Keeleteadus (0)

Keeleteadus :
Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Sünkrooniline uurimine selgitab probleemi teatud ajahetke seisukohal, teeb ajalise läbilõige, võtmata arvesse käsitleva ajahetkeni viinud ajaloolist arengut.
Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi, näiteks eesti kirjakeele arengut ärkamisajast tänakus päevani. Diakroonilist uurimist nimetatakse sageli keeleajalooks.
Keele sünrroonia on tema hetkeseisund, keele diakroonia aga ajalooline areng.
Teareetilene – eesmärk on keelesüsteemi või kasutamise teooria ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast.
Keeleteaduse harud ja seosed muude teadusharudega.
1.filoloogia. Uuritakse keele ja kultuuri vahelisi seoseid . Filoloogia uurimisobjektiks on eri aegade tekstid, kus nii keel kui sisu räägivad oma aja inimestest, mõttemaailmast ja oludest ning neis asetleidnud muutustest. Kasutab antropoloogia , arheoloogia , ajaloo, folkloristika ja etnograafia saavutusi.
2.komparativne ehk võrdlev-ajalooline keeleteadus .Uuritakse keeltevahelisi sugulussuhteid ja võrreldakse omavahel sugulaskeeli. Selgitada, millised ühisomadused lähtuvad ühisest algkeelest ja kuidas ja mis tegurite mõjul iga üksik tütarkeel on aegade jooksul muutunud.
3.kontrastiivse keeleuurimine lähteideeks on, et keel saab võrrelda ka ainult strukturiti.Keeli kikirjeldakse ühesuguste põhimõtete järgi, kirjeldused pannakse kõrvuti saadaksegi teada nii keelte struktuurierenevused kui ka- sarnasused.
4.rakenduslingvistika eesmärgiks on teaduslikul alusel lahendada konkreetseid keelt või keelekasutust puudutavaid probleeme. Neid tekib eriti seoses keelte õppimse ja õpetamisega.
5. foneetika uurib kõnehääle omadusi ja kõne tajumist
6. fonoloogia häälikusüsteemide lingvistilise uurimine
7.sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ning sõltuvussuhteid. Uurimisobjekt on keele variatiivsus .
8.psühholingvistika käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest ning uurib, kuidas inimene õpib keelt ja modustab oma mõistesüsteemi.
Keeleteaduse meetodid
1.Kõige tähtsam on keelekasutuse jälgimine ja sellest lähtuv lingvistilisi mõisteid kasutav analüüs.
2. Osalev jälgimine, nii et uurija ise räägib informandi ehk keelejuhiga.
3.Loomulik jälgimine. Lingvist märkab igapäevaelus hivipakkuvaid linvistilisi nähtusi, mida ta kuulma või lugema satub, ja märgib neid üles.
4.Introspektsiooni ehk sisevaatlus . Moodustab lingvist ise vajalikke näiteid, see on võimalik, kui ta oskab uuritavat keelt.
5.Test. Uurija küsib vastuseid küsimustele.
Nostraatiline hüpotees
Mille järgi on algselt sugulased olnud altai, indoeuroopa , semi-hami, uurali keelkond , draviidi keeled, eskimo- aleuudi keeled ja ehk mõned muudki keelerühmad.
Monogeneesiteoria Oletatakse, et keeled on arenenud ühiselt alg- e aluskeelest. Suuremat osa Euroopa keeltest arvatakse pärinevat indoeuroopa algkeelest.
Polügeneesiteooria, mille järgi keeled on tekkinud paljudest kohtsdest eraldi, üksteisest sõltumatult.