pärsia kangast kitooni, mis oli pehmetesse voltidesse korjatud ja kummalgi õlal viie hõbepandlaga kinnitus. Tavaliselt ei kandud hetäärid rinnasidet ning ei soovitanud seda teistelgi teha. Veelgi enam paljud hetäärid ei kandud iidse Kreeka kombe kohaselt üleriiete all mitte midagi. Pilt: "Ära kurvasta, mina jälle sain selle haiguse sinu armsalt papalt!" Kasutatud kirjandus "Kõige vanem elukutse" Heino Gustavson "Inimene ja sotsiaalsuse vormid" Oswyn Murray Ajakiri "Noorus" 12/1993 Pildid Esimene pilt: E. Wiiralt "Öine külaline" Teine pilt: Gori "Igapäevane elu"
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi
aktiivsed ja täisväärtuslikud liikmed. Selle eesmärgi täitmiseks pakub skautlus, kui mitteformaalne hariduslik liikumine, noortele nende isiksuse kujunemisaastatel arendavat tegevust. Eesti Skautide Ühingu siht Meie sihiks on aidata noortel areneda täisväärtuslikeks kodanikeks. Inimene saab olla täiuslik ainult siis, kui ta pöörab tähelepanu oma isiksuse füüsise, intellekti, tunnete, sotsiaalsuse, hinge ja iseloomu arendamisele ning meid ümbritsevale keskkonnale ja ühiskonnale. Need püüdlused on Eesti Skautide Ühingu programmi aluseks.
skoorid T-skoorideks kasutades norme, mis on välja töötatud Ameerika meestest ja naistest koosneva valimi põhjal. Prantsuse versioon sellest küsimustikust oli välja töötatud Sabourini ja Luisseri poolt (1992). Hinnang konstruktiivsele valiidsusele, mida esitlesid Costa ja McCrae (1992), oli adekvaatne. Siinses uuringus esitletud neurootilisuse alfa koefitsient oli . 85, ekstravertsuse oma .72, avatuse oma .68, sotsiaalsuse oma .69 ja meelekindluse oma .79. Costa ja McCrae esitatud alfad olid kõrgemad ja varieerusid .75st kuni .89ni, keskmisega .81. DAS (Spanier 1976) on 32-punktiline abielulise kohanemise küsimustik, mis sätestab abielulise kohanemise üldise skoori ja neli alamskaala skoori üksmeele, rahulolu, sidususe ja kiindumuse väljendamise jaoks. Antud uuringus kasutasime abielulise kohanemise indeksina üldist skoori. Kõrgemad skoorid näitasid paremat abielulist kohanemist
Koostaja: Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad.....................................................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus
Selle suuruseks arvatakse 1200-1400 kuupsentimeetrit. Homo sapinsidel oli paks pealuu ning neil puudus esileulatuv lõug. Samuti muutus nende kolju ümmargusemaks, kui seda oli Homo erectusel. Ajukoor oli juba rohkem arenenud. Nende hambad olid juba peenemad ja mitte enam nii paksud ning karvkate oli vähene. Nende otsaesine oli järsem ning sellest võib oletada, et nende aju oli pannud rohkem rõhku eesajule. See aju osa omakorda on aga vastutav kõne, jäsemete liikumise, sotsiaalsuse ning muude tänapäevasel inimesel hästi arenenud omaduste ja oskuste arengu eest. Toitumises olid nad segatoidulised ning ka töötlesid toitu, enne selle tarvitamist. Tihti moodustas suure osa nende toidust liha. Homo sapiensid on silma jäänud oma hästi arenenud kõne ning kunsti oskuste poolest. Üks briti antropoloog Robin Dunbar on väitnud, et Homo sapiensid olid esimesed, kes võtsid kasutusele keele sellises tähenduses, nagu me seda praegu mõistame
Multifilmis "Tommy & Jerry" taotakse üksteisele kaikaga pähe, lüüakse jalaga tagumikku. Väikestele näidatavates filmides peaks olema hoolivus ja südamlikkus. Eesti telesaadetes "Raport", "Krimi" näidatud kuriteod annavad teismelistele eeskuju, tahet ise midagi järele teha, ise proovida. Peale seda, kui näidati vanemat meest, kes tegles pommide meisterdamisega, hakkasid sagenema noorte poolt tehtavad pommiähvardused. Televisioon on lapse sotsiaalsuse mõjutaja, võib aidata lapse arengut juhtida soovitud suunas, kuid võib psüühilisele arengule kahju tekitada.Vägivalda sisaldavad saated avaldavad mõju agressiivsele käitumisele. Lapsel puudub võime vägivalla saateid hinnata. Ta lähtub sellest, mida näeb. Õiged hinnangud kujunevad täisasvanute abiga. Laste hinnangute eest vastutavad vanemad, õpetajad ning kasvatajad. Sageli on aga televiisor "lapsehoidja" rollis. Puudub täiskasvanu, kes aitaks lapsel näidatavat lahti rääkida
Rooste keele- ja vormikasutus Rooste luule on rikastunud lausekujundite ja kõnekujunditega. Lause- ja kõnekujund on peaaegu kõik, kas vähemal või suuremal määral meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab vabavärsis(välja arvatud luulekogus ,,Sonetid") ning oma luules ei tunne ta õigekirjareegleid nagu suurt algustähte, komade, punktide kasutamist jne Rooste luulekogud 1999. aastal ilmus esikluulekogu ,,Sonetid". See oli jõulise sotsiaalsuse ühendamine lembelüürikaga 2000. aastal ,,Veri Valla" 2002. aastal ,,Lameda taeva all". Teemaks oli amerikaniseerimine, Eesti valitsus, narkootikumid ja ,,alkouimast". 2003. aastal ,,Rõõm ühest koledast päevast". Teemaks oli autori tunded koleda urbaniseerunud ühiskonna keskel. Lokaalsust rõhutav materiaalne kultuur kombineerub eeterlikuna 2005. aastal ilmus CD luulekogu ,,Ilusaks inimeseks". Luulekogu tekstid näitavad paljuski
tõusta, aina suureneb ning tekib läbipõlemine või depressioon. Igaüks peaks siiski tegutsema oma tahte, eesmärkide ja soovide järgi. Eeskuju ei pruugi alati hea olla. Mõni isik, kes riskib ja võidab rohkem, riskib samal ajal ka suuremate kaotustega. Teine variant on see, kui ta oma käitumisega annab halba eeskuju. Näiteks kui noortekambas on keegi kindel isik liider või juht ja tema suitsetama hakkab, näevad ka teised selles enda sotsiaalsuse heakskiidu viisi. Targemad aga teavad, mis suitsetamine endaga kaasa toob ja hoiduvad sellest, kuigi iseenda kogemus jätab alati kõige sügavama jälje. Kellegi teise kogemusest võib õppida, kui märgi jätab see alati sellele inimesele, kes antud situatsiooni koges. Tuleks hoolikalt valida, kes endale eeskujuks võtta. Mõni suudab oma eluga hakkama saada nii, et ei vaja kellegi eluteed enda oma täiustamiseks, teised aga vajavad pidevat autoriteeti.
