Sotsiolingvistika (0)

1 Hindamata

Lõik failist

14.loeng
Sotsiolingvistika .   Keele   varieerumine.   Uute   keelte   teke:   pidžinid   ja   kreoolkeeled.
Grammatikaliseerumine
Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke
1. Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invarianti ehtk muutumatu suurust. Seetõttu on
varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng;
loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms.
Võrdlev-ajalooline   meetod   tegeleb   muutustega ,   mis   on   juba   toimunud.   Häälikute
vastavused   kui   seadus   (vt   vastav   loeng).   Sünkrooniline   keeleteadus   (20.saj.
strukturalism ) ei osanud sünkroonilise varieerumisega midagi peale hakata.
2. Strukturalismis   nähakse   keelt   süsteemina,    kusjuures   süsteem   on   suletud.
Sünkrooniliselt   varieeruvatest   ühikutest   tunnistatakse   allofooni   ja   allomorfi   (nende
varieerumine   allub   kindlatele   reeglitele,   variantidel   on   kindlad   funktsioonid).   On
võimalikud ka allomorfid, mille valik allub reeglitele (nt eesti keele minevikutunnused
–s, -is, -si-, -i- sõltuvad verbi tüübist). Igal keelemärgil on oma väljendus + tähendus +
funktsioon.
3. Kui aga tekib uuendus või paralleelvariant  (uus keelend , oma  või laenatud,  käibel
paralleelselt   vanaga)   ja  uuendusel/paralleelvariandil   pole   selgelt   eristatavat
funktsiooni, ei suuda klassikaline strukturalism seda seletada ja peab pigem segavaks
ajsaoluks. Tuletame meelde jaotuse parole ’kõne’ ja langue ’keel’. Muutused kõnes ei
oleks justkui tõsiselt võetud, tähelepanu väärivad jne.
4. Keelekogukondi peetakse ühtlaseks, homogeenseks. Ometi ei ole mõeldav, et kogu
keelekogukonna liikmed (nt kõik soome, saksa, jaapani jms keele kõnelejad) käituvad
alati   ühtemoodi.   Individuaalne   keelekasutus   e.   idiolekt   ei   mahu   strukturalistlikku
skeemi. Strukturalism ei uurinud aga tegelikku keelekasutust, vaid ideaalset keelekuju ,
kirjakeelt jms.
5. K
  lassikaline   dialektoloogia   (keelegeograafia)   püüdis   seletada   ka   sünkroonilist

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annaliisa3 Õppematerjali autor

Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke: pidžinid ja kreoolkeeled.Grammatikaliseerumine

pidžinkeel kreoolkeel keele varieerumine grammatikaliseerumine keele variatiivsus

Sarnased õppematerjalid

doc

Sotsiolingvistika

Nt ametlik/argine, kirjalik/suuline, spontaanne/redigeeritud jms. Nt ,,kasutan teemale vastavaid termineid, räägin normingupäraselt, väldin kõnekeelsusi, ... , ...." = ,,pean loengut". 13. Mitmekeelsete kõnelejate keelekasutus ei ole sama, mis ükskeelsetel. Ükskeelset keelekasutust ei tohiks pidada normiks. Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam, sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidzin ega kreool, nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses! 15

Keeleteadus alused

pdf

Sotsiolingvistika - 1

SOTSIOLINGVISTIKA-1 Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invariante ehk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline keelteadus muutused on juba toimunud. Ajalooline = diakrooniline. Sünkroonilist (= kaasaegset) varieerumist ei osatud (ega tahetud) arvesse võtta. 20. sajandi algus Ferdinand de Saussure: Strukturalism. Näeb keelt süsteemina. Muutus süsteemi ühes osas mõjutab kogu süsteemi. Varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele). Igal keelemärgil on oma väljendus + tähendus + funktsioon. Kui aga tekib uuendus (uus keelend, oma või laenatud, käibel paralleelselt vanaga) ja uuendusel pole selgelt eristatav

Eesti keel

docx

Eesti keele allkeeled

See toob murdesse laenud normikeelest · kirjakeel levib hariduse ja trükisõnaga. Eestis kirjakeele normingud kinnistuvad 1930. aastateks · inimeste liikuvuse suureneb ja kitsamad dialektid segunevad · sotsiaalne diferentseerumine ja sotsiaalne mobiilsus, mis soodustab talupja laste muutumist tööliseks, haritlaseks jne. · teadlik murrete hävitamine või allasurumine 3.1. Sotsiolingvistika ja keele sotsiaalne varieerumine (linnakeele uurimine) SL kaks mahtu: 1. laias mõttes distsipliin, mis uurib keele ja ühiskonna suhteid 2. kitsas mõttes distsipliin, mis uurib keele sotsiaalset varieerumist Eesmärgid: Leida tegurid sotsiaalses situatsioonis, mis võivad mõjutada kõneleja keelelisi valikuid; mõista keelemuutusi, mis toimuvad praegu (varem arvati, et keel muutub väga aeglaselt).

Eesti keel

doc

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused

Generatiivne semantika (1960ndatel). Autorid: Katz, Fodor, Katz, Postal. Põhimõisted: seem (tunnusjoon) ja semeem (üks tähendus) jagunevad sünteetilisteks, analüütilisteks ja vastuolulisteks: nt poissmees on inimene, mees, täiskasvanud, pole abielus. Väide ,,see mees on poissmees" on sünteetiline, ,,see poissmees on mees" analüütiline ja ,,see poissmees on minu õde" vastuoluline. Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnusjoonte abil. 21. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist Eeldused: · ,,Teaduslikkus püüdlusena" · Keelegeograafia ja murrete uurimine 19.saj II poolest alates (nt mõiste ,,isogloss"). Murrete uurimises otsiti ,,tõelist"/"vana" keelt (nt maalähedus vastandus linnastumisele) · Ideaalne informant (=keelejuht) oli vana ja vähe ringi liikunud maamees. Terminit ,,sotsiolingvistika" hakati kasutama 20.saj keskel, et tähistada keele ja ühiskonna

Eesti keel

doc

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) au

Modernism. Postmodernism