavutatakse sotsiaalne staatus, näited
Staatus esindab inimese positsioni sotsiaalses süsteemis.
Omistatud – oled kuninganna tütar – printsess
Omandatud – ise valid , valikute tulemuseks – abielu, direktor jne
8. I Millised on homoseksualismi juured
Homoseksuaalsus sarnaselt heteroseksualsusega on õpitud kogemus. Seksuaalne identiteet kujneb välja sots. protsessi tulemusena. Mõjtab seda kogemused, mina-määratlemine.
II 5 teadust, millega on seotud sotsioloogia
Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda, allsüsteeme ja ühiskonna likmete sotsiaalset käitumist. Geograafia-sotsiograafia, pedagoogika – sotsiaalpeagoogika, psühhologia-sotsiaalpsühhooogia, õigusteadus, keeleteadus – sotsiolingvistika
9. I Too välja eesti poliitilise eliidi kolm kasvulava
Eesti erakondade juures tegutsevad noortekogud. Olgu siis Keskerakonna Noortekogu (nn kesknoored), Reformierakonna Noortekogu, Noor-Isamaa või Noored Sotsiaaldemokraadid . Nad on tulevase poliitilise eliidi kasvulava, kust peaksid esile tõusma uued ja võimekad poliitikud .
II Millised on akulturatsiooni astmed
Jaotub pinnapealseks – on ajutine; ei muuda vastuvõtja kultuuri; tõeline akulturatsioon –laen on püsiv ja puudutab sügavaid kultuurikihte.
10. I Mida tähendab teisene hälbelisus
On sotsiaalselt määratletud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelise käitumise reageerimise tulemusena. (nt häälte kuulmisel inimene hakkab nende häältega vestlema teiste inimseste seltskonnas, siis inimese küsitavat käitumist rõhutatakse ja inimene sildistatakse hälbeliseks.
II Mida tähendab esmane hälbelisus
On selline käitumine, mis ühel või teisel moel rikub normi, kuid seda ei panda tähele või andestatakse. Niisugune hälbelisus saab alguse inimesest enesest ( viirastuste nägemine või häälte kuulmine on ebatavaline, kui aga see toimub siis kui inimene on üksinda ja ei häri teisi sellega siis see antakse talle andeks)
Weberi kihistumine põhineb Marxi töödel, kuid on seda edasi arendatud:
esimene ebavõrdsuse tasand – majanduslik
teine ebavõrdsuse tasand – sotsiaalne
kolmas ebavõrdsuse tasand – poliitiline
Bürokraatia hälbed:
1) autoritaarne bürokraatia
2) korruptsion
3) C.N. Parkinson ’i hälve – ametnikud toodavad ametnike
4) D. Peter prinsiip
5) info moonutamisest tekkinud hälbed
6) F. Kofka südroom – Tavaline inimene on abitu bürokraatliku masina vastu.
Sotsialiseerumise etapid:
1) perekond – primaarne sotsiaalne grupp
2) sõpruskond – loetakse samuti primaarseks, sest sõpru ei ole liiga palju
3) ametlikud institutsionid ( lasteaed , algkool, põhikool, keskkool) laps õpib, areneb ja saab alushariduse
4) massimeedia
5) harrastused , hobbid
Kultuuri teooriad
1) Evolutsionism e arenguõpetus, selle kohaselt kultuurid arenevad järk järgult madalamast kõrgemale
2) Tõeline evolutsioon 19 saj teine pool
H.L. Morgan aste astmelt: a) metslus, b) barbaarsus, c) tsivilisatsioon
3) Uus evolutsionism 20 saj kultuurilist arengut hakkas peegeldama majandus SKP- koguprodukt .