Majanduslnaguse pärast on töö viidud kindlale kuupalgale, sellega kaasnes Mairi motivatsiooni kadumine. Töötajaskonna vahetumisega on muutunud ka suhted töökaaslastega. Kui varasemalt töö ajal lauldi, naljatati, tähistati üheskoos erinevaid sündmuseid kohvilauas, siis nüüd puudub Mairil ühtekuuluvustunne kaastöötajatega. David C. McClellandi teooria järgi on motivatsiooni tõukejõududeks: saavutamine, sotsiaalsus, kompetentsus ja võim. Peamised probleemid esinevad sotsiaalsuse valdkonnas. Mairi soovib olla seotud teiste inimestega, kuid uus suhtluskeel häirib teda. Positiivne õhkkond muudab töö alluvatele meeldivaks, antud situatsioonis ei ole õhkkond Mairi jaoks meeldiv. Teda häirib vali vene muusika, ning suhtluskeeleks on saanud vene keel. Maslow vajaduste hierarhia kohaselt, kui inimese esmavajdused on rahuldatud, pöörab inimene tähelepanu sekundaarsetele vajadstele. Mairil on rahuldamata sotsiaalsed vajadused - sõprus ja ühtekuuluvus
Siiski parema meelega tegutseks ta õues liivakastis või koos isaga telekavaatamine on tubase aja sisustamiseks. 3 EMOTSIONAALNE ARENG Muutused lapse emotsionaalses ja sotsiaalses arengus on sel eluperioodil märkimisväärselt suur. Kõigis valtkondades hakkab ilmnema individuaalsus, lapsest saab isiksus üksnes talle omaste iseloomujoonte, tugevuste ja nõrkuste ning inimsuhtega. Käsitledes sotsiaalsuse arengut, on korduvalt nimetatud inimese tundmusi ehk emotsioone, sest suhted kutsuvad inimeses esile emotsioone kui vastukaja ümbritsevale maailmale. See tähendab, et sotsiaalsust ei saa lahus hoida inimese emotsionaalsusest. Atsi juhtiv meeleolu on rõõmsameelsus. Ta on lõbus, lahke, osavõtlik ja soovib olla tähelepanu keskel, aga kui on teisi lapsi külas, on Ats tige, isekas ja pahur. Kuigi poisile on võimaldatud palju erinevaid mänguasju, ei meeldi talle et teised ta asjadega
Betti Alveri luuletust ,,Ei vaibu" ning Jüri Kolgi luuletust ,,Veel kord luule" võrreldes tekib vaieldamatult küsimus, kas nad saavad mõlemad samaaegselt olla osa eesti luulekaanonist, võttes arvesse kahe luuletuse erinevusi. Temaatiliselt käsitlevad mõlemad autorid luule tähtsust inimesele ning seda, kuivõrd kestev see olla võib, seega ei saaks isamaalisuse temaatikale rõhudes ei Betti Alveri ega ka Jüri Kolgi luuletus eesti luulekaanonisse kuuluda. Pidades silmas luule sotsiaalsuse kriteeriumit ning hukkamõistvat hoiakut tarbeluulele, peab tõdema, et mõlemad luuletused sellegipoolest luulekaanonisse kuuluksid. Alver on oma teoses keskendunud luule olemusele. Ta kirjeldab luule kustumatust ning tähendust lugejale. Kolgi luulet iseloomustab personifikatsioon. Ta on luule muutnud sotsiaalseks elusolendiks, kelleta sõnadest maailmas elamine võimalikuks ei saa. Ta on silmnähtavalt rohkem rõhku pannud luuletuse sisule, jättes luuletuse vormi tagaplaanile
mida laps teab ühiskonnast, on vähemalt osaliselt sageli lapsest endast mõjutatud. Individuaalsete ja sotsiaalsete arenguaspektide vastastikune sõltuvus ilmneb, moraali arengul, seotuse teoorias, sooidentiteedil ja vanemaks olemisel. Sotsiaalse arengu puhul huvitutakse lapse integreerimisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt võttes ühiskonnas kehtivad väärtused. Seetõttu tuleb käesolevas referaadis juttu sellest, mis erinevus on sotsiaalsuse ja sotsiaalsete oskuste vahel, moraalsest aspektist ning üldiselt sotsiaalse arengu olulisusest läbi aegade erinevate teoreetikute tõdemuste läbi. SOTSIAALSUS JA SOTSIAALSED OSKUSED- NENDE ERINEVUS Sotsiaalsusel on inimeste jaoks erinev tähendus. Enamasti mõeldakse selle all sotsiaalseid oskusi ehk ladusat suhtlemisoskust kollektiivis ning võimet lahendada probleeme kõiki osapooli rahuldaval moel.
