Sotsiolingvistika (0)

Sarnased õppematerjalid

2

pdf

Sotsiolingvistika

Nt ametlik/argine, kirjalik/suuline, spontaanne/redigeeritud jms. Nt ,,kasutan teemale vastavaid termineid, räägin normingupäraselt, väldin kõnekeelsusi, ... , ...." = ,,pean loengut". 13. Mitmekeelsete kõnelejate keelekasutus ei ole sama, mis ükskeelsetel. Ükskeelset keelekasutust ei tohiks pidada normiks. Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam, sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidzin ega kreool, nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses! 15

Keeleteadus

2

pdf

Sotsiolingvistika - 1

SOTSIOLINGVISTIKA-1 Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invariante ehk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline keelteadus ­ muutused on juba toimunud. Ajalooline = diakrooniline. Sünkroonilist (= kaasaegset) varieerumist ei osatud (ega tahetud) arvesse võtta. 20. sajandi algus Ferdinand de Saussure: Strukturalism. Näeb keelt süsteemina. Muutus süsteemi ühes osas mõjutab kogu süsteemi. Varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele). Igal keelemärgil on oma väljendus + tähendus + funktsioon. Kui aga tekib uuendus (uus keelend, oma või laenatud, käibel paralleelselt vanaga) ja uuendusel pole selgelt eristatav

Eesti keel

18

doc

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused

Generatiivne semantika (1960ndatel). Autorid: Katz, Fodor, Katz, Postal. Põhimõisted: seem (tunnusjoon) ja semeem (üks tähendus) ­ jagunevad sünteetilisteks, analüütilisteks ja vastuolulisteks: nt poissmees on inimene, mees, täiskasvanud, pole abielus. Väide ,,see mees on poissmees" on sünteetiline, ,,see poissmees on mees" ­ analüütiline ja ,,see poissmees on minu õde" ­ vastuoluline. Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnusjoonte abil. 21. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist Eeldused: · ,,Teaduslikkus püüdlusena" · Keelegeograafia ja murrete uurimine 19.saj II poolest alates (nt mõiste ,,isogloss"). Murrete uurimises otsiti ,,tõelist"/"vana" keelt (nt maalähedus vastandus linnastumisele) · Ideaalne informant (=keelejuht) oli vana ja vähe ringi liikunud maamees. Terminit ,,sotsiolingvistika" hakati kasutama 20.saj keskel, et tähistada keele ja ühiskonna

Eesti keel

56

doc

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) au

Modernism. Postmodernism

Kommentaarid (0)