Ametüsti maagilist väge on kummardanud paljud erinevad rahvad üle kogu maailma. Dionysose nimi ja olemus Tänapäevainimesele on Dionysos tuntud eelkõige veinijumalana, kes sümboliseeris kreeklastele veini joovastavat toimet. Arvatakse, et kreeklastele meeldis vein nii väga, et nad tahtsid veini kummardada, kuid selleks oli vaja jumalat, kes veini sümboliseeriks. Selleks jumalaks sai Dionysos, kes on veel ka sotsiaalsuse ja hüvede jumal. Dionysose nimi võib tähendada Zeusi poega, kuid üldiselt on nime tähendus segane. Nime esimene silp ,,Dio-" võib tähendada Zeusi, mis genitiivis on Dios. Nümf, kes Dionysost imetas oli kreeka kirjanike jaoks Nysa. Nysa võis tähendada ka mäge, kus nümfid ta enda hoole alla võtsid. Ta on tuntud ka teise nime all ja selleks on Bakchos, mis sümboliseerib Dionysose märatsevat ja ohtlikku külge. Lisanimi Lysios tähendab vabastavat
Niisugune iseseisvaks jäänud osatung ilmub siis perversioonina (haiglase tungina)... Juhtub ka, et püsima jääb ükskõiksus suguvahede suhtes... ilmub homoseksuaalsuseks hüütud perversioon." (Holtzmeyer, 1934, lk 74) Lapsepõlve seksuaalsus Seksuaalsed instinktiivsed impulsid on meile kaasa sündinud; tegemist on nende samade tungidega, millele infantiilne ego väljatõrjumise teel vastu astub. (Freud, 2003, lk 96) Hariduse, sotsiaalsuse ja seksuaalsuse seostest räägib Freud järgmist. Laps toob sündides maailma kaasa seksuaalse aktiivsuse alged ja isegi toitudes kogeb seksuaalset rahuldust, mida ta püüab leida hiljem tuttava tegevuse, ,,pöidlaimemise" kaudu. Lapse seksuaalne aktiivsus ei arene tema teiste funktsioonidega samaväärselt, vaid sulandub viiendal eluaastal latentsiperioodi. Seksuaalse erutuse tootmine sel perioodil mitte mingil juhul ei lakka, vaid jätkab,
Samuti kasutab ta palju võõrsõnu ning poolvokaali w-d. Selle tõttu on luule kohati raskesti mõistetav. Enamus Rooste luulest on kirjutatud vabavärsis ning puuduvad õigekirjareeglid, mille tõttu on vabavärss kohati rütmiliselt keerukas. Näiteks ei ole kasutatud kirjavahemärke ning suurt algustähte. LUULEKOGUD 1999. aastal ilmus esikluulekogu „Sonetid“. Seda iseloomustab jõulise sotsiaalsuse ühendamine lembelüürikaga. 2000. aastal „Veri valla“ 2002. aastal „Lameda taeva all“ Nende kahe luulekogu peamisteks teemadeks on amerikaniseerumine, Eesti valitsus ja meelemürgid. 2003. aastal ilmus „Rõõm ühest koledast päevast“ Teemaks on autori tunded koleda urbaniseerunud ühiskonna keskel. 2005. aastal ilmus CD luulekogu „Ilusaks inimeseks“. Tekstid näitavad paljuski elu
aidates seeläbi muuta maailma paremaks ja arendada noori vastutustundlikeks isiksusteks, kes on ühiskonna aktiivsed ja täisväärtuslikud liikmed. Selle eesmärgi täitmiseks pakub skautlus, kui mitteformaalne hariduslik liikumine, noortele nende isiksuse kujunemisaastatel arendavat tegevust. Eestlaste sihiks on aidata noortel areneda täisväärtuslikeks kodanikeks. Inimene saab olla täiuslik ainult siis, kui ta pöörab tähelepanu oma isiksuse - füüsise, intellekti, tunnete, sotsiaalsuse, hinge ja iseloomu - arendamisele ning meid ümbritsevale keskkonnale ja ühiskonnale. KASUTATUD ALLIKAS http://skaut.ee/
ja sügavaid tundeid, on sallivad, proovivad uusi tegutsemisviise. Toimetulekuviisid: proovivad erinevaid toimetulekuviise, nt probleemilahendus, huumor, positiivsele keskendumine, neg-selt tähelepanu eemalesuunamine jm Sotsiaalsus Hoiak ja meelestatus teiste suhtes. Omakasupüüdmatus, osavõtlikkus ja abivalmidus. Toimetulekuviisid: aktiivne toimetulek, planeerimine, pos-le keskendumine ja nõrgalt seotud ka sots toetuse otsimisega. UURIMISTULEMUSED: kõik suure viisiku dimensioonid peale sotsiaalsuse on seotud toimetulekuviisidega. Lisaks- isiksuseomadused mõjutavad hinnangute ja toimetulekuks tehtavate püüdluste vahelist seost. Seotusviisid: määravad, kui käepärane ja tõhus on abi küsimine ja saamine stressi korral. Kiindumuskogemused mõjutavad ka uurimiskäitumist (julgust uute kogemuste omandamisel). NB! Isiksuseskaalad on toimetulekuskaaladega seotud valikuliselt! Isiksuseomadused on püsivad ning kohanemine saab toimuda käitumuslike
2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki, tsehhi, lõunaslaavi: bulgaaria, macedoonia, serbia, sloveeni II Loetle 5 romaani keelt hispania, itaalia, moldova, portugali, prantsuse, rumeenia 3. I 3 kultuuri komponenti sümbolid (rahvusvärvid,rahvusloomad), keel, väärtused, esemelised komponendid (tööriistad, relvad, ehted jne), normatiivsed komponendid (tavad, kombed), tunnetuslikud (müüdid, legendid) II 3 sotsiaalsuse koosluse tüüpi sots. grupp ühised eesmärgid, sõltumine gruppist, teatud suhete stabiilsus hulk- on ajutine kooslus, moodustub mingi sündmuse puhul tegutsev hulk - kõige tähtsam on tegutseda, sündmus võimaldab tegutsemist nt jalgpalli hulligaanid, antiglobalistid kogukonnad ühtekuuluvustunne, eneseteadus nt etniline kogukond, religioosne kogukond, digikogukond 4. Mõisted I Assimilatsioon- domineerivasse ühiskonda sisenemine sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu.
kujundada, seni kuni nad on veel mõjutustele vastuvõtlikud. Kool peab kujundama inimeste mõttemaailma, nii, et nad oleksid ühiskonnale vastuvõetavad liikmed. Kui inimesed mõtleksid liiga erinevalt, siis oleks ühsikonnas liiga palju konflikte, millele ei leitaks lahendust, ning mis kulutaksid ühiskonna ressursse. Ühiskonna liikmetel poleks hea koos elada, ning aren oleks aeglasem. Kuna inimesed on väga sotsiaalsed on oluline ka selle sotsiaalsuse arendamine koolis. Kool saab sellega küllaltki hästi hakkama, sest inimesed leiavad paljud oma sõbrad just koolist. Koolis õpitakse olema üksteise, aga eriti vanemate inimeste, vastu viisakas olema. Viisakus aitab kindlasti üksteisega lihtsamalt suhelda, ning on seega väga oluline oskus. Kool avardab inimeste suhtlus ringkonda. Kui lapsed enne kooli minekut suhtlevad ainult oma sugulaste ja mõndade tuttavatega, sõpradega, siis kooli minnes leitakse oma klassist kohe palju uusi sõpru
nimetatakse sotsiaalseteks normideks ja ühiskondlike suhete reguleerimist selliste normidega normatiivseks reguleerimiseks. Reguleerida tähendab kindlaks määrata inimeste ja nende kollektiivide käitumine, anda neile funktsioneerimise ja arengusuunad, viia nad teatud raamidesse, sihipärase......... Sotsiaalne reguleerimine annab inimeste käitumisele mingid piirid. Sotsiaalse regulatsiooni arenedes suureneb selles sotsiaalsuse osatähtsus. Algas kõige isiklikumate käitumisaspektidega. Sotsiaalne keskkond piirab inimesi üha rohkem. Suhteliselt eraldatud reguleerimismehhanismide tekkimine (riigiga, parteiga, töökollektiivis). Need mehhanismid muutuvad üha keerulisemaks. Sotsiaalne reguleerimine toimub kahel kujul: 1. Individuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga küsimus lahendatakse rangelt kindlaksmääratud juhendiga.........
Ennustav väärtus: kas loommudelis on efektiivsed need ravimid, mida tavaliselt kasutatakse inimesel vastava haiguse raviks? Näiteks, depressiooni loommudelis peavad toimima antidepressandid Loommudelite hindamise viisid: Loommudelite õigsust ja võimalikke uusi ravimeid testitakse katseliselt, erinevate meetoditega Käitumiskatsed loomadega : Mälu ja õppimisvõime testimine Ärevuse testimine Depressiooni testimine Sotsiaalsuse testimine Muud laboratoorsed meetodid : Rakukultuuride valmistamine ja mikroskopeerimine Kudede histoloogilised värvingud ja mikroskopeerimine Loomade või rakkude huvipakkuvate valkude analüüs Loomade või rakkude DNA ja RNA analüüs Teaduslikes katsetes on võimalik kasutada mitmesuguseid test-süsteeme ehk mudeleid Katseloomad Raku ja koekultuurid Arvutimudelid Farmakoloogias kasutatakse mudeleid selleks, et Uurida haiguste olemust ja testida uusi ravimeid nende
keskkonna vastastikusel mõjul ja mis toovad kaasa teatud üleelamisi Eetiline kasvatus-moraalimõistete selgitamine ja vahendamine lastele Vaimne areng-kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete muudatuste kogum lapse mõttetegevuses, mis sõltub lapse east, tema kogemustest ja kasvatuse tulemusest Sensoorne kasvatus- aistingute ja tajude sihipärane arendamine Sotsiaalne-ühiskonda või kollektiivi puutuvat Sotsiaalne areng-seostub sotsiaalsuse kujunemisega ja käitumisoskusega Sotsiaalne kompetentsus-oskused, mida omandatakse sotsialiseerumisprotsessis Sotsiaalne võimekus-kombinatsiooni sotsiaalsetest oskustest ja sotsiaalsest kompetentsusest, sest kumbki neid ei seleta täielikult sotsiaalse käitumise arengut ja väljendumist Sotsialiseerumine- pikaajaline läbi elu kulgev protsess, milles omandatakse käibivad hoiakud, normid ja käitumisoskused
igapäevaste tegevustega nagu mees. Tänapäeval on naiste staatus oluliselt paranenud, kuid ka praegu leidub mitmeid inimesi, kes arvavad, et naise parim koht on köögis. Kohad ei vali inimesi, inimesed ise seavad kriteeriumid, mille alusel nad inimesi kohatadele määravad. See pole siiski õige, kuna igal inimesel on oma soovid ja tahtmised, mida tuleks arvestada. Avalikest ja privaatsetest kohtadest rääkides seostan ma neid eelkõige sotsiaalsuse ja suhtlemisega. Avalik koht palju inimesi ja sotsiaalne suhtlemiskeskkond. Tema mõte seisnebki selles, et ta on avatud ja kättesaadav kõigile, mitte kindlate tunnustega isikutele ning avalike kohtade loomisel ei tohiks olla poliitilisi tagamõtteid nagu Buenos Aireses, kus sealsetele inimestele püüti peale suruda teatud korda ja käitumist. Allumatud lihtsalt kaotati. Samuti on hästi näha ka meeste domineeriv võim ja autoriteet, naistele avalike kohtade keelustamine.
välja lennata, sest ta taastab oma esialgse kuju aeglaselt. VIDEO: 10:50‐12:23 *Võrgu liigid: Lisaks ümarvõrgule ebakorrapäraselt põimitud võrk, horisontaalne kangasvõrk (kangurlased), lehterjas võrk, kolmnurkne püünis. Võrgu osad on erinevate omadustega. *Lehterämblikud: Lehterämbliklased ei uuenda oma võrku iga päev, nagu seda teevad näiteks võrkurlased. Mõned liigid on kuulsad ka oma sotsiaalsuse poolest, sest sageli ehitavad ja jagavad nad võrku koos. VIDEO: 15:12‐16:05 Mittekudujad *Võrku mittekuduvad ämblikud varitsevad või jälitavad erineval moel saaki maapinnal, kas siis võrguniidi abil või mitte. Mõni passib õiel, et siis jalgadega lähedalasuvat saaki püüda, näiteks see krabiämblik pildil
Üheni jõudes on patsiendi teadvus ärkvel. (Streeter, Michael, 2004) Hüpnoosi kasutamine Hüpnoosi on rohkema või vähema eduga kasutatud erinevate, eriti psüühiliste haiguste ravimiseks, hüpnoosi abil on üritatud õppida ja saada kontakti teispoolsusega, seda on kasutatud ka puhtalt meelelahutuslikel eesmärkidel(lavahüpnoos). (Laurence, J, Perry, C, 1988) Peamiselt kasutatakse: · Sõltuvustest ja foobiatest vabanemiseks · Häbelikkuse vähendamiseks, sotsiaalsuse suurendamiseks · Halbadest harjumustest vabanemiseks(näiteks liigne muretsemine ja ärevus, hüpnoosiga saab põhjused peidust välja tuua ja aidata alateadvusel pidevust ärevusest üle saada) · Unetuse puhul · Allergiatest vabanemiseks(edu saavutatakse ligi 80% juhtudest) · Haiguste ravimiseks(näiteks on edukalt ravitud soolestikuärritusi ja vähki) · Valu leevendamiseks(moodsas kirurgias kasutatakse keemiliste anesteetikumide
populaarsusele ning sellele, et isiksusepsühholoogia raames on laialdaselt uuritud, kuhu paikneb enesehinnang isiksuseomaduste ruumis, mille koordinaatideks on suure viisiku (ekstravertsus, neurootilisus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus) dimensioonid. Seda lünka on püüdnud täita Robins oma kolleegidega (2001). Analüüsides enesehinnangu ja suure viisiku baasomaduste suhteid, võib väita, et enesehinnang seostub mõõdukalt ekstravertsuse ja meelekindlusega ning nõrgalt sotsiaalsuse ja avatuse dimensiooniga. Kõige tugevam samapidine seos ilmnes emotsionaalse stabiilsusega (neurootilisuse vastand). Saadud tulemus oli igati ootuspärane, sest varasemates uurimustes on leitud, et madala enesehinnanguga inimesed kalduvad olema neurootilisemad, emotsionaalselt ebastabiilsemad ning haavatavamad.
Vajadus olla mõistetav ja arusaadav Vajadus saada abi ja toetust Vajadus tunda end tähtsana Vajadus olla tunnustatud Vajadus olla äratuntud ja meeldejäetud Vajadus lugupidamise ja tähelepanu järele Ameerika psühholoogi A. Maslow järgi inimeste käitumine rajaneb vajaduste hierarhial. Viit liiki vajadused: füsioloogilised vajadused (õhk, jook, toit, uni); turvalisuse vajadus (kehaline ja majanduslik); sotsiaalsuse vajadus sõpruse ja ühtekuuluvuse järele; austuse ja staatuse vajadus, soov olla eriline; eneseteostuse vajadus. TEENINDAJA ISIKUOMADUSED 1.Pädev ja enesekindel 2.Positiivne suhtumine 3.Ta peab kirglikult tahtma kuulata, õppida, areneda, et saada parimaks! 4. Ausus 5. Koostöö 6. Proaktiivsus 7.Empaatiavõime 8.Sõbralikkus ja viisakus 9.Kannatlikkus igas olukorras 10.Suhtlemisvõime 11
* määrab käitumisviisi/mudeli Sündmuste hinnang mõjutab Protsessi eesmärgid: toimetuleku protsessi. Protsessi * negatiivsete sündmustega käivitab juhul kui situatsioon on konanemine heaolu kahjustavalt hinnatud. * positiivse minapildi ja emotsionaalse tasakaalu Hinnangu protsessid: säilitamine * primaarne – oht inimesele Täpsemat infot * sotsiaalsuse taastamine või * sekundaarne – oht ressursile Primaarsest ja jätkamine sekundaarsest Situatsiooni hindamisviisid: protsessist täpsemalt? Toimetuleku strateegia ehk me hindame ühte ja sama käitumismudelid: situatsiooni erinevalt * probleemidele suunatud * kaotus – juba toimunud kahju. tegevus – lahendamine, Lepib reaalsusega või hindab
3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine
Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeerimine, regulatiivne, meelelahutus). 1) Herta Herzog (1942) tegi küsitluse, miks koduperenaised jälgivad igapäevaseid raadiokuuldemänge; 2) Lazarsf
Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes76 1) sotsiaalne mõistmine (teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenur- gast arusaamine ning võime teiste seisukohti respekteerida); 2) suhtlemine eakaaslastega (oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega); 3) prosotsiaalne käitumine (abistamine, jagamine). Sotsiaalsete oskuste areng lapse üldise arengu kontekstis. · Toimub laste sotsiaalsuse areng õppimise kaudu, mitte ei juhtu iseenesest. · Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, õdede-vendade ja ea- kaaslastega suheldes ning täiskasvanutelt toetust ja juhiseid saades. · Laste sot- siaalse võimekuse areng on tugevas seoses eelkõige kognitiivse arenguga. · Sotsiaalsed skused ei arene iseenesest. Puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed.
· temperamenti kirjeldavad isiksuse jooned (temperament traits) reageerimise kiirus, emotsioon ja intensiivsus · võimeid kirjeldavad isiksuse jooned (ability traits) eesmärkide saavutamise efektiivsus intelligentsus: kristalliseerunud ja liikuv · motivatsiooni kirjeldavad isiksuse jooned (dynamic traits) kaks liiki: ergid (erg) ja metaergid (metaerg) 1) ergid = vajadused, instinktid = pärilikud uudishimu erg (curiosity), seksuaalerg (sex ), sotsiaalsuse erg (gregariousness), kaitsmise ehk hoolitsuse erg (protection) , domineerimise erg (self-assertion), kaitstuse ehk turvalisuse erg (security), nälja erg (hunger), viha ehk agressiivsuse erg (anger), mittemeeldimise ehk vastikuse erg(disgust), meeldivuse erg (appeal), allumise (self- submission) ergid põhjustavad: a) selektiivset taju b) emotsionaalset reaktsiooni objektile või ideele c) eesmärgi saavutamise või teostamise d) sihipärase või eesmärgile suunatud käitumist
· temperamenti kirjeldavad isiksuse jooned (temperament traits) reageerimise kiirus, emotsioon ja intensiivsus · võimeid kirjeldavad isiksuse jooned (ability traits) eesmärkide saavutamise efektiivsus intelligentsus: kristalliseerunud ja liikuv · motivatsiooni kirjeldavad isiksuse jooned (dynamic traits) kaks liiki: ergid (erg) ja metaergid (metaerg) 1) ergid = vajadused, instinktid = pärilikud uudishimu erg (curiosity), seksuaalerg (sex ), sotsiaalsuse erg (gregariousness), kaitsmise ehk hoolitsuse erg (protection) , domineerimise erg (self-assertion), kaitstuse ehk turvalisuse erg (security), nälja erg (hunger), viha ehk agressiivsuse erg (anger), mittemeeldimise ehk vastikuse erg(disgust), meeldivuse erg (appeal), allumise (self- submission) ergid põhjustavad: a) selektiivset taju b) emotsionaalset reaktsiooni objektile või ideele c) eesmärgi saavutamise või teostamise d) sihipärase või eesmärgile suunatud käitumist
Koleerik energiline, tasakaalutu, muutliku meelega Flegmaatik aeglane, tugev, tasakaalsutatud Melanhoolik nõrga närvikavaga, ärev, ebakindel Isiksuseomaduse kujunevad pärilike tegurite ja keskkonna tegurite koosmõjus. Tunnusjoonte teooria, isiksuse baasseadumused: 1) Temperamendi avaldumine ekstravertsuse-introvertsuse mõõtmes 2) Avatus kogemusele, selle avaldumismäär 3) Kohusetunde, vaimudistsipliini, meelekindluse avaldumismäär 4) Sotsiaalsuse, eelkõige läheduse/seltsivuse avaldumismäär 5) Emotsionaalse stabiilsuse ehk neurootilisuse avaldumismäär Kognitiiv-käitumuslikud teooriad keskenduvad sellele, kuidas isiksus kujuneb õppimise käigus ja mil moel tema mõtlemine ja maailmataju isikupäraselt väljenduvad. Inimene omandab suhtluse käigus arusaamad sellest, mis on normiks ja ootuspärane käitumine ja mis mitte. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad eeldatakse, et isiksus on unikaalne ja arenemisvõimeline.
Nüüd: seniste tendentside jätkumine, kuid postmodernistliku mängulisuse vähenemine (mängu luules on, kuid see ei ole totaalne ja kõikevalitsev mäng, nagu 90ndatel). Sünstees, traditsiooniliste väärtuste osaline tagasitulek 1990ndatel lükati Alverid ja Underid kõrvale, nüüd selgub, et alverliku ja underliku traditsiooniga on võimalik praegust luulet siduda. Estetiseeriv traditsioon ei kao (Kareva, Hirv jt) elab vana hea uusromantilises vaimus edasi. ,,Karmi" sotsiaalsuse ja poliitilisuse laine 00ndatel ja hiljemgi. Uussiirus? uue, lihtsa, siira autori hääle tagasitulek kirjandusse. Päevikulisust rohkem kui 20.saj lõpul luulepäevikud, nt Kristiina Ehini ,,Kaitseala", Õnnepalu luuletab päevikuvormis aastaringselt jne. Luule suuliste vormide suurem levik (häälutused, luuleprõmmud, laulvad kirjanikud jne). Avangardsuse uus tõus viimase kümnekonna aasta jooksul (kummalised autorid luules ja proosas). Silma paistavad
allikatest saadud teadmiste alusel. 9.Mäng ja loovus. Mängul ja loovusel on mitmeid ühiseid jooni. Mäng sisaldab sümbolistlikku transformatsiooni e. ümber kujundama- see on võime lahendada ülesandeid uudsel ebatavalisel ja leidlikul viisil. Mängurõõm on oluline loovuse tunnus. 10.Sotsiaalne kompetentsus ja mäng. Sotsiaalne kmpetentsus on oskus oskus ise suhelda, ennast mõistetavaks ja arusaadavaks teha ning ning ka teisi mõista. Oluline in kodu ja l/aia laste osakaal sotsiaalsuse kujunemisl. Mängu areng toimub üksikmängus, kõrvumängus ja koosmängus. Mängus on sotsiaalne kompetentsus lapsel oskus end mängus kehtestada, teistega arvestada. 11.Parteni sotsiaalse mängu kategooriad. 1.Tegevusetus-laps vaatab teise tegevust, jalutab ruumis ringi aga ise teise tegevusse ei sekku. 2. üksikmäng laps mängib üksnda mitmesuguste vahenditega, teiste lastega suhtlemist ei toimu. 3. Pealtvaatamine teiste mängijate jälgimine ja vaatlemine. Võib toimuda ka teatud
ja poliitika, alus. Riik on kunstlik ja põhineb hirmul. Erinevalt Hobbesist arvab, et riigis tekib iseeneselikult sellest eristub ühiskond. Ka ühiskonna aluseks on omahuvi, inimesed rahuldavad vastastikku üksteise huve (au, materiaalne kasu) 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust Nauding seltskonnast, harmoonia, hoolitsemine teiste eest. Sõprus on sotsiaalsuse parim tõestus. Inimene peab otsima endas tasakaalu, siis on tasakaal ka ühiskonnas ning võimalik ühishüveline poliitika. Riik ei ole kunstlik ühendus, vaid koosneb armasus- jaa sõprussuhetel. 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus on privaatsfääris ning see on tugev. Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhted inimeste vahel) toetub omakasule.
väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohustatud võib olla süsteemi stabiilsus. See võib märku anda teistsugusest väärtussüsteemist ja maailmavaatest, aga ka hoiakute ja väärtuste muutumisest (nt elav arutelu selle üle, kas homoseksuaalid on oht klassikalisele peremudelile). 2. koostegevuse ehk sotsiaalsuse funktsioon massikommunikatsioon annab võimaluse ühiskonna erinevate osade, erinevate subjektide suhestamiseks, läbikäimiseks, ühiskonna kui terviku moodustumiseks. Massikommunikatsioonis tõstatatakse poliitika, majanduse, kultuuri, hariduse ja teiste valdkondade teemasid ning tutvustatakse jooksvalt nende valdkondade olulisemaid sündmusi, pakkudes massikommunikatsiooni mõjuväljas olijatele taustateadmist selle kohta, mis maailmas toimub. 3
ekstreemselt ebarütmilise päeva puhul saab oma tervist mõningal määral hoida. Teiseks on oluline emotsionaalse keskkonna tekitamine ning näitamine autistlikule lapsele, kuidas teistega koos olla ja tegutseda. Seetõttu on lapse jaoks otsustava tähendusega, millist laadi on täiskasvanute tunded ja mõtted, kavatsused ja soovid, kas need mõjuvad arengut toetavalt või arengut takistavalt. Lapsel peab olema turvaline ja toetav, eeskujuks tema enda tunnete ja sotsiaalsuse arenguks, täiskasvanute poolt mõjutatud ümbrus. Lisaks kodusele toetavale ümbrusele on ka oluline pedagoogilise ümbruse kujundamine: on see usalduslikult korraldatud ja rütmiliselt struktureeritud, hingeliselt tugevdatud ja vaimselt autentne, siis annab see lapsele kindluse, ja seda tuge vajab laps, et suuta täiesti teisel alal vabalt areneda, nimelt mängus. Siin on laps iseendas, ei allu mingile välisele korrale, etteantud eesmärgile ega suunamisele, vaid järgib üksnes oma tungi
sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik Mandeville omahuvi on kõigi inimsuhete alus riik on kunstlik ja põhineb hirmul riigis tekib iseeneslikult sellest eristuv ühiskond ühiskonna aluseks on omahuvi, inimesed rahuldavad vastastikku üksteise huve 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust inimesed on loomupäraselt sotsiaalsed sõprus on sotsiaalsuse parim tõestus inimene peab otsima eneses tasakaalu, siis on tasakaal ka ühiskonnas ning on võimalik ühishüveline poliitika riik ei ole kunstlik ühendus, vaid armastus ja sõprussuhted Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) sõprus on privaatsfääris, aga seda tugevam vahetusühiskond (majandus), kus inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid, toetub omakasule
Absurdne oleks sellises olukorras mässata: "[k]es võiks mässata ja kelle vastu? Kas organitest koosnev vara normaliseeriva korra vastu? Ja kuidas? Kas surfitavate piltide abil?" küsib Kristeva (Krull 1998: 136). Et ummikust välja tulla, analüüsib Kristeva ametilt psühhoanalüütik uuesti üle Freudi "Tootemi ja tabu", kus too esitas "arhailise isamõrva"motiivi ja kirjeldas sellest tekkinud sümboolset lepingut. Pole tähtis, kas taoline isemõrv ka kunagi tegelikult toimus, sotsiaalsuse ja religiooni sünd on kaheldamatult seotud üleastumise motiiviga, leiab Krull; mäss oleks seega sisuliselt tagasipöördumine lepingu lähtepunkti, kus suhted muutuvad uuesti formuleeritavaks ja ühiskonda vaevanud probleemid ületatakse ühelt poolt seondub mässuga religioosne pühadus, teiselt poolt väljatõugatute integreerimine ühiskonda. Krull tsiteerib selgituseks Kristevat: "Freudi mõistujutus on isa see, kes kehastab võimupositisiooni, seaduse väärtust,
müütides ning kultuurisümboolikas väljenduvast algest Adleri teooria – motivatsioon tuleneb võimu- ja üleolekutungist ning alaväärsuskompleksist Paul Costa ja Robert McCrae – tunnusjooned taanduvad neljale faktorile: 1) temperamendi avaldumine ekstravertsuse-introvertsuse mõõtmes 2) avatus kogemusele, selle avaldumismäär 3) kohusetunde, vaimudistsipliini, meelekindluse avaldumismäär 4) sotsiaalsuse, eelkõige läheduse/seltsivuse avaldumismäär 5) emotsionaalse stabiilsuse ehk neurootilisuse avaldumismäär Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – kuidas isiksus kujuneb õppimise käigus ja mil moel tema mõtlemine ja maailmataju isikupäraselt väljenduvad? Sotsiaalse õppimise teooriad – isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses, õpitu hakkab suunama inimese käitumist Kognitiivse stiili teooriad – erinevatele isikustele on iseloomulikud ja omased teatud kindlad,
Kui juhtub ka, et pere on mingil põhjusel võimetu probleemi märkama ja abi küsima, siis saab kool 14 sekkuda. Kooli üheks põhi eesmärgiks on teadmiste edasi andmine, et kõik inimesed suudaksid ühiskonnas toime tulla ja edasises elus hakkama saada. Siiski on koolil ka kasvatuslik roll, moraali ja eetika normide õppimise roll, sotsiaalsuse arendamine ja koostöö õppimine. Kool on koht kus saab noort suunata ja esimeste probleemide ilmnemisel aidata. Loomulikult tuleb koostööd teha ka lapsevanematega ja ka neid vajadusel nõustama. Kindel on, et noor inimene vajab enda kõrvale mõistvaid ja toetavaid ning eeskujuks olevaid täiskasvanuid. Väga olulisel kohal on ka minu arvates erinevate asutuste vaheline koostöö ja selle loomine. Just nimel loomine, kuna see on jätkuvalt probleem meie sotsiaalses süsteemis,
•Sotsiaalse vahetuse teooria – suhtlemise käigus vahetatakse staatuse (enesehinnangu säilitamine) ja läheduse (turvalisus ja lähedus) ressursse •Kiindumusteooria – mentaalsed representatsioonid ehk üldistatud kujutused endast ja teistest Alan Fiske: neli suhtemudelit •“Relationships are patterns of coordination among people; they are not properties of individuals” •Kuigi kultuurid ja indiviidid erinevad oma sotsiaalsuse määra poolest, on siiski iga inimene oma loomuse poolest sügavalt sotsiaalne •Inimesed peavad sobitama oma sotsiaalsuse konkreetsesse ühiskonda, milles nad elavad. Neli suhete koordineerimise mudelit •Kommunaalmudel (Communal Sharing), •Autoritaarne mudel (Authority Ranking), •Võrdsuse mudel (Equality Matching), •Turumajanduslik mudel (Market Pricing) •Inimesed kasutavad neid mudeleid sotsiaalsete tegevuste konstrueerimisel, koordineerimisel, ka
riik on kunstlik ja põhineb hirmul. Erinevus: idee, et riigis tekib iseeneslikult sellest eristuv "ühiskond". Ka ühiskonna aluseks on omahuvi. Inimesed rahuldavad vastastikku üksteise erinevaid huve. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust Inimesed on loomupäraselt sotsiaalsed. Tunnevad naudingut seltskonnast, teiste eest hoolitsemisest. Sõprus on sotsiaalsuse parim tõestus. Inimene peab otsima iseeneses tasakaalu, siis on tasakaal ka ühiskonnas nind võimalik ühishüveline poliitika. Riik ei ole kunstlik ühendus, vaid midagi enamat: armastus- ja sõprussuhted. 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus on privaatsfääris, ent seda tugevam. Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhtes inimeste vahel), vahetatakse teenuseid ja tooteid, toetub omakasule
Riiki saab koos hoida ainult pideva hirmu abil. Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik, seega saab riik tekkida ainult inimestevahelise lepingu abil. Mandeville nõustub Hobbesi seisukohaga, et omakasu on kõige aluseks. Hobbesist eristub, sest väidab, et riigis tekib iseeneslikult sellest eristuv ühiskond, mille aluseks on samuti oma huvi. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust Sõprus on sotsiaalsuse parim tõestus. Inimene peab otsima iseendas tasakaalu , siis on tasakaal ka ühiskonnas ja võimalik on ühishüveline poliitika. Riiki ei pea kartma, võib ka armastada. Shaftesbury ja Hutcheson sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. 6 6
objektiivsuse püüet rikub peamiselt üks tegur, milleks on uurija kogemuste mõju uurimusele. *VALIIDSUS (seesmine usutavus) Valiidsus (validity) mil määral protseduur annab usaldusväärset infot. · Sisemine valiidsus (internal validity) kas protseduur möödab seda, mida ta peaks mõõtma. Möödunud tundide arv viimasest söömisest on üsna valiidne nälja mõõtmiseks, kuna uurimused on näidanud, et need kaks on omavahel seotud. Sotsiaalsuse mõõtmine suhtlemiskontaktide arvuga päeva jooksul võib olla aga kaheldav, sest mõne inimese töö on seotud suhtlemisega, samas kui teised inimesed töötavad üksinda (valiidsust suurendaks, kui võtta arvesse nende suhtlemiskontaktide soovi). · Kvalitatiivsete uuringute puhul on küsimus selles, kas tulemused on usutavad kas neis on mingi iva? Kuna valiidus on raske asi, siis kvalitatiivsete meetodite
MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infost kandub edasi ainult ühe vanema kaudu (DNA-ga seotud).
Jumalast. Religiooni vorm = armastava Jumala idee, sisu = inimestevahelised suhted. Romantiline suhtumine religiooni: kaasaegne religioon pole võimeline täitma inimeste vaimseid vajadusi, vorm domineerib sisu üle ja on muutunud bürokraatlikuks, masinlikuks. Institutsionaalse religiooni vähenemise tulemusel tekkis vajadus hakata tegema vahet religiooni ja religioossuse vahel (individuaalne religioossus). Religioossus võib areneda nii kaugele, et loob enda vormid tekib religioon kui sotsiaalsuse nähtav vorm. Objektiivne vs subjektiivne maailm, mille vahele luuakse sild inimestevahelises suhtluses. Religioon suhtetasandi ,,asi", vahendaja. Religioon pakub leevendust, vähendab pinget subjektiivse ja objektiivse maailma vahel. Sigmund Freud (1856-1939) psühhoanalüüsi rajaja, aga tema ideede mõju religiooni- sotsioloogiale (ja kogu Lääne kaasaegsele kultuurile) on olnud tohutu. [Usk teadusse ja progressi oli kaasaegsete hulgas väga tugev.]
annaabi.ee 
